LESSON 3266 & 3267 Fri & Sat 6 & 7 Feb 2020
from
Dr B.R.Ambedkar thundered āMain Bharat Baudhmay karunga.ā (I will make India Buddhist)
THE
BUDDHA
AND
HIS DHAMMA
by Dr. B. R. Ambedkar
BOOK EIGHT: THE MAN WHO WAS SIDDHARTH GAUTAMA
Book Eight, Part IāHis Personality
1. *His Personal Appearance* — 2. *The Testimony of Eye-witnesses* — 3. *His Capacity to Lead*
Ā§ 1. His Personal Appearance
1. From all accounts the Blessed Lord was a handsome person.
2. His form was like the peak of a golden mountain. He was tall and well built; with a pleasing appearance.
3. His long arms and lion gait, his bull-like eyes, and his beauty
bright like gold, his broad chest, attracted everyone to him.
4.
His brows, his forehead, his mouth or his eyes, his body, his hands,
his feet, or his gait–whatever part of him anyone beheld, that at once
riveted his eyes.
5. Whoever saw him could not help being struck
with his majesty and his strength, his splendid beauty, surpassing all
other men.
6. On seeing him, he who was going elsewhere stood
still, and whoever was standing followed him; he who was walking gently
and gravely ran quickly, and he who was sitting at once sprang up.
7. Of those who met him, some reverenced him with their hands; others
in worship saluted him with their heads; some addressed him with
affectionate words; not one went on without paying him homage.
8. He was loved and respected by all.
9. Men as well as women were ever ready to hear him.
10. His voice was singularly sweet and deep as a drum, lovely,
vibrant and eloquent. It made his speech as though it was heavenly
music.
11. His very tones convinced the hearer, and his looks inspired awe.
12. His personality alone sufficed to make him not only a leader, but a god, to the hearts of his fellows.
13. When he spoke he obtained hearers.
14. It mattered little what he said. He influenced the emotions, and bent whoever listened to his will.
15. He could create in the minds of his hearers [the sense] that
what he taught was not only a verity, but the very hope of their
salvation.
16. His hearers could recognise in his words the truth that makes of slaves, free men.
17. When he talked with men and women, his serene look inspired
them with awe and reverence, and his lovely voice struck them with
rapture and amazement.
18. Who could have converted the robber
Augulimala, or the Cannibal of Atavi? Who could have reconciled King
Pasenjit to his queen Mallika by a single word? To have come under his
spell is [=was] to be his forever. So charming was his personality.
Ā§ 2. The Testimony of Eye-witnesses
1. This traditional view is supported by the testimony of eye-witnesses who saw him and met him while he was alive.
2. One such eye-witness is a Brahmin, by name Sale. After seeing
the Blessed One face to face, he uttered the following sentiments in
praise of him.
3. Arrived in the Lord’s presence, the Brahmin,
seating himself after greetings, scanned the Lord’s body for the two and
thirty marks of a Superman, and in time observed them.
4. Quite
sure now about the presence of the two and thirty marks, Sale still did
not know whether or not he had enlightenment. But he remembered hearing
from old and aged Brahmins, teachers of teachers, that those who became
Arahats, all enlightened, reveal themselves when their praises are
sung, and so he made up his mind to extol the Lord to his face in the
following lines of eulogy:
5. “Perfect of body, goodly, Lord,
art thou, well grown, well liking, golden-hued, with teeth which gleam
[with] lustre; vigour fills the frame; the body’s full perfection
manifests each single sign that marks a Superman.
6. “Clear-eyed
and handsome, tall, upright art thou, effulgent as a sun among thy
train, so debonair, so golden-hued–why waste thy beauty’s prime as
homeless anchorite?
7. “As world-wide monarch thou shouldst ride
in State; and indeed from sea to sea[all] should own thy sway. Proud
princes shall thy village headmen be; rule thou mankind, as sovereign,
king of kings!”
8. Ananda describes the colour of his body as
exceedingly clear and bright–so much so that the pair of [garments of]
cloth of gold, when placed on the body of the Blessed One, appears to
have lost its splendour.
9. No wonder he was called by his opponents a glamour boy.
Ā§ 3. His Capacity to Lead
1. The Sangh had no official head. The Blessed One had no authority over the Sangh. The Sangh was a self-governing body.
2. What was, however, the position of the Blessed One over the Sangh and its members?
3. In this we have the evidence of Sakuldai and Udai, contemporaries of the Blessed One.
4. Once the Lord was staying at Rajagraha in the bamboo grove.
5. One morning the Lord went into Rajagraha for alms; but, deeming
the hour too early, he thought of going to Sakuldai in Wanderers’
Pleasance; and thither he repaired.
6. At the time, Sakuldai was
sitting with a great company of Wanderers, who were making a great
noise about being and not being.
7. When from some way off,
Sakuldai saw the Lord coming, he hushed his company by saying: “Be
quiet, sirs; do not make a noise; here comes the recluse Gautama, who is
a lover of silence.”
8. So they became silent and the Lord came
up. Said Sakuldai, “I pray the Lord to join us; he is truly welcome; it
is a long time since he last managed to come. Pray, be seated; here is a
seat for the Lord.”
9. The Lord sat down accordingly, asking
Sakuldai what had been their theme and what was the discussion which had
been interrupted.
10. “Let that pass for the moment,” answered Sakuldai; “you can easily gather that later on.”
11. Of late, when recluses and Brahmins of other creeds met
together in the Discussion Hall, the topic was mooted, what a good
thing, what a very good thing, for the Magdha people in Anga, that such
recluses and Brahmins–all at the head of confraternities or followings,
all well known and famous teachers, all founders of saving creeds, held
in high repute by many people–should have come to spend the rainy
season at Rajagraha.
12. There was Purana Kassappa, Makhali
Ghosala, Ajit Kesakambal, Pakudha Kacchayana, Sanjaya Belaiputta, and
Nata-putta the Nigantha, all men of distinction and all of them here for
the rains; and among them there is also the recluse Gautama here, at
the head of his confraternity and following, a well-known and famous
teacher, a founder of a saving creed, who is held in high repute by
many.
13. Now, which of these lords, which of these recluses and
Brahmins of such eminence as teachers, is esteemed, respected,
venerated and adored by his disciples? And on what terms of esteem and
respect do they live with him?
14. Said some: “Purana Kassappa
gets no esteem or respect; no veneration or adoration, from his
disciples; they live with him on no terms of esteem and respect.”
15. Time was when, as he was preaching his doctrine to some hundreds
of his following, a disciple broke in with–”Don’t question Purana
Kassappa, who does not know about it; ask me who do; I will explain
everything to your reverences.”
16. With arms outstretched, Purana Kassappa tearfully remonstrated, saying: “Do be quiet, sirs, do not make a noise.”
31) Classical Estonian- klassikaline eesti keel,
MahÄsatipaį¹į¹hÄna
Sutta - osalemine teadlikkuses - parima animeeritud buddhakujutisega
klassikalises eesti keeles - klassine eesti keel
https://www.youtube.com/watch?v=NqD1-Xi1ioA
Mahasatipatthana Sutta
(9.d Yogi
843 tellijat
MahÄsatipaį¹į¹hÄna Sutta laulmine
Kategooria
MittetulundusĆ¼hingud ja aktivism
Litsents
Creative Commonsi omistamise litsents (taaskasutamine lubatud)
Allikavideod
Vaadake atribuute
MahÄsatipaį¹į¹hÄna Sutta - teadlikkuse suurendamine - 29-aastane), klassikaline inglise keel, rooma keel,
Seda sutta peetakse laialdaselt meditatsioonipraktika peamiseks vƵrdlusaluseks.
Sissejuhatus
I. KÄya vaatlus
A. Jaotis ÄnÄpÄna kohta
B. Jagu pooside kohta
C. Jaotis sampajaƱƱa kohta
D. Jaotis tƵrjuvuse kohta
E. Elementide jaotis
F. Sektsioon Ć¼heksa karnelipƵhja kohta
II. VedanÄ vaatlus
III. Citta vaatlus
IV. Dhammase vaatlus
A. Jagu NÄ«varaį¹as
B. Jaotis Khandhas
C. Jaotis tajusfƤƤride kohta
D. Bojjhaį¹
gas kƤsitlev sektsioon
E. jagu tƵdedest
E1. Dukkhasacca ekspositsioon
E2. Samudayasacca ekspositsioon
E3. Nirodhasacca ekspositsioon
E4. Maggasacca ekspositsioon
Sissejuhatus
Nii olen ma kuulnud:
Ćhel korral viibis BhagavÄ Kuruse seas Kurmuse turulinnas KammÄsadhammas. Seal pƶƶrdus ta bhikkhusi poole:
- Bhikkhus.ā Bhaddante vastas bhikkhusile. BhagavÄ Ć¼tles:
- See, bhikkhus, on tee, mis viib millegi muu kui olendite
puhastamiseni, kurbusest ja lustust Ć¼lesaamiseni, dukkha-domanassa
kadumiseni, Ƶige tee saavutamiseni, NibbÄna, st nelja satipaį¹į¹hÄnas.
Milline neli? Siin, bhikkhus, elab bhikkhu, jƤlgides kÄya kÄjÄ, ÄtÄpÄ«
sampajÄno, satimÄ, kes on loobunud abhijjhÄ-domanassa maailmast. Ta
elab, jƤlgides vedanÄ vedanÄ, ÄtÄpÄ« sampajÄno, satimÄ, olles loobunud
abhijjhÄ-domanassa maailmast. Ta elab, jƤlgides sidrunit tsitraadis,
ÄtÄpÄ« sampajÄno, satimÄ, loobudes abhijjhÄ-domanassa maailmast. Ta elab,
jƤlgides dhamma Ā· s dhammas Ā· s, ÄtÄpÄ« sampajÄno, satimÄ, olles
loobunud abhijjhÄ-domanassa maailmast.
I. KÄyÄnupassanÄ
A. Jaotis ÄnÄpÄna kohta
Ja kuidas, bhikkhus, elab bhikkhu kÄya jƤlgides? Siin istub bhikkhus,
bhikkhu, metsa lƤinud, puu juure juurest lƤinud vƵi tĆ¼hja tuppa lƤinud,
jalad risti keerates, kÄya pĆ¼sti ja sati parimukhaį¹. Olles seega sato,
hingab ta sisse, olles sato, hingab ta vƤlja. Pika hingamise ajal saab
ta aru: āHingan pikalt sisseā; vƤlja hingates saab ta aru: ‘ma hingan
kaua vƤlja’; lĆ¼hikese hingamisega saab ta aru: ‘ma hingan lĆ¼hidalt’;
vƤlja hingates saab aru: ‘ma hingan lĆ¼hikeseks’; ta treenib ennast:
‘tundes kogu kÄya, ma hingan sisse’; ta treenib ennast: “tundes kogu
kÄya, ma hingan vƤlja”; ta treenib ennast: ‘rahustades kÄya-saį¹
khÄras,
ma hingan sisse’; ta treenib ennast: “rahustades kÄya-saį¹
khÄras, ma
hingan vƤlja”.
TƤpselt nagu bhikkhus, osav treener vƵi trendi
Ƶpipoiss, kes teeb pika pƶƶrde, mƵistab: ‘Ma teen pikka pƶƶret’;
LĆ¼hikese pƶƶrde tehes saab ta aru: ‘Ma teen lĆ¼hikese pƶƶrde’; samamoodi
mƵistab bhikkhus, pikka aega hingav bhikkhu: ‘ma hingan pikka’; vƤlja
hingates saab ta aru: ‘ma hingan kaua vƤlja’; lĆ¼hikese hingamisega saab
ta aru: ‘ma hingan lĆ¼hidalt’; vƤlja hingates saab aru: ‘ma hingan
lĆ¼hikeseks’; ta treenib ennast: ‘tundes kogu kÄya, ma hingan sisse’; ta
treenib ennast: “tundes kogu kÄya, ma hingan vƤlja”; ta treenib ennast:
‘rahustades kÄya-saį¹
khÄras, ma hingan sisse’; ta treenib ennast:
“rahustades kÄya-saį¹
khÄras, ma hingan vƤlja”.
Niisiis elab ta
vaatlemist kÄja in kÄjas sisemiselt vƵi ta vaatleb kÄya in kÄya vƤliselt
vƵi ta vaatleb kÄya in kÄya seestpoolt ja vƤljastpoolt; ta elab
vaatledes sarjas nƤhtuste samudayat vƵi kasja, vƵi elab vaatledes
nƤhtuste kadumist kayas, vƵi elab samudaya vaatlemist ja nƤhtuste
kadumist kadjas; vƵi muidu, [mƵistes:] “see on kÄya!” sati on temas
olemas, pelgalt ƱÄį¹a ja pelga paį¹issati ulatuses, elab ta eraldatuna ega
klammerdu millegi jƤrele maailmas. Niisiis, bhikkhus, elab bhikkhu,
jƤlgides kÄya kÄyas.
