Free Online FOOD for MIND & HUNGER - DO GOOD 😊 PURIFY MIND.To live like free birds 🐦 🦢 🦅 grow fruits 🍍 🍊 🥑 🥭 🍇 🍌 🍎 🍉 🍒 🍑 🥝 vegetables 🥦 🥕 🥗 🥬 🥔 🍆 🥜 🎃 🫑 🍅🍜 🧅 🍄 🍝 🥗 🥒 🌽 🍏 🫑 🌳 🍓 🍊 🥥 🌵 🍈 🌰 🇧🇧 🫐 🍅 🍐 🫒Plants 🌱in pots 🪴 along with Meditative Mindful Swimming 🏊♂️ to Attain NIBBĀNA the Eternal Bliss.
Kushinara NIBBĀNA Bhumi Pagoda White Home, Puniya Bhumi Bengaluru, Prabuddha Bharat International.
10/02/20
LESSON 3463 FRI 2 Oct 2020
Discovery of Awakened One with Awareness Universe (DAOAU)
For The Welfare, Happiness, Peace of All Sentient and Non-Sentient Beings and for them to Attain Eternal Peace as Final Goal.
KUSHINARA NIBBANA BHUMI PAGODA-It
is a 18 feet Dia All White Pagoda with a table or, but be sure
to having above head level based on the usual use of the room. in
116 CLASSICAL LANGUAGES and planning to project Therevada Tipitaka in Buddha’s own words and Important Places like
Lumbini, Bodh gaya, Saranath, Kushinara, Etc., in 3D 360 degree circle vision akin
to Circarama
At
WHITE HOME
668, 5A main Road, 8th Cross, HAL III Stage,
Prabuddha Bharat Puniya Bhumi Bengaluru
Magadhi Karnataka State
PRABUDDHA BHARAT
Suttas word by word
SN 22.24 (S iii 26)
Abhijāna Sutta
Abhijāna Sutta
and
The Buddha feeds the Hungry.
in 29) Classical English,Roman,27) Classical Danish-Klassisk dansk,Klassisk dansk,28) Classical Dutch- Klassiek Nederlands,30) Classical Esperanto-Klasika Esperanto,31) Classical Estonian- klassikaline eesti keel,32) Classical Filipino klassikaline filipiinlane,33) Classical Finnish- Klassinen suomalainen,34) Classical French- Français classique,35) Classical Frisian- Klassike Frysk,36) Classical Galician-Clásico galego,37) Classical Georgian-კლასიკური ქართული,38) Classical German- Klassisches Deutsch,39) Classical Greek-Κλασσικά Ελληνικά,
Two
conditions (doubled as four with synonyms) for the destruction of
suffering: full understanding and abandoning. One should remain aware
not to focus on only one of these two.
The (sutta) opening at Sāvatthī.{n}
Without
directly knowing and fully understanding Form, bhikkhus, without
getting dispassionate towards it and abandoning it, one is unable to
destroy suffering; without directly knowing and fully understanding
Feeling, bhikkhus, without getting dispassionate towards it and
abandoning it, one is unable to destroy suffering; without directly
knowing and fully understanding Perception, bhikkhus, without getting
dispassionate towards it and abandoning it, one is unable to destroy
suffering; without directly knowing and fully understanding
Constructions, bhikkhus, without getting dispassionate towards them and
abandoning them, one is unable to destroy suffering; without directly
knowing and fully understanding Consciousness, bhikkhus, without getting
dispassionate towards it and abandoning it, one is unable to destroy
suffering.
By directly knowing and fully understanding Form,
bhikkhus, by getting dispassionate towards it and abandoning it, one is
able to destroy suffering; by directly knowing and fully understanding
Feeling, bhikkhus, by getting dispassionate towards it and abandoning
it, one is able to destroy suffering; by directly knowing and fully
understanding Perception, bhikkhus, by getting dispassionate towards it
and abandoning it, one is able to destroy suffering; by directly knowing
and fully understanding Constructions, bhikkhus, by getting
dispassionate towards them and abandoning them, one is able to destroy
suffering; by directly knowing and fully understanding Consciousness,
bhikkhus, by getting dispassionate towards it and abandoning it, one is
able to destroy suffering.