B. Jagu pooside kohta
Lisaks sellele
mƵistab bhikkhus, bhikkhu kƵndides: ‘Ma kƵnnin’, vƵi seistes mƵistab:
‘Ma seisan’, vƵi istudes mƵistab: ‘Ma istun’ vƵi lamades saab aru: ‘ Ma
laman pikali ‘. VƵi mƵistab ta vastavalt sellele, kummas positsioonis
tema nagu on.
Niisiis elab ta vaatlemist kÄja in kÄjas sisemiselt
vƵi ta vaatleb kÄya in kÄya vƤliselt vƵi ta vaatleb kÄya in kÄya
seestpoolt ja vƤljastpoolt; ta elab vaatledes sarjas nƤhtuste samudayat
vƵi kasja, vƵi elab vaatledes nƤhtuste kadumist kayas, vƵi elab samudaya
vaatlemist ja nƤhtuste kadumist kadjas; vƵi muidu, [mƵistes:] “see on
kÄya!” sati on temas olemas, pelgalt ƱÄį¹a ja pelga paį¹issati ulatuses,
elab ta eraldatuna ega klammerdu millegi jƤrele maailmas. Niisiis,
bhikkhus, elab bhikkhu, jƤlgides kÄya kÄyas.
C. Jaotis sampajaƱƱa kohta
Veelgi enam, bhikkhus, bhikkhu, lƤhenedes ja sealt vƤljudes, tegutseb
sampajaƱƱaga, ettepoole vaadates ja ringi vaadates tegutseb ta
sampajaƱƱaga, painutades ja sirutades tegutseb sampajaƱƱaga, kandes
samal ajal rĆ¼Ć¼d ja Ć¼lemist rĆ¼Ć¼d. kausi kandmise ajal tegutseb ta
sampajaƱƱaga, sƶƶmise, joomise, nƤrimise ajal, maitsmise ajal koos
sampajaƱƱaga, roojamise ja urineerimisega tegeledes tegutseb ta
sampajaƱƱaga, kƵndides, seistes, istudes , magades, Ƥrkvel olles,
rƤƤkides ja vaikides tegutseb ta sampajaƱƱaga.
Niisiis elab ta
vaatlemist kÄja in kÄjas sisemiselt vƵi ta vaatleb kÄya in kÄya vƤliselt
vƵi ta vaatleb kÄya in kÄya seestpoolt ja vƤljastpoolt; ta elab
vaatledes sarjas nƤhtuste samudayat vƵi kasja, vƵi elab vaatledes
nƤhtuste kadumist kayas, vƵi elab samudaya vaatlemist ja nƤhtuste
kadumist kadjas; vƵi muidu, [mƵistes:] “see on kÄya!” sati on temas
olemas, pelgalt ƱÄį¹a ja pelga paį¹issati ulatuses, elab ta eraldatuna ega
klammerdu millegi jƤrele maailmas. Niisiis, bhikkhus, elab bhikkhu,
jƤlgides kÄya kÄyas.
D. Jagu tagasilƶƶguse kohta
Veelgi
enam, bhikkhus, bhikkhu, peab seda keha just jalataldadest Ć¼lespoole ja
pealaest karvadeni, mis on piiratud nahaga ja tƤis mitmesuguseid
lisandeid: “Selles kÄjas on karvad pea, kehakarvad, kĆ¼Ć¼ned, hambad,
nahk, liha, kƵƵlused, luud, luuĆ¼di, neerud, sĆ¼da, maks, pleura, pƵrn,
kopsud, soolestik, mesenteeria, mao koos selle sisuga, vƤljaheited,
sapp, flegm , mƤda, veri, higi, rasv, pisarad, mƤƤrded, sĆ¼lg, nina lima,
sĆ¼noviaalvedelik ja uriin. “
Just nagu bhikkhus, seal oli kott,
millel oli kaks ava ja mis oli tƤidetud mitmesuguste teraviljadega, nagu
nƤiteks kĆ¼hm, koorimata koor, oa-oad, lehmaherned, seesamiseemned ja
kooritud riis. Hea silmanƤgemisega mees, kes on selle lahti keeranud,
kaalub selle sisu: “See on mƤgikoor, see on koorimata, need on mung-oad,
need on lehma-herned, need on seesamiseemned ja see on kooritud riis;”
samamoodi peab bhikkhus, bhikkhu just seda keha, jalgade talladest
Ć¼lespoole ja pea alaspidi olevatest juustest, mis on nahast eraldatud ja
tƤis mitmesuguseid lisandeid: “Selles kÄjas on seal on pea karvad,
kehakarvad, kĆ¼Ć¼ned, hambad, nahk, liha, kƵƵlused, luud, luuĆ¼di, neerud,
sĆ¼da, maks, pleura, pƵrn, kopsud, sooled, mesenteeria, magu koos selle
sisuga, vƤljaheited, sapp, flegm, mƤda, veri, higi, rasv, pisarad,
mƤƤrded, sĆ¼lg, nina lima, sĆ¼noviaalvedelik ja uriin. “
Niisiis
elab ta vaatlemist kÄja in kÄjas sisemiselt vƵi ta vaatleb kÄya in kÄya
vƤliselt vƵi ta vaatleb kÄya in kÄya seestpoolt ja vƤljastpoolt; ta elab
vaatledes sarjas nƤhtuste samudayat vƵi kasja, vƵi elab vaatledes
nƤhtuste kadumist kayas, vƵi elab samudaya vaatlemist ja nƤhtuste
kadumist kadjas; vƵi muidu, [mƵistes:] “see on kÄya!” sati on temas
olemas, pelgalt ƱÄį¹a ja pelga paį¹issati ulatuses, elab ta eraldatuna ega
klammerdu millegi jƤrele maailmas. Niisiis, bhikkhus, elab bhikkhu,
jƤlgides kÄya kÄyas.
E. Elementide jaotis
Veelgi enam,
bhikkhus, bhikkhu peegeldab seda vƤga kÄjat, kuid see on paigutatud,
hoolimata sellest, et see koosneb elementidest: “Selles kÄjas on maakera
element, veeelement, tuleelement ja Ƶhuelement.”
Nii nagu istuks
bhikkhus, osav lihunik vƵi lihuniku Ƶpipoiss, tapnud lehma, ristteel,
lƵigates selle tĆ¼kkideks; samamoodi, bhikkhus, bhikkhu peegeldab seda
vƤga kÄjat, hoolimata sellest, et see on paigutatud, olenemata sellest,
mis ta on: “Selles kÄjas on maakera element, veeelement, tuleelement ja
Ƶhuelement.”
Niisiis elab ta vaatlemist kÄja in kÄjas sisemiselt
vƵi ta vaatleb kÄya in kÄya vƤliselt vƵi ta vaatleb kÄya in kÄya
seestpoolt ja vƤljastpoolt; ta elab vaatledes sarjas nƤhtuste samudayat
vƵi kasja, vƵi elab vaatledes nƤhtuste kadumist kayas, vƵi elab samudaya
vaatlemist ja nƤhtuste kadumist kadjas; vƵi muidu, [mƵistes:] “see on
kÄya!” sati on temas olemas, pelgalt ƱÄį¹a ja pelga paį¹issati ulatuses,
elab ta eraldatuna ega klammerdu millegi jƤrele maailmas. Niisiis,
bhikkhus, elab bhikkhu, jƤlgides kÄya kÄyas.
F. Sektsioon Ć¼heksa karnelipƵhja kohta
(1)
Veelgi enam, bhikkhus, bhikkhu, justkui nƤeks ta surnukeha, visati
jahedasse maasse, surnuks Ć¼ks pƤev vƵi kaks pƤeva vƵi kolm pƤeva surnud,
paistes, sinakas ja paistev, peab ta seda vƤga naguya’ks: ” Ka see kÄya
on sellist laadi, see saab selliseks ega ole sellisest seisundist vaba.
“
Niisiis elab ta vaatlemist kÄja in kÄjas sisemiselt vƵi ta
vaatleb kÄya in kÄya vƤliselt vƵi ta vaatleb kÄya in kÄya seestpoolt ja
vƤljastpoolt; ta elab vaatledes sarjas nƤhtuste samudayat vƵi kasja, vƵi
elab vaatledes nƤhtuste kadumist kayas, vƵi elab samudaya vaatlemist ja
nƤhtuste kadumist kadjas; vƵi muidu, [mƵistes:] “see on kÄya!” sati on
temas olemas, pelgalt ƱÄį¹a ja pelga paį¹issati ulatuses, elab ta
eraldatuna ega klammerdu millegi jƤrele maailmas. Niisiis, bhikkhus,
elab bhikkhu, jƤlgides kÄya kÄyas.
(2)
Veelgi enam, bhikkhus,
bhikkhu, justkui nƤeks ta surnukeha, heitis minema jahedas pinnasesse,
vareste poolt sƶƶdud, kullide poolt sƶƶdud, raisakotkad, harilikud
hanede sƶƶdud, koerte sƶƶdud, Tiigrite sƶƶdud, panterite sƶƶdud,
mitmesuguste olendite poolt sƶƶdud, peab ta seda vƤga kÄyaks: “Ka see
kÄya on sellist laadi, saab selliseks ega ole sellisest seisundist vaba.
“
Niisiis elab ta vaatlemist kÄja in kÄjas sisemiselt vƵi ta
vaatleb kÄya in kÄya vƤliselt vƵi ta vaatleb kÄya in kÄya seestpoolt ja
vƤljastpoolt; ta elab vaatledes sarjas nƤhtuste samudayat vƵi kasja, vƵi
elab vaatledes nƤhtuste kadumist kayas, vƵi elab samudaya vaatlemist ja
nƤhtuste kadumist kadjas; vƵi muidu, [mƵistes:] “see on kÄya!” sati on
temas olemas, pelgalt ƱÄį¹a ja pelga paį¹issati ulatuses, elab ta
eraldatuna ega klammerdu millegi jƤrele maailmas. Niisiis, bhikkhus,
elab bhikkhu, jƤlgides kÄya kÄyas.
(3)
Veelgi enam, bhikkhus,
bhikkhu, justkui nƤhes ta surnukeha, visatud jahedasse maasse, liha ja
verega kĆ¼Ć¼nlavarju, mida hoiavad kƵƵlused, peab ta seda vƤga kÄjaks: “Ka
see kÄya on selline loodus, see saab selliseks ega ole sellisest
seisundist vaba. “
Niisiis elab ta vaatlemist kÄja in kÄjas
sisemiselt vƵi ta vaatleb kÄya in kÄya vƤliselt vƵi ta vaatleb kÄya in
kÄya seestpoolt ja vƤljastpoolt; ta elab vaatledes sarjas nƤhtuste
samudayat vƵi kasja, vƵi elab vaatledes nƤhtuste kadumist kayas, vƵi
elab samudaya vaatlemist ja nƤhtuste kadumist kadjas; vƵi muidu,
[mƵistes:] “see on kÄya!” sati on temas olemas, pelgalt ƱÄį¹a ja pelga
paį¹issati ulatuses, elab ta eraldatuna ega klammerdu millegi jƤrele
maailmas. Niisiis, bhikkhus, elab bhikkhu, jƤlgides kÄya kÄyas.
(4)
Veelgi enam, bhikkhus, bhikkhu, justkui nƤhes ta surnukeha, visatud
jahedasse maasse, ilma lihata ja verega mƤƤrdunud kĆ¼Ć¼nlasse, mida hoiab
kƵƵlused, peab ta seda vƤga kÄjaks: “Ka see kÄya on selline olemus, see
saab selliseks ega ole sellisest seisundist vaba. “
Niisiis elab
ta vaatlemist kÄja in kÄjas sisemiselt vƵi ta vaatleb kÄya in kÄya
vƤliselt vƵi ta vaatleb kÄya in kÄya seestpoolt ja vƤljastpoolt; ta elab
vaatledes sarjas nƤhtuste samudayat vƵi kasja, vƵi elab vaatledes
nƤhtuste kadumist kayas, vƵi elab samudaya vaatlemist ja nƤhtuste
kadumist kadjas; vƵi muidu, [mƵistes:] “see on kÄya!” sati on temas
olemas, pelgalt ƱÄį¹a ja pelga paį¹issati ulatuses, elab ta eraldatuna ega
klammerdu millegi jƤrele maailmas. Niisiis, bhikkhus, elab bhikkhu,
jƤlgides kÄya kÄyas.
(5)
Veelgi enam, bhikkhus, bhikkhu,
justkui nƤhes ta surnukeha, visatud jahedasse maasse, ilma liha ega
vereta kĆ¼Ć¼nlavarrest, mida hoiavad kƵƵlused, peab ta seda vƤga kÄyaks:
“Ka see kÄya on selline loodus, see saab selliseks ega ole sellisest
seisundist vaba. “
Niisiis elab ta vaatlemist kÄja in kÄjas
sisemiselt vƵi ta vaatleb kÄya in kÄya vƤliselt vƵi ta vaatleb kÄya in
kÄya seestpoolt ja vƤljastpoolt; ta elab vaatledes sarjas nƤhtuste
samudayat vƵi kasja, vƵi elab vaatledes nƤhtuste kadumist kayas, vƵi
elab samudaya vaatlemist ja nƤhtuste kadumist kadjas; vƵi muidu,
[mƵistes:] “see on kÄya!” sati on temas olemas, pelgalt ƱÄį¹a ja pelga
paį¹issati ulatuses, elab ta eraldatuna ega klammerdu millegi jƤrele
maailmas. Niisiis, bhikkhus, elab bhikkhu, jƤlgides kÄya kÄyas.
(6)
Veelgi enam, bhikkhus, bhikkhu, justkui nƤeks ta surnukeha, heideti
jahedas maa sisse, lahti hajutatud luud laiali siin ja seal, siin kƤe
luu, seal jala luu, siin pahkluu luu, seal sƤƤreluu , siin reieluu, siin
puusaluu, siin ribi, seljaluu, siin lĆ¼lisamba luu, siin kaela luu, siin
lƵualuu luu, seal hamba luu vƵi kolju, peab ta seda vƤga naguyaks : “Ka
see kÄya on sellist laadi, see saab selliseks ega ole sellisest
seisundist vaba.”
Niisiis elab ta vaatlemist kÄja in kÄjas
sisemiselt vƵi ta vaatleb kÄya in kÄya vƤliselt vƵi ta vaatleb kÄya in
kÄya seestpoolt ja vƤljastpoolt; ta elab vaatledes sarjas nƤhtuste
samudayat vƵi kasja, vƵi elab vaatledes nƤhtuste kadumist kayas, vƵi
elab samudaya vaatlemist ja nƤhtuste kadumist kadjas; vƵi muidu,
[mƵistes:] “see on kÄya!” sati on temas olemas, pelgalt ƱÄį¹a ja pelga
paį¹issati ulatuses, elab ta eraldatuna ega klammerdu millegi jƤrele
maailmas. Niisiis, bhikkhus, elab bhikkhu, jƤlgides kÄya kÄyas.
(7)
Veelgi enam, bhikkhus, bhikkhu, justkui nƤeks ta surnukeha, visati
jahedasse maasse, luud valgeks nagu merekarb, peab ta seda vƤga kÄjaks:
“Ka see kÄya on sellist laadi, see lƤheb selliseks saada ega ole
sellisest seisundist vaba. “
Niisiis elab ta vaatlemist kÄja in
kÄjas sisemiselt vƵi ta vaatleb kÄya in kÄya vƤliselt vƵi ta vaatleb
kÄya in kÄya seestpoolt ja vƤljastpoolt; ta elab vaatledes sarjas
nƤhtuste samudayat vƵi kasja, vƵi elab vaatledes nƤhtuste kadumist
kayas, vƵi elab samudaya vaatlemist ja nƤhtuste kadumist kadjas; vƵi
muidu, [mƵistes:] “see on kÄya!” sati on temas olemas, pelgalt ƱÄį¹a ja
pelga paį¹issati ulatuses, elab ta eraldatuna ega klammerdu millegi
jƤrele maailmas. Niisiis, bhikkhus, elab bhikkhu, jƤlgides kÄya kÄyas.
(8)
Veelgi enam, bhikkhus, bhikkhu, just nagu nƤeks ta surnukeha, visatud
jahedasse maasse, kuhjaks Ć¼le aasta vanuseid luid, peab ta seda vƤga
kÄyaks: “Ka see kÄya on sellist laadi, see on muutuvad selliseks ega ole
sellisest seisundist vabad. “
Niisiis elab ta vaatlemist kÄja in
kÄjas sisemiselt vƵi ta vaatleb kÄya in kÄya vƤliselt vƵi ta vaatleb
kÄya in kÄya seestpoolt ja vƤljastpoolt; ta elab vaatledes sarjas
nƤhtuste samudayat vƵi kasja, vƵi elab vaatledes nƤhtuste kadumist
kayas, vƵi elab samudaya vaatlemist ja nƤhtuste kadumist kadjas; vƵi
muidu, [mƵistes:] “see on kÄya!” sati on temas olemas, pelgalt ƱÄį¹a ja
pelga paį¹issati ulatuses, elab ta eraldatuna ega klammerdu millegi
jƤrele maailmas. Niisiis, bhikkhus, elab bhikkhu, jƤlgides kÄya kÄyas.
(9
Veelgi enam, bhikkhus, bhikkhu, justkui nƤhes ta surnukeha, visatud
jahedasse maasse, mƤdanenud luud pulbriks, peab ta seda vƤga kÄyaks: “Ka
see kÄya on sellist laadi, see lƤheb muutuda selliseks ega ole
sellisest seisundist vaba. “
Niisiis elab ta vaatlemist kÄja in
kÄjas sisemiselt vƵi ta vaatleb kÄya in kÄya vƤliselt vƵi ta vaatleb
kÄya in kÄya seestpoolt ja vƤljastpoolt; ta elab vaatledes sarjas
nƤhtuste samudayat vƵi kasja, vƵi elab vaatledes nƤhtuste kadumist
kayas, vƵi elab samudaya vaatlemist ja nƤhtuste kadumist kadjas; vƵi
muidu, [mƵistes:] “see on kÄya!” sati on temas olemas, pelgalt ƱÄį¹a ja
pelga paį¹issati ulatuses, elab ta eraldatuna ega klammerdu millegi
jƤrele maailmas. Niisiis, bhikkhus, elab bhikkhu, jƤlgides kÄya kÄyas.
II. VedanÄ vaatlus
Ja pealegi, bhikkhus, kuidas elab bhikkhu vedanÄ vedanÄ jƤlgides?
Siin bhikkhus, bhikkhu, kes kogeb sukha vedanÄ, mƵistab: “Ma kogen
sukha vedanÄ”; kui kogeda dukkha vedanÄ, siis ta mƵistab: “Ma koen
dukkha vedanÄ”; kogedes adukkham-asukhÄ vedanÄ, tƤhendab: “Ma kogen
adukkham-asukhÄ vedanÄ”; kogedes sukha vedanÄ sÄmisat, vƤidab: “Ma kogen
sukha vedanÄ sÄmisat”; kogedes sukha vedanÄ nirÄmisat, mƵistab: “Ma
kogenen sukha vedanÄ nirÄmisat”; kogedes dukkha vedanÄ sÄmisat, mƵistab:
“Mul on dukkha vedanÄ sÄmisa”; kogedes dukkha vedanÄ nirÄmisat,
mƵistab: “Ma kogenen dukkha vedanÄ nirÄmisat”; kogedes adukkham-asukhÄ
vedanÄ sÄmisat, tƤhendab: “Ma kogen adukkham-asukhÄ vedanÄ sÄmisat”;
kogedes adukkham-asukhÄ vedanÄ nirÄmisat, mƵistab: “Ma kogen
adukkham-asukhÄ vedanÄ nirÄmisat”.
Nii elab ta vedana vaatlemist
vedanÄ seesmiselt vƵi vedanÄ vaatlemist vedanÄ vƤliselt vƵi elab vedanÄ
jƤlgimist vedanÄ sisemiselt ja vƤliselt; ta elab vaatlemas vedanÄ
nƤhtuste samudayat vƵi elab vedanÄ nƤhtuste kadumist vƵi elab samudaya
vaatlemist ja vedanÄ esinevate nƤhtuste kadumist; vƵi muidu, [mƵistes:]
“see on vedanÄ!” sati on temas olemas, pelgalt ƱÄį¹a ja pelga paį¹issati
ulatuses, elab ta eraldatuna ega klammerdu millegi jƤrele maailmas. Nii
elab bhikkhus, bhikkhu, jƤlgides vedanÄ vedanÄ.
III. Citta vaatlus
Ja pealegi, bhikkhus, kuidas elab bhikkhu tsitrat tsiteerides?
Siin, bhikkhus, bhikkhu mƵistab tsitaat koos ragaga kui “citta ragaga”,
vƵi ta mƵistab tsitaat ilma raga kui “citta ilma rÄga”, vƵi ta mƵistab
tsitaat koos dosaga kui “citta koos dosaga”, vƵi ta mƵistab tsitaatit
ilma dosata kui “tsitaat ilma dosata”, vƵi mƵistab ta tsitaati koos
mohaga kui “tsitaat koos mohaga”, vƵi mƵistab ta tsitaatit ilma mohata
kui “tsitaat ilma mohata”, vƵi mƵistab ta kogutud tsitaati kui “kogutud
tsitaati”, vƵi mƵistab hajutatud tsittat kui “hajutatud tsittat”, vƵi
mƵistab ta laiendatud tsittat kui “laiendatud tsittat”, vƵi mƵistab ta
laiendamata tsittat kui “laiendamata tsittat”, vƵi mƵistab ta Ć¼letatavat
tsittat kui “Ć¼letatavat tsittat”, vƵi ta mƵistab Ć¼letamatut tsitaati
kui “Ć¼letamatut tsitaati”, vƵi kui ta mƵistab lahendatud tsitaati kui
“lahendatud tsitaati”, vƵi mƵistab ta lahendamata tsittat kui
“lahendamata tsittat”, vƵi mƵistab ta vabastatud tsittat kui “vabastatud
tsittat”, vƵi ta mƵistab ilma elustamata sidrunit kui “viaalita
tsitaati”.
Niisiis elab ta tsitraadi jƤlgimist tsitraadisiseselt
vƵi tsittat tsitaadis vaatlemist vƤliselt vƵi tsittat tsitaadi
vaatlemist sisemiselt ja vƤliselt; ta elab tsitaadis nƤhtuste samudaya
vaatlemisel vƵi tsitaatis nƤhtuste kadumise vaatlemisel vƵi elab
tsiteerides nƤhtuste samudaya jƤlgimist ja nƤhtuste kadumist; vƵi muidu,
[mƵistes:] “see on tsitaat!” sati on temas olemas, pelgalt ƱÄį¹a ja
pelga paį¹issati ulatuses, elab ta eraldatuna ega klammerdu millegi
jƤrele maailmas. Niisiis elab bhikkhus, bhikkhu, jƤlgides tsitrat
tsitruses.
IV. Dhammase vaatlus
A. Jagu NÄ«varaį¹as
Ja pealegi, bhikkhus, kuidas elab bhikkhu dhammas dhammasid jƤlgides?
Siin, bhikkhus, elab bhikkhu, jƤlgides dhammasid dhammas viitega viiele
nÄ«varaį¹ale. Ja pealegi, bhikkhus, kuidas elab bhikkhu dhammas dhammasid
jƤlgides viit nÄ«varaį¹at?
Siin mƵistab bhikkhus, bhikkhu, kus sees
on kÄmacchanda, ja mƵistab: “minu sees on kÄmacchanda”; kui kÄmacchanda
ei esine, saab ta aru: “minu sees pole kÄmacchandat”; ta mƵistab,
kuidas tƵuseb tƵusmata kÄmacchanda; ta mƵistab, kuidas tekkinud
karmakhandast loobutakse; ja ta mƵistab, kuidas hĆ¼ljatud kÄmacchandat
tulevikus ei teki.
Siin mƵistab bhikkhus, bhikkhu, kes on kohal
byÄpÄda, mƵistes: “minu sees on byÄpÄda”; seal, kus byÄpÄda ei esine,
saab ta aru: “minu sees ei ole byÄpÄda”; ta mƵistab, kuidas tƵuseb Ć¼les
tƵusmata byÄpÄda; ta mƵistab, kuidas tekkinud byÄpÄda loobutakse; ja ta
mƵistab, kuidas hĆ¼ljatud byÄpÄda tulevikus tekkima ei hakka.
Siin
mƵistab bhikkhus, bhikkhu, kes viibib thÄ«namiddhÄ sees: “minu sees on
thÄ«namiddhÄ”; kuna seal ei esine thÄ«namiddhÄ, saab ta aru: “minu sees ei
ole thÄ«namiddhÄ”; ta mƵistab, kuidas tƵuseb tƵusmata thÄ«namiddhÄ; ta
mƵistab, kuidas tekkinud thīnamiddhast loobutakse; ja ta mƵistab, kuidas
hĆ¼ljatud thÄ«namiddhÄ tulevikus ei teki.
Siin mƵistab bhikkhus,
bhikkhu, kus uddhacca-kukkucca on kohal, ja mƵistab: “minu sees on
uddhacca-kukkucca”; Kuna uddhacca-kukkucca pole minu sees, saab ta aru:
“minu sees pole uddhacca-kukkucca”; ta mƵistab, kuidas tƵuseb Ć¼les
tƵusmata uddhacca-kukkucca; ta mƵistab, kuidas tekkinud
uddhacca-kukkucca hĆ¼ljatakse; ja ta mƵistab, kuidas hĆ¼ljatud
uddhacca-kukkucca tulevikus tekkima ei hakka.