WINNING INDUSTRIES:
1. DIGITAL PRODUCTS,
2. GIG ECONOMY,
3. STOCK MARKET INVESTING,
4. HOME GARDENING,
5. ONLINE COACHING/TEACHING,
6. MENTAL HEALTH,
7. ALTERNATE ENERGY,
8. INSURANCE,
9. ALTERNATE MEDICINES,
10. GAMING,
11. HEALTHCARE,
12. AFFILIATE MARKET,
13. NETWORK MARKETING,
14. DATA SCIENCES,
15. SPIRITUAL SCIENCES.
The Buddha feeds the Hungry.
Hunger
is the greatest of afflictions; the Aggregates of Being are the
principal source of suffering;If a man thoroughly understand this, he
has attained Nibbāna, Supreme Happiness.This religious instruction was
given by the Teacher while he was in residence at Āḷavi with reference
to a certain lay disciple.For one day, as the Teacher seated in the
Perfumed Chamber at Jetavana {3.262} surveyed the world at dawn, he
beheld a certain poor man at Āḷavi. Perceiving that he possessed the
faculties requisite for attaining the Fruit of Conversion, he surrounded
himself with a company of five hundred monks and went to Āḷavi.
The
inhabitants of Āḷavi straightway invited the Teacher to be their guest.
That poor man also heard that the Teacher had arrived and made up his
mind to go and hear the Teacher preach the Law. But that very [30.75]
day an ox of his strayed off. So he considered within himself, “Shall I
seek that ox, or shall I go and hear the Law?” And he came to the
following conclusion, “I will first seek that ox and then go and hear
the Law.” Accordingly, early in the morning, he set out to seek his
ox.The residents of Āḷavi provided seats for the Congregation of Monks
presided over by the Buddha, served them with food, and after the meal
took the Teacher’s bowl, that he might pronounce the words of
thanksgiving. Said the Teacher, “He for whose sake I came hither a
journey of thirty leagues has gone into the forest to seek his ox which
was lost. Not until he returns, will I preach the Law.” And he held his
peace.While it was still day, that poor man found his ox and straightway
drove the ox back to the herd. Then he thought to himself, “Even if I
can do nothing else, I will at least pay my respects to the Teacher.”
Accordingly, although he was oppressed with the pangs of hunger, he
decided not to go home, but went quickly to the Teacher, and having paid
obeisance to the Teacher, sat down respectfully on one side. When the
poor man came and stood before the Teacher, the Teacher said to the
steward of the alms, “Is there any food remaining over and above to the
Congregation of Monks?” “Reverend Sir, the food has not been touched.”
“Well then, serve this poor man with food.” So when the steward had
provided that poor man with a seat in a place indicated by the Teacher,
he served him dutifully with rice-porridge and other food, both hard and
soft. When the poor man had eaten his meal, he rinsed his mouth.(We are
told that with this single exception there is no other instance on
record in the Three Piṭakas {3.263} of the Tathāgata’s having thus
inquired about the supply of food.) As soon as the poor man’s physical
sufferings had been relieved, his mind became tranquil. Then the Teacher
preached the Law in orderly sequence, expounding one after another the
Four Noble Truths. At the conclusion of the lesson, the poor man was
established in the Fruit of Conversion. Then the Teacher pronounced the
words of thanksgiving, and having so done, arose from his seat and
departed. The multitude accompanied him a little way and then turned
back.The monks who accompanied the Teacher were highly indignant and
said, “Just consider, brethren, what the Teacher did. Nothing of the
sort ever happened before. But to-day, seeing a certain poor man, the
Teacher inquired about the supply of food and directed that food to be
given to another.” The Teacher turned around, stopped, [30.76] and said,
“Monks, what are you saying?” When he heard what they were saying, he
said to them, “It is even so, monks. When I came hither a journey of
thirty leagues, a long and difficult journey, my sole reason for coming
hither was the fact that I saw that this lay disciple possessed the
faculties requisite for the attainment of the Fruit of Conversion. Early
in the morning, oppressed with the pangs of hunger, this man went to
the forest and spent the day in the forest seeking his ox which was
lost. Therefore I thought to myself, ‘If I preach the Law to this man
while he is suffering from the pangs of hunger, he will not be able to
comprehend it.’ Therefore was it that I did what I did. Monks, there is
no affliction like the affliction of hunger.”
https://www.thedivinemercy.