Siin, bhikkhus,
bhikkhu, kes esindab vicikicchÄ, saab aru: “minu sees on vicikicchÄ”;
kui vicikicchÄ ei esine, saab ta aru: “minus pole vicikicchÄ”; ta
mƵistab, kuidas tƵuseb Ć¼les tƵusmata vicikicchÄ; ta mƵistab, kuidas
tekkinud vicikicchÄst loobutakse; ja ta mƵistab, kuidas hĆ¼ljatud
vicikicchÄ tulevikus ei teki.
Nii elab ta dhammade vaatlemist
dhammas sisemiselt vƵi elab dhammade vaatlemist dhammas vƤljastpoolt vƵi
elab dhammade jƤlgimist dhammas nii sisemiselt kui ka vƤliselt; ta elab
dhammas nƤhtuste samudaya vaatlemisel vƵi elab dhammas nƤhtuste
mƶƶdumise jƤlgimisel vƵi elab samudaya vaatlemisel ja dhammas esinevate
nƤhtuste kadumisel; vƵi muidu, [mƵistes:] “need on dhammad!” sati on
temas olemas, pelgalt ƱÄį¹a ja pelga paį¹issati ulatuses, elab ta
eraldatuna ega klammerdu millegi jƤrele maailmas. Nii elab bhikkhus,
bhikkhu, jƤlgides dhammasid dhammas, viidates viiele nīvaraīale.
B. Jaotis Khandhas
Ja peale selle elab bhikkhus, bhikkhu, jƤlgides dhammasid dhammas
viitega viiele khandhale. Ja pealegi, bhikkhus, kuidas elab bhikkhu
dhammas dhammasid jƤlgides viit khandha?
Siin, bhikkhus, bhikkhu
[tajub]: “selline on rÅ«pa, selline on rÅ«pa samudaya, selline on rÅ«pa
kadumine; selline on vedanÄ, selline on vedanÄ samudaya, selline on
vedanÄ kadumine; selline on saƱƱÄ, selline on saĆ±Ć±Ä samudaya, selline on
saĆ±Ć±Ä kadumine; selline on saį¹
khÄra, selline on saį¹
khÄra samudaya,
selline on saį¹
khÄra kadumine; selline on viƱƱÄį¹a, selline on viƱƱÄį¹a
samudaya, selline on viƱƱÄį¹a kadumine “.
Nii elab ta dhammade
vaatlemist dhammas sisemiselt vƵi elab dhammade vaatlemist dhammas
vƤljastpoolt vƵi elab dhammade jƤlgimist dhammas nii sisemiselt kui ka
vƤliselt; ta elab dhammas nƤhtuste samudaya vaatlemisel vƵi elab dhammas
nƤhtuste mƶƶdumise jƤlgimisel vƵi elab samudaya vaatlemisel ja dhammas
esinevate nƤhtuste kadumisel; vƵi muidu, [mƵistes:] “need on dhammad!”
sati on temas olemas, pelgalt ƱÄį¹a ja pelga paį¹issati ulatuses, elab ta
eraldatuna ega klammerdu millegi jƤrele maailmas. Nii elab bhikkhus,
bhikkhu, jƤlgides dhammasid dhammas, viidates viiele khandhale.
C. Jaotis tajusfƤƤride kohta
Ja peale selle elab bhikkhus, bhikkhu, jƤlgides dhammasid dhammas,
viidates kuuele sisemisele ja vƤlisele Äyatanale. Ja pealegi, bhikkhus,
kuidas elab bhikkhu dhammasid jƤlgides kuut sisemist ja vƤlist Äyatanat?
Siin mƵistab bhikkhus, bhikkhu mƵistab cakkhu, mƵistab rÅ«pa, mƵistab
saį¹yojanat, mis tekib nende kahe tƵttu, ta mƵistab, kuidas Ć¼les tƵusmata
saį¹yojana tekib, ta mƵistab, kuidas Ć¼les tƵusnud saį¹yojana hĆ¼ljatakse,
ja ta mƵistab, kuidas hĆ¼ljatud saį¹yojana tulevikus ei teki.
Ta
mƵistab sota, mƵistab saddat, mƵistab saį¹yojanat, mis tekib nende kahe
tƵttu, ta mƵistab, kuidas Ć¼les tƵusmata saį¹yojana tekib, ta mƵistab,
kuidas Ć¼les tƵusnud saį¹yojana hĆ¼ljatakse, ja ta mƵistab, kuidas hĆ¼ljatud
saį¹yojana ei teki. tulevikus.
Ta mƵistab ghÄna, mƵistab gandha,
mƵistab sa theyojanat, mis tekib nende kahe tƵttu, ta mƵistab, kuidas
Ć¼les tƵusmata saį¹yojana tekib, ta mƵistab, kuidas Ć¼les tƵusnud saį¹yojana
hĆ¼ljatakse, ja ta mƵistab, kuidas hĆ¼ljatud saį¹yojana ei teki.
tulevikus.
Ta mƵistab džavat, ta mƵistab rasa, ta mƵistab
saį¹yojanat, mis tekib nende kahe tƵttu, ta mƵistab, kuidas Ć¼les tƵusmata
saį¹yojana tekib, ta mƵistab, kuidas Ć¼les tƵusnud saį¹yojana hĆ¼ljatakse,
ja ta mƵistab, kuidas hĆ¼ljatud saį¹yojana ei teki. tulevikus.
Ta
mƵistab kÄjat, ta mƵistab phoį¹į¹habba, mƵistab saį¹yojanat, mis tekib
nende kahe tƵttu, ta mƵistab, kuidas tƵuseb Ć¼les tƵusmata sanayojana, ta
mƵistab, kuidas Ć¼les tƵusnud saį¹yojana hĆ¼ljatakse, ja ta mƵistab,
kuidas hĆ¼ljatud saį¹yojana ei teki. tulevikus.
Ta mƵistab mana,
mƵistab dhammasid, mƵistab saį¹yojanat, mis tekib nende kahe tƵttu, ta
mƵistab, kuidas tƵuseb Ć¼les tƵusmata saį¹yojana, ta mƵistab, kuidas Ć¼les
tƵusnud sa aryojana hĆ¼ljatakse, ja ta mƵistab, kuidas hĆ¼ljatud saį¹yojana
ei teki. tulevikus.
Nii elab ta dhammade vaatlemist dhammas
sisemiselt vƵi elab dhammade vaatlemist dhammas vƤljastpoolt vƵi elab
dhammade jƤlgimist dhammas nii sisemiselt kui ka vƤliselt; ta elab
dhammas nƤhtuste samudaya vaatlemisel vƵi elab dhammas nƤhtuste
mƶƶdumise jƤlgimisel vƵi elab samudaya vaatlemisel ja dhammas esinevate
nƤhtuste kadumisel; vƵi muidu, [mƵistes:] “need on dhammad!” sati on
temas olemas, pelgalt ƱÄį¹a ja pelga paį¹issati ulatuses, elab ta
eraldatuna ega klammerdu millegi jƤrele maailmas. Nii elab bhikkhus,
bhikkhu, jƤlgides dhammasid dhammas, viidates kuuele sisemisele ja
vƤlisele Äyatanale.
D. Bojjhaį¹ gas kƤsitlev sektsioon
Ja
peale selle elab bhikkhus, bhikkhu, jƤlgides dhammasid dhammas seitsme
bojjhaį¹
ga suhtes. Ja pealegi, bhikkhus, kuidas elab bhikkhu seitsme
bojjhaį¹
ga suhtes dhammasid dhammas jƤlgides?
Siin mƵistab
bhikkhus, bhikkhu, kes esindab endas sees olevat sati sambojjha ,gat,
“minu sees on sati sambojjhaį¹
ga”; Kuna sati sambojjhaį¹
ga ei ole kohal,
saab ta aru: “minus pole sati sambojjhaį¹
gat”; ta mƵistab, kuidas tƵuseb
tƵusmata sati sambojjhaį¹
ga; ta mƵistab, kuidas tekkinud sati
sambojjhaį¹
ga on tƤiuslikkuseni vƤlja arendatud.
Kuna seal on
kohal dhammavicaya sambojjhaį¹
ga, saab ta aru: “minu sees on dhammavicaya
sambojjhaį¹
ga”; Kuna dhammavicaya sambojjhaį¹
ga ei ole kohal, saab ta
aru: “minu sees pole dhammavicaya sambojjhaį¹
gat”; ta mƵistab, kuidas
tƵuseb Ć¼les tƵusmata dhammavicaya sambojjhaį¹
ga; ta mƵistab, kuidas
tekkinud dhammavicaya sambojjhaį¹
ga on tƤiuslikuks arenenud.
Kuna
sees on vÄ«riya sambojjhaį¹
ga, saab ta aru: “minu sees on vÄ«riya
sambojjhaį¹
ga”; kuna seal ei esine vÄ«riya sambojjha presentga, mƵistab
ta: “minu sees pole vÄ«riya sambojjhaį¹
ga”; ta mƵistab, kuidas tƵuseb Ć¼les
tƵusmata vÄ«riya sambojjhaį¹
ga; ta mƵistab, kuidas tekkinud vīriya
sambojjhaį¹
ga on tƤiuslikuks arenenud.
Kui sees on pīti
sambojjhaį¹
ga, saab ta aru: “minu sees on pÄ«ti sambojjhaį¹
ga”; seal, kus
pÄ«ti sambojjha withinga ei esine, saab ta aru: “minu sees pole pÄ«ti
sambojjhaį¹
gat”; ta mƵistab, kuidas tƵuseb tƵusmata pÄ«ti sambojjhaį¹
ga; ta
mƵistab, kuidas tekkinud pÄ«ti sambojjhaį¹
ga on tƤiuslikuks arendatud.
Kuna sees on passaddhi sambojjhaį¹
ga, saab ta aru: “minu sees on
passaddhi sambojjhaį¹
ga”; Kuna passaddhi sambojjhaį¹
ga ei ole kohal, saab
ta aru: “minus pole passaddhi sambojjhaį¹
gat”; ta mƵistab, kuidas tƵuseb
Ć¼les tƵusmata passaddhi sambojjhaį¹
ga; ta mƵistab, kuidas tekkinud
passaddhi sambojjhaį¹
ga on tƤiuslikuks arenenud.
Kuna sees on
samÄdhi sambojjhaį¹
ga, saab ta aru: “minu sees on samÄdhi sambojjhaį¹
ga”;
Kuna sees pole samÄdhi sambojjhaį¹
gat, saab ta aru: “minu sees pole
samÄdhi sambojjhaį¹
gat”; ta mƵistab, kuidas tƵuseb Ć¼les tƵusmata samÄdhi
sambojjhaį¹
ga; ta mƵistab, kuidas tekkinud samÄdhi sambojjhaį¹
ga on
tƤiuslikuks arenenud.
Kuna sees on upekkhÄ sambojjhaį¹
ga, saab ta
aru: “minu sees on upekkhÄ sambojjhaį¹
ga”; Kuna seal ei ole upekkhÄ
sambojjhaį¹
gat, saab ta aru: “minu sees pole upekkhÄ sambojjhaį¹
gat”; ta
mƵistab, kuidas tƵuseb tƵusmata upekkhÄ sambojjhaį¹
ga; ta mƵistab, kuidas
tekkinud upekkhÄ sambojjhaį¹
ga on tƤiuslikuks arenenud.
Nii elab
ta dhammade vaatlemist dhammas sisemiselt vƵi elab dhammade vaatlemist
dhammas vƤljastpoolt vƵi elab dhammade jƤlgimist dhammas nii sisemiselt
kui ka vƤliselt; ta elab dhammas nƤhtuste samudaya vaatlemisel vƵi elab
dhammas nƤhtuste mƶƶdumise jƤlgimisel vƵi elab samudaya vaatlemisel ja
dhammas esinevate nƤhtuste kadumisel; vƵi muidu, [mƵistes:] “need on
dhammad!” sati on temas olemas, pelgalt ƱÄį¹a ja pelga paį¹issati
ulatuses, elab ta eraldatuna ega klammerdu millegi jƤrele maailmas. Nii
elab bhikkhus, bhikkhu, jƤlgides dhammasid dhammas, viidates seitsmele
bojjhaį¹
gale.
E. jagu tƵdedest
Ja peale selle elab
bhikkhus, bhikkhu, jƤlgides dhammasid dhammas, viidates neljale ariya Ā·
saccale. Ja pealegi, bhikkhus, kuidas elab bhikkhu dhammas dhamasid
vaadeldes nelja ariya Ā· saccas?
E1. Dukkhasacca ekspositsioon
Ja mis, bhikkhus, dukkha ariyasacca on? JÄti on dukkha, vananemine on
dukkha (haigus on dukkha) maraį¹a on dukkha, kurbus, valus, dukkha,
domanassa ja hƤda on dukkha, seotus ebameeldivaga on dukkha, eraldamine
sellest, mis meeldib, on dukkha, mitte selleks, et saada seda, mida
keegi tahab. on dukkha; lĆ¼hidalt ƶeldes on viis upÄdÄna Ā· k Ā· khandhas
dukkha.
Ja mis, bhikkhus, on jahti? Erinevate olendite jaoks
olendite jaoks: jÄti, sĆ¼nd, laskumine [emakasse], tekkiv [maailm],
ilmumine, khandhade ilmutamine, Äyatana omandamine. Seda, bhikkhus,
nimetatakse jÄti.
Ja mis, bhikkhus, on jarÄ? Erinevates
olendiklassides asuvate olendite jaoks on jarÄ, lagunemise, hammaste
murdumise, hallide juuste, kortsude, elujƵu languse ja indiaanlaste
lagunemise seisund: see, bhikkhus, nimetatakse jarÄ.
Ja mis,
bhikkhus, on maraį¹a? Erinevate olendite jaoks olendite jaoks, olek,
surm, oleku muutumise seisund, lagunemine, kadumine, surm, maraį¹a,
kadumine, khandhade lagunemine, munemine surnukeha: seda, bhikkhus,
nimetatakse maraį¹a.
Ja mis, bhikkhus, on kurbus? Ćhes, bhikkhus,
mida seostatakse mitmesuguste ebaƵnnestumistega, puudutades
mitmesuguseid dukkha dhammasid, leina, leina, leina olekut, sisemist
kurbust, sisemist suurt kurbust: seda, bhikkhus, nimetatakse kurbuseks.
Ja mis, bhikkhus, on laimu? Ćhes - bhikkhus, mida seostatakse
mitmesuguste ebaƵnnestumistega, puudutades mitmesuguseid dukkha
dhammasid, hĆ¼Ć¼deid, itkemist, nutmist, nutmist, nutmise olekut, laimu
olekut: seda bhikkhus nimetatakse laisaks.
Ja mis, bhikkhus,
dukkha on? Mis iganes, bhikkhus, kehaline dukkha, kehaline ebameeldivus,
kehalisest kontaktist tulenev dukkha, ebameeldivad vedayitas: seda,
bhikkhus, nimetatakse dukkha.
Ja mis, bhikkhus, on domanassa? Mis
iganes, bhikkhus, vaimne dukkha, vaimne ebameeldivus, vaimse kontakti
tekitatud dukkha, ebameeldivad vedayitas: seda, bhikkhus, nimetatakse
domanassaks.
Ja mis, bhikkhus, on meeleheide? Ćhes - bhikkhus,
mida seostatakse mitmesuguste ebaƵnnestumistega, mida puudutavad
mitmesugused dukkha dhammad, hƤdad, meeleheide, hƤdas olek, meeleheites
olek: seda, bhikkhus, nimetatakse meeleheiteks.
Ja mis, bhikkhus,
on dukkha seostatav sellega, mis on ebameeldiv? Mis puutub vormidesse,
helidesse, maitsesse, lƵhnadesse, kehalistesse nƤhtustesse ja
vaimsetesse nƤhtustesse, siis need, mis on ebameeldivad, pole
nauditavad, ebameeldivad, vƵi siis need, kes soovivad oma puudust, need,
kes soovivad kaotust, need, kes soovivad oma ebamugavust, need, kes
soovivad, et nad ei vabastaks kiindumusest, kohtumisest, seotusest, koos
olemisest, nendega kokkupuutumisest: seda, bhikkhus, nimetatakse
dukkha’ks olemise seotuseks sellega, mis on ebameeldiv.
Ja mis,
bhikkhus, on dukkha eraldumine sellest, mis on meeldiv? Mis puutub
vormidesse, helidesse, maitsetesse, lƵhnadesse, kehalistesse nƤhtustesse
ja vaimsetesse nƤhtustesse, siis need, mis on meeldivad, nauditavad,
meeldivad, vƵi siis need, kes soovivad oma eelist, need, kes soovivad
eeliseid, need, kes soovivad oma mugavust, need, kes soovite vabaneda
kiindumusest, mitte kohtuda, mitte olla seotud, mitte olla koos, mitte
kohtuda nendega: seda, bhikkhus, nimetatakse dukkhaks, et ta eralduks
sellest, mis on meeldiv.
Ja mis, bhikkhus, on see dukkha, kes ei
saa seda, mida tahab? Olendites, bhikkhusidel, millel on sĆ¼ndimise
tunnus, tekib selline soov: “oh tƵesti, vƵib-olla pole meie jaoks jÄti
ja tƵesti, kui me ei tule jahti juurde”. Kuid seda ei taheta saavutada.
See on dukkha mitte saada seda, mida keegi tahab.
Olendites,
bhikkhusidel, millel on vananemise tunnus, tekib selline soov: “oi
tƵesti, vƵib-olla pole meie jaoks jarÄ ja tƵesti, kui me ei tule
jarÄsse.” Kuid seda ei taheta saavutada. See on dukkha mitte saada seda,
mida keegi tahab.
Olendites, bhikkhus, millel on haigestumise
tunnus, tekib selline soov: “oh tƵesti, vƵib-olla ei ole meil haigust ja
tƵesti, kas me ei peaks haigestuma”. Kuid seda ei taheta saavutada. See
on dukkha mitte saada seda, mida keegi tahab.
Olendites,
bhikkhusidel, millel on vananemise tunnus, tekib selline soov: “oh
tƵesti, vƵib juhtuda, et meie jaoks ei ole maraį¹at ja tƵesti, kui me ei
tule maraį¹a juurde.” Kuid seda ei taheta saavutada. See on dukkha mitte
saada seda, mida keegi tahab.
En estaĵoj, bhikkhus, havante la
karakteron de malÄojo, lamentado, dukkha, domanassa kaj mizero, tia
deziro ekestas: “Ho vere, eble ne ekzistas malÄojo, lamentado, dukkha,
domanassa kaj mizero, kaj vere, eble ni ne venu al malÄojo, lamentado,
dukkha, domanassa kaj mizero. ” Sed tion ni ne volas deziri. Äi tio
estas la dukkha de ne ricevi tion, kion oni volas.
Kaj kio,
bhikkhus, mallonge estas la kvin upÄdÄnakkhandhas? Ili estas: la rÅ«pa
upÄdÄnakkhandha, la vedanÄ upÄdÄnakkhandha, la saĆ±Ć±Ä upÄdÄnakkhandha, la
saį¹
khÄra upÄdÄnakkhandha, la viƱƱÄį¹a upÄdÄnakkhandha. Äi tiuj estas
nomataj mallonge, bhikkhus, la kvin upÄdÄnakkhandhas.
Äi tio nomiÄas, bhikkhus, la dukkha ariyasacca
E2. Ekspozicio de Samudayasacca
Kaj kio, bhikkhus, estas la dukkha-samudaya ariyasacca? Äi tiu taį¹hÄ
kondukas al renaskiÄo, ligita kun deziro kaj Äuo, trovanta Äojon Äi tie
aÅ tie, tio estas: kÄma-taį¹hÄ, bhava-taį¹hÄ kaj vibhava-taį¹hÄ. Sed Äi tiu
taį¹hÄ, bhikkhus, kiam Åprucas, kie Äi leviÄas kaj kiam Äi ekloÄas, kie
Äi ekloÄas? En tiu mondo, kiu Åajnas plaÄa kaj plaÄa, jen kie taį¹hÄ
ekestas, kie ekloÄas Äi ekloÄas.
Kaj kio en la mondo estas
agrabla kaj agrabla? La okulo en la mondo estas agrabla kaj agrabla, tie
taį¹hÄ ekestas, tie, kiam oni ekloÄas, ekloÄas. La orelo en la mondo
estas agrabla kaj agrabla, tie taį¹hÄ ekestas, tie, kiam oni ekloÄas,
ekloÄas. La nazo en la mondo estas agrabla kaj agrabla, tie taį¹hÄ
ekestas, tie, kiam oni ekloÄas, ekloÄas. La lingvo en la mondo estas
agrabla kaj agrabla, tie taį¹hÄ ekestas, ekestas, ekloÄante, ekloÄas.
KÄya en la mondo estas agrabla kaj agrabla, tie taį¹hÄ ekestas, ekestas,
tie, kiam oni ekloÄas, ekloÄas. Manao en la mondo estas agrabla kaj
agrabla, tie taį¹hÄ ekestas, tie, kiam oni ekloÄas, ekloÄas.
Videblaj formoj en la mondo estas agrablaj kaj agrablaj, tie taį¹hÄ
ekestas, tie, kiam oni ekloÄas, ekloÄas. Sonoj en la mondo estas
agrablaj kaj agrablaj, tie taį¹hÄ ekestas, ekestas, ekloÄas, ekloÄas.
Odoroj en la mondo estas agrablaj kaj agrablaj; tie taį¹hÄ ekestas,
ekestas, ekloÄinte. Gustoj en la mondo estas agrablaj kaj agrablaj, tie
taį¹hÄ ekestas, tie, kiam oni ekloÄas, ekloÄas. Korpaj fenomenoj en la
mondo estas agrablaj kaj agrablaj, tie taį¹hÄ ekestas, kiam Äi ekloÄas,
ekloÄas. Dhammas en la mondo estas agrabla kaj agrabla, tie taį¹hÄ
ekestas, tie, kiam oni ekloÄas, ekloÄas.
La okulo-viƱƱÄį¹a en la
mondo estas agrabla kaj agrabla, tie taį¹hÄ ekestas, ekestas, ekloÄinte,
ekloÄas. La aÅdo-viƱƱÄį¹a en la mondo estas agrabla kaj agrabla, tie
taį¹hÄ, ekestas, ekestas, ekloÄas, ekloÄas. La nazo-viƱƱÄį¹a en la mondo
estas agrabla kaj agrabla, tie taį¹hÄ ekestas, ekestas, ekloÄinte,
ekloÄas. La lingvo-viƱƱÄį¹a en la mondo estas agrabla kaj agrabla, tie
taį¹hÄ, ekestas, ekestas, ekloÄas, ekloÄas. KÄya-viƱƱÄį¹a en la mondo
estas agrabla kaj agrabla, tie taį¹hÄ ekestas, ekestas, tie, kiam oni
ekloÄas, ekloÄas. Mana-viƱƱÄį¹a en la mondo estas agrabla kaj agrabla,
tie taį¹hÄ ekestas, ekestas, ekloÄinte, Äi ekloÄas.
La okula
samphassa en la mondo estas agrabla kaj agrabla, tie taį¹hÄ ekestas,
ekestas, ekloÄinte, ekloÄas. La orela samphassa en la mondo estas
agrabla kaj agrabla, tie taį¹hÄ, ekestas, stariÄas tie, kiam Äi ekloÄas,
ekloÄas. La nazo-samphassa en la mondo estas agrabla kaj agrabla, tie
taį¹hÄ ekestas, ekestas, tie, kiam oni ekloÄas, ekloÄas. La
lingvo-samphassa en la mondo estas agrabla kaj agrabla, tie taį¹hÄ
ekestas, ekestas, tie, kiam oni ekloÄas, ekloÄas. KÄya-samphassa en la
mondo estas agrabla kaj agrabla, tie taį¹hÄ ekestas, ekestas, tie, kiam
oni ekloÄas, ekloÄas. Mana-samphassa en la mondo estas agrabla kaj
agrabla, tie taį¹hÄ ekestas, ekestas, tie, kiam oni ekloÄas, ekloÄas.
Silma-samphasast sĆ¼ndinud vedanÄ on maailmas meeldiv ja meeldiv, seal
tekkides tekib taį¹hÄ, seal asumisel see asustab. KƵrva-samphasast
sĆ¼ndinud vedanÄ on maailmas meeldiv ja meeldiv, seal tekkides tekib
taį¹hÄ, seal asumisel see settib. Nina-samphasast sĆ¼ndinud vedanÄ
maailmas on meeldiv ja meeldiv, seal tekkides tekib taį¹hÄ, seal asumisel
see asustab. Keele-samphasast sĆ¼ndinud vedanÄ on maailmas meeldiv ja
meeldiv, seal tekkides tekib taį¹hÄ, seal asumisel see settib.
KÄya-samphassast sĆ¼ndinud vedanÄ maailmas on meeldiv ja meeldiv, seal
tekkides tekib taį¹hÄ, seal asumisel see settib. Mana-samphassas sĆ¼ndinud
vedanÄ maailmas on meeldiv ja meeldiv, seal tekkides tekib taį¹hÄ, seal
asumisel see aga settib.