The
following is the first part of our seven-part Lenten series on the
corporal deeds of mercy and how we can - and should - incorporate them
into our lives.
Feed the HungryThe Corporal Works of Mercy:
� Feed the hungry.
� Give drink to the thirsty.
� Clothe the naked.
� Shelter the homeless.
� Comfort the sick.
� Bury the dead.
�
Comfort the imprisoned.Jesus said to St. Faustina: “… I demand from
you deeds of mercy, which are to arise out of love for Me. You are to
show mercy to your neighbors always and everywhere. You must not shrink
from this or try to excuse or absolve yourself from it”
For I was hungry, and you gave Me something to eat.
ancient-buddhist-texts.net
Buddhist Legends, XV. 5. The Buddha feeds the Hungry
203.
Hunger is the greatest of afflictions; the Aggregates of Being are the
principal source of suffering; If a man thoroughly understand this, he
has attained Nibbāna, Supreme Happiness.
Hunger is the greatest of afflictions; the Aggregates of Being are the
principal source of suffering; If a man thoroughly understand this, he
has attained Nibbāna, Supreme Happiness.
27) Classical Danish-Klassisk dansk,Klassisk dansk,
SN 22.24 (S iii 26)
Abhijana Sutta
- Direkte at vide -
[abhijānati]
To
betingelser (fordoblet som fire med synonymer) for ødelæggelse af
lidelse: fuld forståelse og opgivelse. Man skal forblive opmærksom på
ikke kun at fokusere på en af disse to.
betingelser (fordoblet som fire med synonymer) for ødelæggelse af
lidelse: fuld forståelse og opgivelse. Man skal forblive opmærksom på
ikke kun at fokusere på en af disse to.
Åbningen (sutta) ved Sāvatthī. {N}
Uden direkte at kende og fuldt ud forstå Form, bhikkhus, uden at blive
lidenskabelig over for det og opgive det, er man ude af stand til at
ødelægge lidelse; uden direkte at vide og fuldt ud forståelse Følelse,
bhikkhus, uden at blive lidenskabelig over for det og opgive det, er man
ude af stand til at ødelægge lidelse; uden direkte at vide og fuldt ud
forstå Perception, bhikkhus, uden at blive lidenskabelig over for det og
opgive det, er man ude af stand til at ødelægge lidelse; uden direkte
at kende og fuldt ud forstå Konstruktioner, bhikkhus, uden at blive
lidenskabelig over for dem og opgive dem, er man ude af stand til at
ødelægge lidelse; uden direkte at vide og fuldt ud forstå bevidsthed,
bhikkhus, uden at blive lidenskabelig over for det og opgive det, er man
ude af stand til at ødelægge lidelse.
lidenskabelig over for det og opgive det, er man ude af stand til at
ødelægge lidelse; uden direkte at vide og fuldt ud forståelse Følelse,
bhikkhus, uden at blive lidenskabelig over for det og opgive det, er man
ude af stand til at ødelægge lidelse; uden direkte at vide og fuldt ud
forstå Perception, bhikkhus, uden at blive lidenskabelig over for det og
opgive det, er man ude af stand til at ødelægge lidelse; uden direkte
at kende og fuldt ud forstå Konstruktioner, bhikkhus, uden at blive
lidenskabelig over for dem og opgive dem, er man ude af stand til at
ødelægge lidelse; uden direkte at vide og fuldt ud forstå bevidsthed,
bhikkhus, uden at blive lidenskabelig over for det og opgive det, er man
ude af stand til at ødelægge lidelse.