Maailmas nƤhtavate vormide saĆ±Ć±Ä on
meeldiv ja meeldiv, seal tekkides tekib ta ,hÄ, seal asumisel see
settib. Maailmas on helide saĆ±Ć±Ä meeldiv ja meeldiv, seal tekkides tekib
ta ,hÄ, seal aga settides. LƵhnade saĆ±Ć±Ä on maailmas meeldiv ja
meeldiv, seal tekkides tekib taį¹hÄ, seal aga settides. Maailma maitsete
saĆ±Ć±Ä on meeldiv ja meeldiv, seal tekkides tekib taį¹hÄ, siis asumisel
see settib. Maailmas esinevate kehaliste nƤhtuste saĆ±Ć±Ä on meeldiv ja
meeldiv, seal tekkides tekib taį¹hÄ, seal asumisel see aga settib.
Dhammaste saĆ±Ć±Ä on maailmas meeldiv ja meeldiv, seal tekkides tekib
taį¹hÄ, seal aga asumisel.
Kavatsus [seotud] nƤhtavate vormidega
maailmas on meeldiv ja meelepƤrane, seal taį¹hÄ, kui see ilmneb, tekib,
seal, kui asumisel, see settib. Maailma helidega seotud kavatsus on
meeldiv ja meeldiv, seal tekkides tekib taį¹hÄ, siis asumisel see settib.
Tahe [seotud] lƵhnadega maailmas on meeldiv ja meeldiv, siis kui ta
arisinghÄ tekib, tekib, siis asumisel see settib. Maailma maitsetega
seotud kavatsus on meeldiv ja meeldiv, siis kui taį¹hÄ tekib, tekib, siis
asumisel see settib. Kehaliste nƤhtustega seotud [maailma] kavatsus on
meeldiv ja meeldiv, seal tekib taį¹hÄ, kui see ilmneb, seal, siis, kui
see lahendab, see astub. Maailma dhammadega seotud kavatsus on meeldiv
ja meeldiv, siis kui ta ,hÄ tekib, tekib, seal aga asudes.
Ta
visiblehÄ nƤhtavate vormide jaoks maailmas on meeldiv ja meeldiv, seal
tekkides tekib ta ,hÄ, seal asumisel see settib. Helide taį¹hÄ maailmas
on meeldiv ja meeldiv, seal kui taį¹hÄ tekkib, tekib, seal asumisel see
settib. Taį¹hÄ lƵhnade kohta maailmas on meeldiv ja meeldiv, seal
tekkides tekib taį¹hÄ, seal aga settides. Maailma maitsete ta tashÄ on
meeldiv ja meeldiv, seal tekkides tekib taÄhÄ, asumisel see aga settib.
Taį¹hÄ kehaliste nƤhtuste jaoks maailmas on meeldiv ja meeldiv, seal
tekib taį¹hÄ, kui see ilmneb, siis asumisel, see asustab. Maailma
dhammade jaoks mƵeldud taį¹hÄ on meeldiv ja meeldiv, seal tekkides tekib
taį¹hÄ, kus see lahendab, siis see settib.
Maailmas nƤhtavate
vormide vitakka on meeldiv ja meeldiv, seal taį¹hÄ, kui tekib, tekib,
seal, kui asustab, see settib. Helide vitakka maailmas on meeldiv ja
meeldiv, seal taį¹hÄ, kui tekkib, tekib, seal, kui asustatakse, see
settib. LƵhnade vitakka maailmas on meeldiv ja meeldiv, seal tekkides
tekib taį¹hÄ, seal asudes see settib. Maitsete vitakka maailmas on
meeldiv ja meeldiv, seal taį¹hÄ, kui tekib, tekib, seal siis, kui
asustatakse, see settib. Kehaliste nƤhtuste vitakka maailmas on meeldiv
ja meeldiv, seal tekkib taÄhÄ, seal asumisel see aga settib. Dhammaste
vitakka maailmas on meeldiv ja meeldiv, seal tekkides tekib taį¹hÄ, seal
asumisel see settib.
Maailmas nƤhtavate vormide vikaar on meeldiv
ja meeldiv, seal taį¹hÄ, kui see ilmneb, tekib, seal asumisel see astub.
Helide vikaar maailmas on meeldiv ja meeldiv, seal taį¹hÄ, kui see
ilmneb, tekib, seal asumisel see astub. LƵhnade vikaar maailmas on
meeldiv ja meeldiv, seal tekkides tekib taį¹hÄ, seal asumisel see settib.
Maitsete vikaar maailmas on meeldiv ja meeldiv, seal taį¹ha, kui see
ilmneb, tekib, seal asumisel see astub. Kehaliste nƤhtuste vikaar
maailmas on meeldiv ja meeldiv, seal tekib taį¹hÄ, kui see ilmneb, siis
asumisel, see asustab. Dhammaste vikaar maailmas on meeldiv ja meeldiv,
seal kui taį¹hÄ tekib, tekib, seal aga asumisel. Seda nimetatakse
bhikkhus, dukkha Ā· samudaya ariyasacca.
E3. Ekspozicio de Nirodhasacca
Kaj kio, bhikkhus, estas la dukkha-samudaya ariyasacca? Äi tiu taį¹hÄ
kondukas al renaskiÄo, ligita kun deziro kaj Äuo, trovanta Äojon Äi tie
aÅ tie, tio estas: kÄma-taį¹hÄ, bhava-taį¹hÄ kaj vibhava-taį¹hÄ. Sed Äi tiu
taį¹hÄ, bhikkhus, kiam forlasite, kie Äi estas forlasita kaj kiam Äesas,
kie Äi Äesas? En tiu mondo, kiu Åajnas plaÄa kaj agrabla, jen kie
taį¹hÄ, forlasita, estas forlasita, kie Äesante, Äi Äesas.
Kaj kio
en la mondo estas agrabla kaj agrabla? La okulo en la mondo estas
agrabla kaj plaÄa, tie taį¹hÄ, forlasita, forlasita, tie Äesante, Äi
Äesas. La orelo en la mondo estas agrabla kaj agrabla, tie taį¹hÄ,
forlasita, forlasita, tie Äesante, Äi Äesas. La nazo en la mondo estas
agrabla kaj agrabla, tie taį¹hÄ, forlasita, forlasita, tie Äesante, Äi
Äesas. La lingvo en la mondo estas agrabla kaj agrabla; tie taį¹hÄ,
forlasita, estas forlasita, tie Äesante, Äi Äesas. KÄya en la mondo
estas agrabla kaj agrabla, tie taį¹hÄ, forlasita, estas forlasita, tie
Äesante, Äi Äesas. Manao en la mondo estas agrabla kaj agrabla, tie
taį¹hÄ forlasas sin forlasas, tie Äesas, Äi Äesas.
Videblaj formoj
en la mondo estas agrablaj kaj agrablaj, tie taį¹hÄ, forlasita,
forlasita, tie Äesante, Äi Äesas. Sonoj en la mondo estas agrablaj kaj
agrablaj; tie taį¹hÄ forlasas sin forlasas, tie Äesas, Äesas. Odoroj en
la mondo estas agrablaj kaj agrablaj; tie taį¹hÄ forlasas sin forlasas,
tie Äesas, Äesas. Gustoj en la mondo estas agrablaj kaj agrablaj, tie
taį¹hÄ, forlasita, estas forlasita, tie Äesante, Äi Äesas. Korpaj
fenomenoj en la mondo estas agrablaj kaj agrablaj, tie taį¹hÄ forlasas
sin forlasas, tie Äesas, Äesas. Dhammas en la mondo estas agrabla kaj
agrabla, tie taį¹hÄ, forlasita, estas forlasita, tie, kiam Äesas, Äi
Äesas.
La okulo-viƱƱÄį¹a en la mondo estas agrabla kaj agrabla,
tie taį¹hÄ, forlasita, forlasita, tie Äesante, Äi Äesas. La aÅdo-viƱƱÄį¹a
en la mondo estas agrabla kaj agrabla, tie taį¹hÄ, forlasita, estas
forlasita, tie kiam Äi Äesas, Äi Äesas. La nazo-viƱƱÄį¹a en la mondo
estas agrabla kaj agrabla, tie taį¹hÄ, forlasita, estas forlasita, tie
Äesante, Äi Äesas. La lingvo-viƱƱÄį¹a en la mondo estas agrabla kaj
agrabla, tie taį¹hÄ, forlasita, estas forlasita, tie Äesante, Äi Äesas.
KÄya-viƱƱÄį¹a en la mondo estas agrabla kaj agrabla, tie taį¹hÄ,
forlasita, estas forlasita, tie, kiam Äi Äesas, Äi Äesas. Mana-viƱƱÄį¹a
en la mondo estas agrabla kaj agrabla, tie taį¹hÄ, forlasita, estas
forlasita, tie Äesante, Äi Äesas.
La okula samphassa en la mondo
estas agrabla kaj agrabla, tie taÄhÄ, forlasita, forlasita, tie Äesante,
Äi Äesas. La orelo-samphassa en la mondo estas agrabla kaj agrabla, tie
taį¹hÄ, forlasita, estas forlasita, tie kiam Äesas, Äi Äesas. La
nazo-samphassa en la mondo estas agrabla kaj agrabla, tie taį¹hÄ,
forlasita, estas forlasita, tie Äesante, Äi Äesas. La lingvo-samphassa
en la mondo estas agrabla kaj agrabla, tie taį¹hÄ, forlasita, estas
forlasita, tie Äesante, Äi Äesas. KÄya-samphassa en la mondo estas
agrabla kaj agrabla, tie taį¹hÄ, forlasita, estas forlasita, tie kiam
Äesas, Äi Äesas. Mana-samphassa en la mondo estas agrabla kaj agrabla,
tie taį¹hÄ, forlasita, estas forlasita, tie kiam Äesas, Äi Äesas.
La vedanÄ naskita okul-samphassa en la mondo estas agrabla kaj agrabla,
tie taį¹hÄ, forlasita, estas forlasita, tie kiam Äesas, Äi Äesas. La
vedanÄ naskita de orela samphassa en la mondo estas agrabla kaj agrabla,
tie taį¹hÄ, forlasita, forlasita, tie, kiam Äi Äesas, Äi Äesas. La
vedanÄ naskita de nazo-samphassa en la mondo estas agrabla kaj agrabla,
tie taį¹hÄ, forlasita, estas forlasita, tie kiam Äesas, Äi Äesas. La
vedanÄ naskita lingvo-samphassa en la mondo estas agrabla kaj plaÄa, tie
taį¹hÄ, forlasita, forlasita, tie kiam Äesas, Äi Äesas. La vedanÄ
naskita de kÄya-samphassa en la mondo estas agrabla kaj agrabla, tie
taį¹hÄ, forlasita, estas forlasita, tie kiam Äesas, Äi Äesas. La vedanÄ
naskita de mana-samphassa en la mondo estas agrabla kaj agrabla, tie
taį¹hÄ, forlasita, estas forlasita, tie kiam Äesas, Äi Äesas.
E3. Nirodhasacca ekspositsioon
Ja mis, bhikkhus, dukkha-samudaya ariyasacca on? See taį¹hÄ viib
taassĆ¼nnini, mis on seotud soovi ja naudingutega, pakkudes siin vƵi seal
rƵƵmu, see tƤhendab: kÄma-taį¹hÄ, bhava-taį¹hÄ ja vibhava-taį¹hÄ. Kuid see
taį¹hÄ, bhikkhus, kui hĆ¼ljatakse, kus see hĆ¼ljatakse ja kui see lakkab,
kus see siis lƵpeb? Selles maailmas, mis tundub meeldiv ja meeldiv, siis
hĆ¼ljatakse taį¹hÄ, kus hĆ¼ljatakse, kus see lakkab.
Ja mis
maailmas on meeldiv ja meeldiv? Silm maailmas on meeldiv ja meeldiv,
seal taį¹hÄ, kui hĆ¼ljatakse, hĆ¼ljatakse, seal kui lakkab, see lakkab.
KƵrv maailmas on meeldiv ja meeldiv, seal hĆ¼ljatakse taį¹hÄ, seal kui see
lakkab, see lakkab. Nina on maailmas meeldiv ja meeldiv, seal
hĆ¼ljatakse taį¹hÄ, seal kui see lakkab, see lakkab. Keel maailmas on
meeldiv ja meeldiv, seal hĆ¼ljatakse taį¹hÄ, hĆ¼ljatakse seal, kui see
lakkab. KÄya maailmas on meeldiv ja meeldiv, seal hĆ¼ljatakse taį¹ha, seal
kui see lakkab. Mana on maailmas meeldiv ja meeldiv, seal hĆ¼ljatakse
taį¹hÄ, seal kui see lakkab, see lakkab.
NƤhtavad vormid maailmas
on meeldivad ja meeldivad, seal loobutakse taį¹hÄ, seal, kus see lakkab,
see lakkab. Helid maailmas on meeldivad ja meeldivad, seal hĆ¼ljatakse
taį¹ha, seal kui see lakkab. LƵhnad maailmas on meeldivad ja meeldivad,
seal hĆ¼ljatakse taÄha, hĆ¼ljatakse seal, kui lakkab, lakkab. Maailmas on
maitsed meeldivad ja meeldivad, seal loobutakse taį¹hÄ, seal kui see
lakkab, siis see lakkab. Kehalised nƤhtused maailmas on meeldivad ja
meeldivad, seal hĆ¼ljatakse taį¹hÄ, seal kui lakkatakse, siis see lakkab.
Dhammad maailmas on meeldivad ja meeldivad, seal hĆ¼ljatakse taį¹ha,
hĆ¼ljatakse seal, kus lakkatakse.
Silma-viƱƱÄį¹a maailmas on
meeldiv ja meeldiv, seal taį¹hÄ, kui hĆ¼ljatakse, hĆ¼ljatakse, seal, kui
lakkab, see lakkab. KƵrva-viƱƱÄį¹a on maailmas meeldiv ja meeldiv, seal
hĆ¼ljatakse ta whenhÄ, seal kui see lakkab, see lakkab. Nina-viƱƱÄį¹a on
maailmas meeldiv ja meeldiv, seal hĆ¼ljatakse taį¹hÄ, seal kui see lakkab,
see lakkab. Keel-viƱƱÄį¹a on maailmas meeldiv ja meeldiv, seal
hĆ¼ljatakse taį¹hÄ, seal kui see lakkab, see lakkab. KÄya-viƱƱÄį¹a on
maailmas meeldiv ja meeldiv, seal hĆ¼ljatakse taį¹hÄ, seal kui see lakkab,
see lakkab. Mana-viƱƱÄį¹a on maailmas meeldiv ja meeldiv, seal
hĆ¼ljatakse taį¹hÄ, seal kui see lakkab, see lakkab.
Silma-samphassa on maailmas meeldiv ja meeldiv, seal taį¹hÄ, kui
hĆ¼ljatakse, hĆ¼ljatakse, seal kui lakkab, see lakkab. KƵrva-samphassa on
maailmas meeldiv ja meeldiv, seal hĆ¼ljatakse taį¹hÄ, seal, kui lakkab,
see lakkab. Nina-samphassa on maailmas meeldiv ja meeldiv, seal taį¹hÄ,
kui hĆ¼ljatakse, hĆ¼ljatakse, seal kui lakkab, see lakkab. Keele-samphassa
on maailmas meeldiv ja meeldiv, seal hĆ¼ljatakse taÄhÄ, seal, kui
lakkab, see lakkab. KÄya-samphassa on maailmas meeldiv ja meeldiv, seal
hĆ¼ljatakse taį¹hÄ, seal kui see lakkab, see lakkab. Mana-samphassa on
maailmas meeldiv ja meeldiv, seal hĆ¼ljatakse taį¹ha, hĆ¼ljatakse seal, kui
lakkab, see lakkab.
Silma-samphasast sĆ¼ndinud vedanÄ maailmas on
meeldiv ja meeldiv, seal hĆ¼ljatakse taį¹hÄ, seal kui see lakkab, see
lakkab. KƵrva-samphasast sĆ¼ndinud vedanÄ maailmas on meeldiv ja meeldiv,
seal hĆ¼ljatakse taÄhÄ, seal kui see lakkab, siis see kaob.
Nina-samphasast sĆ¼ndinud vedanÄ on maailmas meeldiv ja meeldiv, seal
hĆ¼ljatakse taÄhÄ, seal kui see lakkab, siis see kaob. Maailmas
keele-samphasast sĆ¼ndinud vedanÄ on meeldiv ja meeldiv, seal hĆ¼ljatakse
taÄhÄ, seal kui see lakkab, siis see kaob. KÄya-samphassa sĆ¼ndinud
vedanÄ maailmas on meeldiv ja meeldiv, seal hĆ¼ljatakse taÄhÄ, seal kui
see lakkab, siis see kaob. Mana-samphassast sĆ¼ndinud vedanÄ maailmas on
meeldiv ja meeldiv, seal hĆ¼ljatakse taÄhÄ, seal kui see lakkab, siis see
kaob.
Maailmas nƤhtavate vormide saĆ±Ć±Ä on meeldiv ja meeldiv,
seal hĆ¼ljatakse taį¹hÄ, seal kui see lakkab, see lakkab. Helide saƱƱÄ
maailmas on meeldiv ja meeldiv, seal hĆ¼ljatakse taÄhÄ, seal kui see
lakkab, see lakkab. LƵhnade saĆ±Ć±Ä on maailmas meeldiv ja meeldiv, seal
loobutakse taį¹hÄ, seal kui see lakkab, siis see lakkab. Maailma maitsete
saĆ±Ć±Ä on meeldiv ja meeldiv, seal loobutakse taį¹hÄ, kui see hĆ¼ljatakse,
seal kui see lakkab, see lakkab. Maailmas esinevate kehaliste nƤhtuste
saĆ±Ć±Ä on meeldiv ja meeldiv, seal kui taÄhÄ hĆ¼ljatakse, siis hĆ¼ljatakse,
seal kui lakkab, see lakkab. Dhammase saĆ±Ć±Ä on maailmas meeldiv ja
meeldiv, seal hĆ¼ljatakse taÄhÄ, seal kui see lakkab, see lakkab.
Kavatsus [seotud] nƤhtavate vormidega maailmas on meeldiv ja meeldiv,
seal loobutakse taį¹hast, kui see hĆ¼ljatakse, seal kui see lakkab,
lakkab. Maailma helidega seotud kavatsus on meeldiv ja meeldiv, seal
loobutakse taį¹hÄ, kui see lakkab, siis lƵpeb. Kava [seotud] lƵhnadega
maailmas on meeldiv ja meeldiv, siis loobutakse taį¹hÄ, kui loobutakse,
kui see lakkab, siis see kaob. Maailma maitsetega seotud kavatsus on
meeldiv ja meeldiv, siis loobutakse taį¹hÄ, kui see hĆ¼ljatakse, kui see
lakkab, siis see kaob. Kehaliste nƤhtuste [seotud] kavatsus maailmas on
meeldiv ja meeldiv, siis hĆ¼ljatakse taÄha, kui see lakkab, siis kui see
lakkab, see lakkab. Maailma dhammadega seotud kavatsus on meeldiv ja
meeldiv, siis kui taį¹hÄ hĆ¼ljatakse, siis hĆ¼ljatakse, seal kui see
lakkab, see lakkab.
Ta visiblehÄ nƤhtavate vormide jaoks maailmas
on meeldiv ja meeldiv, seal hĆ¼ljatakse taį¹hÄ, seal kui see lakkab, see
lakkab. Ta soundshÄ helide jaoks maailmas on meeldiv ja meeldiv, seal
loobutakse taį¹hÄ, kui see hĆ¼ljatakse, seal kui see lakkab, siis see
kaob. Taį¹hÄ lƵhnade kohta maailmas on meeldiv ja meeldiv, seal
loobutakse taį¹hÄ, seal kui see lakkab, siis see kaob. Maailma maitsete
ta tashÄ on meeldiv ja meeldiv, seal loobutakse taį¹hÄ, kui see
hĆ¼ljatakse, seal kui see lakkab, see lakkab. Taį¹hÄ kehaliste nƤhtuste
jaoks maailmas on meeldiv ja meeldiv, seal kui taį¹hÄ hĆ¼ljatakse, siis
hĆ¼ljatakse, seal kui lakkab, see lakkab. Maailma dhammade jaoks mƵeldud
taį¹hÄ on meeldiv ja meeldiv, seal kui taį¹hÄ hĆ¼ljatakse, loobutakse, seal
kui see lakkab, see lakkab.
Maailmas nƤhtavate vormide vitakka
on meeldiv ja meeldiv, seal taį¹ha, kui hĆ¼ljatakse, hĆ¼ljatakse, seal, kui
lakkab, lakkab. Helide vitakka maailmas on meeldiv ja meeldiv, seal
taį¹ha, kui hĆ¼ljatakse, hĆ¼ljatakse, seal, kui lakkab, lakkab. LƵhnade
vitakka maailmas on meeldiv ja meeldiv, seal loobutakse taį¹hÄ, seal
loobutakse, kui see lakkab, siis see kaob. Maitsete vitakka maailmas on
meeldiv ja meeldiv, seal loobutakse taį¹hast, kui see hĆ¼ljatakse, seal,
kui lakkab, lakkab. Kehaliste nƤhtuste vitakka maailmas on meeldiv ja
meeldiv, seal taį¹hÄ, kui hĆ¼ljatakse, hĆ¼ljatakse, seal kui lakkab, see
lakkab. Dhammaste vitakka maailmas on meeldiv ja meeldiv, seal ta ,hÄ,
kui hĆ¼ljatakse, hĆ¼ljatakse, seal kui lakkab, siis see lakkab.
Maailmas nƤhtavate vormide vikaar on meeldiv ja meeldiv, seal hĆ¼ljatakse
taį¹ha, hĆ¼ljatakse seal, kui lakkab, siis see lakkab. Helide vikaar
maailmas on meeldiv ja meeldiv, seal hĆ¼ljatakse taį¹ha, hĆ¼ljatakse, seal
kui see lakkab. LƵhnade vikaar maailmas on meeldiv ja meeldiv, seal
hĆ¼ljatakse taį¹ha, hĆ¼ljatakse seal, lakkades see lakkab. Maitsete vikaar
maailmas on meeldiv ja meeldiv, seal loobutakse taį¹hast, kui see
hĆ¼ljatakse, seal, kui see lakkab, lakkab. Kehaliste nƤhtuste vikaar
maailmas on meeldiv ja meeldiv, seal hĆ¼ljatakse taį¹hÄ, seal kui see
lakkab, see lakkab. Dhammaste vikaar maailmas on meeldiv ja meeldiv,
seal hĆ¼ljatakse taį¹ha, hĆ¼ljatakse seal, lakkades see lakkab. Seda
nimetatakse bhikkhus, dukkha Ā· nirodha ariyasacca.
E4. Maggasacca ekspositsioon
Ja mis, bhikkhus, on dukkha Ā· nirodha Ā· gÄminÄ« paį¹ipadÄ ariyasacca?
Just see ariya aį¹į¹haį¹
gika magga, see tƤhendab sammÄdiį¹į¹hi,
sammÄsaį¹
kappo, sammÄvÄcÄ, sammÄkammanto, sammÄ-ÄjÄ«vo, sammÄvÄyÄmo,
sammÄsati ja sammÄsamÄdhi.
Ja mis, bhikkhus, on sammÄdiį¹į¹hi? See,
bhikkhus, mis on dukkha ƱÄį¹a, dukkha-samudaya ƱÄį¹a, dukkha-nirodha ƱÄį¹a
ja dukkha-nirodha-gÄmini paį¹ipada ƱÄį¹a, mida nimetatakse bhikkhus,
sammÄdiį¹į¹hi.
Ja mis, bhikkhus, on sammÄsaį¹
kappad? Neid, bhikkhus,
mis on nekkhamma saį¹
kappas, abyÄpÄda saį¹
kappas, avihiį¹sÄ saį¹
kappas,
neid nimetatakse bhikkhus, sammÄsaį¹
kappas.
Ja mis, bhikkhus, on
sammÄvÄcÄ? See, bhikkhus, mis hoidub musÄvÄdÄ, erapooletuks pisuį¹a vÄcÄ,
erapooletuks pharusa vÄcÄ ja erapooletuks samphappalÄpa’st, mida
nimetatakse bhikkhus, sammÄvÄcÄ.
Ja mis, bhikkhus, on
sammÄ-kammanta? See, bhikkhus, mis hoidub pÄį¹ÄtipÄta, hoidub adinnÄdÄna,
hoiab abrahmacariya, mida nimetatakse bhikkhus, sammÄ-kammanta.
Ja mis, bhikkhus, on sammÄ-ÄjÄ«va? Siin toetab Ć¼llas jĆ¼nger bhikkhus, kes
on loobunud valest elatisest, oma elu Ƶigete elatusvahenditega, mida
nimetatakse bhikkhus, sammÄ-ÄjÄ«va.
Ja mis, bhikkhus, on
sammÄvÄyÄma? Siin, bhikkhus, genereerib bhikkhu oma Å”anadi Ć¼les tƵusmata
pÄpaka ja akusala dhamma mitteesinemiseks, ta avaldab ennast, Ƥrgitab
viriya, rakendab jƵuliselt oma tsittat ja pingutab; ta genereerib oma
chanda tekkinud pÄpaka ja akusala dhamma hĆ¼lgamiseks, ta avaldab ennast,
Ƥrgitab viriya, rakendab jƵuliselt oma tsittat ja pingutab; ta
genereerib oma chanda Ć¼les tƵusmata kusala dhammade tekkeks, ta avaldab
ennast, Ƥrgitab viriya, rakendab jƵuliselt oma tsittat ja pingutab; ta
genereerib oma chanda tekkinud kusala dhammade vankumatuse, nende
segaduse puudumise, nende suurenemise, arengu, kasvatamise ja
lƵpuleviimise eest, ta avaldab ennast, Ƥrgitab oma viriya, rakendab
jƵuliselt oma tsittat ja pĆ¼Ć¼dleb. Seda nimetatakse bhikkhus,
sammÄvÄyÄma.