Ved direkte at kende og fuldt ud forstå Form, bhikkhus, ved at blive
lidenskabelig over for den og opgive den, er man i stand til at ødelægge
lidelse; ved direkte at kende og fuldt ud forståelse Følelse, bhikkhus,
ved at blive lidenskabelig over for det og opgive det, er man i stand
til at ødelægge lidelse; ved direkte at kende og fuldt ud forstå
Perception, bhikkhus, ved at blive lidenskabelig over for det og opgive
det, er man i stand til at ødelægge lidelse; ved direkte at kende og
fuldt ud forstå Konstruktioner, bhikkhus, ved at blive lidenskabelig
over for dem og opgive dem, er man i stand til at ødelægge lidelse; ved
direkte at kende og fuldt ud forstå bevidsthed, bhikkhus, ved at blive
lidenskabelig over for det og opgive det, er man i stand til at ødelægge
lidelse.
lidenskabelig over for den og opgive den, er man i stand til at ødelægge
lidelse; ved direkte at kende og fuldt ud forståelse Følelse, bhikkhus,
ved at blive lidenskabelig over for det og opgive det, er man i stand
til at ødelægge lidelse; ved direkte at kende og fuldt ud forstå
Perception, bhikkhus, ved at blive lidenskabelig over for det og opgive
det, er man i stand til at ødelægge lidelse; ved direkte at kende og
fuldt ud forstå Konstruktioner, bhikkhus, ved at blive lidenskabelig
over for dem og opgive dem, er man i stand til at ødelægge lidelse; ved
direkte at kende og fuldt ud forstå bevidsthed, bhikkhus, ved at blive
lidenskabelig over for det og opgive det, er man i stand til at ødelægge
lidelse.
VINDENDE INDUSTRIER:
1. DIGITALE PRODUKTER,
2. GIG ØKONOMI,
3. INVESTERING AF LAGERMARKED,
4. HJEMMEHAVE
5. ONLINE COACHING / UNDERVISNING,
6. MENTAL SUNDHED,
7. ALTERNAT ENERGI,
8. FORSIKRING
9. ALTERNATIVE LÆGEMIDLER
10. SPIL,
11. SUNDHEDSPLEJE,
12. AFFILIERET MARKED,
13. NETVÆRK MARKEDSFØRING
14. DATAVIDENSKAB,
15. ÅNDELIGE VIDENSKABER.
Buddha fodrer de sultne.
Sult
er den største lidelse; Aggregates of Being er den vigtigste
lidelseskilde; Hvis en mand forstår dette grundigt, har han opnået
Nibbāna, Supreme Happiness. Denne religiøse instruktion blev givet af
læreren, mens han var i bopæl i Āḷavi med henvisning til en bestemt
lægdiscipel. en dag, da læreren sad i det parfumerede kammer i Jetavana
{3.262} undersøgte verden ved daggry, så han en bestemt fattig mand ved
Āḷavi. Da han opfattede, at han besad de evner, der var nødvendige for
at opnå omvendelsens frugt, omgav han sig med en gruppe på fem hundrede
munke og gik til Āḷavi.
er den største lidelse; Aggregates of Being er den vigtigste
lidelseskilde; Hvis en mand forstår dette grundigt, har han opnået
Nibbāna, Supreme Happiness. Denne religiøse instruktion blev givet af
læreren, mens han var i bopæl i Āḷavi med henvisning til en bestemt
lægdiscipel. en dag, da læreren sad i det parfumerede kammer i Jetavana
{3.262} undersøgte verden ved daggry, så han en bestemt fattig mand ved
Āḷavi. Da han opfattede, at han besad de evner, der var nødvendige for
at opnå omvendelsens frugt, omgav han sig med en gruppe på fem hundrede
munke og gik til Āḷavi.