Mis, bhikkhus, on sammÄsati? Siin, bhikkhus, elab
bhikkhu, jƤlgides kÄya kÄjÄ, ÄtÄpÄ« sampajÄno, satimÄ, kes on loobunud
abhijjhÄ-domanassa maailmast. Ta elab, jƤlgides vedanÄ vedanÄ, ÄtÄpÄ«
sampajÄno, satimÄ, olles loobunud abhijjhÄ-domanassa maailmast. Ta elab,
jƤlgides sidrunit tsitraadis, ÄtÄpÄ« sampajÄno, satimÄ, loobudes
abhijjhÄ-domanassa maailmast. Ta elab, jƤlgides dhamma Ā· s dhammas Ā· s,
ÄtÄpÄ« sampajÄno, satimÄ, olles loobunud abhijjhÄ-domanassa maailmast.
Seda nimetatakse bhikkhus, sammÄsati.
Ja mis, bhikkhus, on
sammÄsamÄdhi? Siin pĆ¼sib bhikkhus, mis on irmast, bhikkhu, eraldunud
akusala dhammadest, sisenenud esimesse jhanasse, kus on vitakka ja
vicÄra, pÄ«ti ja sukha on eraldunud. Vitakka-vicÄra vaikimisega,
sisenenud teise jhanasse, pĆ¼sib ta selles sisemise tanquilization,
tsitaadi Ć¼hendamisega, ilma vitakka ja vicÄra, samadhi sĆ¼ndinud pita ja
sukhaga. Ja Ć¼kskƵikselt pÄ«ti suhtes jƤƤb ta upekkha, sato ja sampajÄno
juurde ning kogeb kÄjÄ seda sukha, mida ariiad kirjeldavad: ‘kes on
Ć¼ksmeelne ja mƵistlik, elab [selles] sukhas’, sisenenud kolmandasse
jhanasse, ta jƤƤb pĆ¼sima. selles. Sukha mahajƤtmine ning dukkha,
somanassa ja domanassa hĆ¼lgamine, mis on varem kadunud, ilma sukha ega
dukkhata, upekkha ja sati puhtusega, sisenenud neljandasse jhanasse,
jƤƤb ta sinna. Seda nimetatakse bhikkhus, sammÄsamÄdhi.
Seda nimetatakse bhikkhus, dukkha Ā· nirodha Ā· gÄminÄ« paį¹ipadÄ ariyasacca.
Nii elab ta dhammade vaatlemist dhammas sisemiselt vƵi elab dhammade
vaatlemist dhammas vƤljastpoolt vƵi elab dhammade jƤlgimist dhammas nii
sisemiselt kui ka vƤliselt; ta elab dhammas nƤhtuste samudaya
vaatlemisel vƵi elab dhammas nƤhtuste mƶƶdumise jƤlgimisel vƵi elab
samudaya vaatlemisel ja dhammas esinevate nƤhtuste kadumisel; vƵi muidu,
[mƵistes:] “need on dhammad!” sati on temas olemas, pelgalt ƱÄį¹a ja
pelga paį¹issati ulatuses, elab ta eraldatuna ega klammerdu millegi
jƤrele maailmas. Nii elab bhikkhus, bhikkhu, jƤlgides dhammasid dhammas,
viidates neljale ariya Ā· saccale.
Satipaį¹į¹hÄna harjutamise eelised
Kes iganes, bhikkhus, neid nelja satipaį¹į¹hÄnu seitsme aasta jooksul
praktiseerib, vƵib eeldada Ć¼hte kahest tulemusest: kas [tƤiuslikke]
teadmisi nƤhtavates nƤhtustes vƵi kui on mingit klammerdumist,
anÄgÄmita.
RƤƤkimata seitsmest aastast, bhikkhus. Kes iganes,
bhikkhus, neid nelja satipaį¹į¹hÄnu kuue aasta jooksul praktiseerib, vƵib
eeldada Ć¼hte kahest tulemusest: kas [tƤiuslikke] teadmisi nƤhtavates
nƤhtustes vƵi kui on mingit klammerdumist, anÄgÄmita.
RƤƤkimata
kuuest aastast, bhikkhus. Kes iganes, bhikkhus, neid nelja satipaį¹į¹hÄnu
viis aastat harjutaks, vƵib oodata Ć¼hte kahest tulemusest: kas
[tƤiuslikke] teadmisi nƤhtavates nƤhtustes vƵi kui on mingit
klammerdumist, anÄgÄmita.
RƤƤkimata viiest aastast, bhikkhus. Kes
iganes, bhikkhus, neid nelja satipaį¹į¹hÄnat neli aastat praktiseerib,
vƵib eeldada Ć¼hte kahest tulemusest: kas [tƤiuslikke] teadmisi
nƤhtavates nƤhtustes vƵi kui on mingit klammerdumist, anÄgÄmita.
RƤƤkimata neljast aastast, bhikkhus. Kes iganes, bhikkhus, neid nelja
satipaį¹į¹hÄna praktiseerib sel viisil kolme aasta jooksul, vƵib oodata
Ć¼hte kahest tulemusest: kas [tƤiuslikke] teadmisi nƤhtavates nƤhtustes
vƵi kui on mingit klammerdumist, anÄgÄmita.
RƤƤkimata kolmest
aastast, bhikkhus. Kes iganes, bhikkhus, neid nelja satipaį¹į¹hÄnu kahe
aasta jooksul praktiseerib, vƵib eeldada Ć¼hte kahest tulemusest: kas
[tƤiuslikke] teadmisi nƤhtavates nƤhtustes vƵi kui on mingit
klammerdumist, anÄgÄmita.
RƤƤkimata kahest aastast, bhikkhus. Kes
iganes, bhikkhus, praktiseerib neid nelja satipanashÄnu sel viisil Ć¼he
aasta jooksul, vƵib oodata Ć¼hte kahest tulemusest: kas [tƤiuslikke]
teadmisi nƤhtavates nƤhtustes vƵi kui on mingit klammerdumist,
anÄgÄmita.
RƤƤkimata Ć¼hest aastast, bhikkhus. Kes iganes,
bhikkhus, neid nelja satipaį¹į¹hÄnu seitsme kuu jooksul praktiseerib, vƵib
eeldada Ć¼hte kahest tulemusest: kas [tƤiuslikke] teadmisi nƤhtavates
nƤhtustes vƵi kui on mingit klammerdumist, anÄgÄmita.
RƤƤkimata
seitsmest kuust, bhikkhus. Kes iganes bhikkhus neid nelja satipaį¹į¹hÄnu
kuue kuu jooksul praktiseerib, vƵib oodata Ć¼hte kahest tulemusest: kas
[tƤiuslikke] teadmisi nƤhtavates nƤhtustes vƵi kui on mingit
klammerdumist, anÄgÄmita.
RƤƤkimata kuuest kuust, bhikkhus.
KƵigile, kes bhikkhusid seda nelja satipanashÄnu viis kuud harjutavad,
vƵib oodata Ć¼hte kahest tulemusest: kas [tƤiuslikke] teadmisi nƤhtavates
nƤhtustes vƵi kui on mingit klammerdumist, anÄgÄmita.
RƤƤkimata
viiest kuust, bhikkhus. Kes iganes bhikkhus neid nelja satipaį¹į¹hÄnat
neli kuud praktiseerib, vƵib oodata Ć¼hte kahest tulemusest: kas
[tƤiuslikke] teadmisi nƤhtavates nƤhtustes vƵi kui on mingit
klammerdumist, anÄgÄmita.
Neljast kuust rƤƤkimata, bhikkhus. Kes
iganes, bhikkhus, harjutaks neid nelja satipanashÄnu sel viisil kolme
kuu jooksul, vƵib eeldada Ć¼hte kahest tulemusest: kas [tƤiuslikke]
teadmisi nƤhtavates nƤhtustes vƵi kui on mingit klammerdumist,
anÄgÄmita.
RƤƤkimata kolmest kuust, bhikkhus. Kes iganes bhikkhus
neid nelja satipaį¹į¹hÄnu kahe kuu jooksul praktiseerib, vƵib oodata Ć¼hte
kahest tulemusest: kas [tƤiuslikke] teadmisi nƤhtavates nƤhtustes vƵi
kui on mingit klammerdumist, anÄgÄmita.
RƤƤkimata kahest kuust,
bhikkhus. KƵigile, kes bhikkhusid seda nelja satipaį¹į¹hÄnu Ć¼he kuu
jooksul harjutavad, vƵib oodata Ć¼hte kahest tulemusest: kas [tƤiuslikke]
teadmisi nƤhtavates nƤhtustes vƵi kui on mingit klammerdumist,
anÄgÄmita.
RƤƤkimata Ć¼hest kuust, bhikkhus. Kes iganes bhikkhus
neid neli satipaį¹į¹hÄna pool kuud harjutaks, vƵib oodata Ć¼hte kahest
tulemusest: kas [tƤiuslikke] teadmisi nƤhtavates nƤhtustes vƵi kui on
mingit klammerdumist, anÄgÄmita.
RƤƤkimata pool kuud, bhikkhus.
Kes iganes, bhikkhus, nƤdala jooksul neid nelja satipaį¹į¹hÄnat harjutaks,
vƵib oodata Ć¼hte kahest tulemusest: kas [tƤiuslikke] teadmisi
nƤhtavates nƤhtustes vƵi kui on mingit klammerdumist, anÄgÄmita.
“See, bhikkhus, on tee, mis viib millegi muu kui olendite puhastamiseni,
kurbusest ja lustist Ć¼lesaamiseni, dukkha-domanassa kadumiseni, Ƶige
tee saavutamiseni, NibbÄna, st nelja satipaį¹į¹hÄnas. ” Nii on ƶeldud ja
kƵige selle pƵhjal on ƶeldud.
Nii rƤƤkis BhagavÄ. RƵƵmustavalt tervitasid bhikkhusid BhagavÄ sƵnu.
Jump to navigation
Jump to search
Constitution shall be construed as including references to any
substantial question of law as to the interpretation of the Government
of India Act, 1935 (including any enactment amending or supplementing
that Act), or of any Order in Council or order made thereunder, or of
the Indian Independence Act, 1947, or of any order made thereunder.
Chapter V.āComptroller and Auditor-General of India
148. (1) There shall be a Comptroller and Auditor-General of India
who shall be appointed by the President by warrant under his hand and
seal and shall only be removed from office in like manner and on the
like grounds as a Judge of the Supreme Court.
ā (2) Every
person appointed to be the Comptroller and Auditor-General of India
shall, before he enters upon his office, make and subscribe before the
President, or some person appointed in that behalf by him, an oath or
affirmation according to the form set out for the purpose in the Third
Schedule.
ā (3) The
salary and other conditions of service of the Comptroller and
Auditor-General shall be such as may be determined by Parliament by law
and, until they are so determined, shall be as specified in the Second
Schedule:
ā Provided
that neither the salary of a Comptroller and Auditor-General nor his
rights in respect of leave of absence, pension or age of retirement
shall be varied to his disadvantage after his appointment.
ā (4) The
Comptroller and Auditor-General shall not be eligible for further office
either under the Government of India or under the Government of any
State after he has ceased to hold his office.
ā (5)
Subject to the provisions of this Constitution and of any law made by
Parliament, the conditions of service of persons serving in the Indian
Audit and Accounts Department and the administrative powers of the
Comptroller and Auditor-General shall be such as may be prescribed by
rules made by the President after consultation with the Comptroller and
Auditor-General.
ā (6) The administrative expenses of the office of the Comptroller
Comptroller and Auditor-General of India.
and Auditor-General, including all salaries, allowances and pensions
payable to or in respect of persons serving in that office, shall be
charged upon the Consolidated Fund of India.
149. The Comptroller and Auditor-General shall perform such
duties and exercise such powers in relation to the accounts of the Union
and of the States and of any other authority or body as may be
prescribed by or under any law made by Parliament and, until provision
in that behalf is so made, shall perform such duties and exercise such
powers in relation to the accounts of the Union and of the States as
were conferred on or exercisable by the Auditor-General of India
immediately before the commencement of this Constitution in relation to
the accounts of the Dominion of India and of the Provinces respectively.
150. The accounts of the Union and of the States shall be kept in
such form as the Comptroller and Auditor-General of India may, with the
approval of the President, prescribe.
151. (1) The reports of the Comptroller and Auditor-General of
India relating to the accounts of the Union shall be submitted to the
President, who shall cause them to be laid before each House of
Parliament.
ā (2) The reports
of the Comptroller and Auditor-General of India relating to the accounts
of a State shall be submitted to the Governor or Rajpramukh of the
State, who shall cause them to be laid before the Legislature of the
State.
Duties and powers of the Comptroller and Auditor-General.
Power of Comptroller and Auditor-General to give directions as to accounts.
Audit reports.