Indbyggerne
i Āḷavi inviterede straks læreren til at være deres gæst. Den stakkels
mand hørte også, at læreren var ankommet og besluttede sig for at gå og
høre læreren forkynde loven. Men netop den [30.75] dag kom en okse af
ham bort. Så han tænkte i sig selv: “Skal jeg søge den okse, eller skal
jeg gå og høre loven?” Og han kom til følgende konklusion: “Jeg vil
først søge den okse og derefter gå og høre loven.” Som følge heraf satte
han tidligt om morgenen for at søge sin okse. Indbyggerne i Āḷavi
stillede plads til munkemenigheden under ledelse af Buddha, serverede
dem med mad og tog efter måltidet lærerskålen, så han kunne udtale
taksigelsesordene. Sagde læreren, ”Den, for hvis skyld jeg kom herhen,
er en rejse med tredive ligaer gået ind i skoven for at søge sin okse,
som var tabt. Først når han vender tilbage, vil jeg prædike loven. ” Og
han tav. Mens det stadig var dag, fandt den stakkels mand sin okse og
kørte straks oksen tilbage til flokken. Derefter tænkte han for sig
selv: “Selvom jeg ikke kan gøre noget andet, vil jeg i det mindste give
min respekt til læreren.” Som følge heraf besluttede han ikke at gå
hjem, selvom han blev undertrykt af sult, men gik hurtigt til læreren,
og efter at have betalt underviser til læreren, satte han sig
respektfuldt ned på den ene side. Da den stakkels mand kom og stod foran
læreren, sagde læreren til allierets forvalter: “Er der mad tilbage til
munkeforsamlingen?” “Præsten Sir, maden er ikke blevet rørt.” “Nå,
server denne fattige mand med mad.” Så da forvalteren havde forsynet den
stakkels mand med et sted på et sted, som læreren havde angivet,
serverede han ham pligtopfyldende med risgrød og anden mad, både hård og
blød. Da den stakkels mand havde spist sit måltid, skyllede han munden.
(Vi får at vide, at med denne eneste undtagelse er der ingen andre
tilfælde, der er registreret i de tre Piṭakas {3.263} af Tathāgata, der
således har spurgt om levering af mad.) Så snart den fattiges mands
fysiske lidelser var blevet lettet, blev hans sind roligt. Derefter
forkyndte læreren loven i ordnet rækkefølge og uddybede de fire ædle
sandheder efter hinanden. Ved afslutningen af lektionen blev den
stakkels mand etableret i omvendelsens frugt. Derefter udtalte læreren
taksigelsesordene, og efter at have gjort det, rejste han sig fra sin
plads og gik bort. Skaren fulgte ham et stykke og vendte sig derefter
tilbage. Munke, der fulgte læreren, var meget indignerede og sagde:
”Overvej bare, brødre, hvad læreren gjorde. Intet af den slags skete
nogensinde før. Men i dag, da han så en bestemt fattig mand, spurgte
læreren om madforsyningen og instruerede, at mad skulle gives til en
anden. ” Læreren vendte sig om, stoppede, [30.76] og sagde: “Munke, hvad
siger du?” Da han hørte, hvad de sagde, sagde han til dem: ”Det er
alligevel, munke. Da jeg kom herhen en rejse med tredive ligaer, en lang
og vanskelig rejse, var min eneste grund til at komme hit det faktum,
at jeg så, at denne lægdiscipel besad de evner, der var nødvendige for
at opnå omvendelsens frugt. Tidligt om morgenen, undertrykt af sultpine,
gik denne mand til skoven og tilbragte dagen i skoven og søgte sin
okse, der var tabt. Derfor tænkte jeg ved mig selv: ‘Hvis jeg forkynder
loven for denne mand, mens han lider af sult, er han ikke i stand til at
forstå den.’ Derfor gjorde jeg det, jeg gjorde. Munke, der er ingen
lidelse som sultens lidelse. ”
i Āḷavi inviterede straks læreren til at være deres gæst. Den stakkels
mand hørte også, at læreren var ankommet og besluttede sig for at gå og
høre læreren forkynde loven. Men netop den [30.75] dag kom en okse af
ham bort. Så han tænkte i sig selv: “Skal jeg søge den okse, eller skal
jeg gå og høre loven?” Og han kom til følgende konklusion: “Jeg vil
først søge den okse og derefter gå og høre loven.” Som følge heraf satte
han tidligt om morgenen for at søge sin okse. Indbyggerne i Āḷavi
stillede plads til munkemenigheden under ledelse af Buddha, serverede
dem med mad og tog efter måltidet lærerskålen, så han kunne udtale
taksigelsesordene. Sagde læreren, ”Den, for hvis skyld jeg kom herhen,
er en rejse med tredive ligaer gået ind i skoven for at søge sin okse,
som var tabt. Først når han vender tilbage, vil jeg prædike loven. ” Og
han tav. Mens det stadig var dag, fandt den stakkels mand sin okse og
kørte straks oksen tilbage til flokken. Derefter tænkte han for sig
selv: “Selvom jeg ikke kan gøre noget andet, vil jeg i det mindste give
min respekt til læreren.” Som følge heraf besluttede han ikke at gå
hjem, selvom han blev undertrykt af sult, men gik hurtigt til læreren,
og efter at have betalt underviser til læreren, satte han sig
respektfuldt ned på den ene side. Da den stakkels mand kom og stod foran
læreren, sagde læreren til allierets forvalter: “Er der mad tilbage til
munkeforsamlingen?” “Præsten Sir, maden er ikke blevet rørt.” “Nå,
server denne fattige mand med mad.” Så da forvalteren havde forsynet den
stakkels mand med et sted på et sted, som læreren havde angivet,
serverede han ham pligtopfyldende med risgrød og anden mad, både hård og
blød. Da den stakkels mand havde spist sit måltid, skyllede han munden.
(Vi får at vide, at med denne eneste undtagelse er der ingen andre
tilfælde, der er registreret i de tre Piṭakas {3.263} af Tathāgata, der
således har spurgt om levering af mad.) Så snart den fattiges mands
fysiske lidelser var blevet lettet, blev hans sind roligt. Derefter
forkyndte læreren loven i ordnet rækkefølge og uddybede de fire ædle
sandheder efter hinanden. Ved afslutningen af lektionen blev den
stakkels mand etableret i omvendelsens frugt. Derefter udtalte læreren
taksigelsesordene, og efter at have gjort det, rejste han sig fra sin
plads og gik bort. Skaren fulgte ham et stykke og vendte sig derefter
tilbage. Munke, der fulgte læreren, var meget indignerede og sagde:
”Overvej bare, brødre, hvad læreren gjorde. Intet af den slags skete
nogensinde før. Men i dag, da han så en bestemt fattig mand, spurgte
læreren om madforsyningen og instruerede, at mad skulle gives til en
anden. ” Læreren vendte sig om, stoppede, [30.76] og sagde: “Munke, hvad
siger du?” Da han hørte, hvad de sagde, sagde han til dem: ”Det er
alligevel, munke. Da jeg kom herhen en rejse med tredive ligaer, en lang
og vanskelig rejse, var min eneste grund til at komme hit det faktum,
at jeg så, at denne lægdiscipel besad de evner, der var nødvendige for
at opnå omvendelsens frugt. Tidligt om morgenen, undertrykt af sultpine,
gik denne mand til skoven og tilbragte dagen i skoven og søgte sin
okse, der var tabt. Derfor tænkte jeg ved mig selv: ‘Hvis jeg forkynder
loven for denne mand, mens han lider af sult, er han ikke i stand til at
forstå den.’ Derfor gjorde jeg det, jeg gjorde. Munke, der er ingen
lidelse som sultens lidelse. ”
Følgende
er den første del af vores syvdelte fastelavensserie om de barmhjertige
gerninger og hvordan vi kan - og bør - indarbejde dem i vores liv.
er den første del af vores syvdelte fastelavensserie om de barmhjertige
gerninger og hvordan vi kan - og bør - indarbejde dem i vores liv.
Feed the HungryThe Corporal Works of Mercy:
Fod de sultne.
Giv drikke til de tørstige.
� Påklæd de nøgne.
El Skjul hjemløse.
Trøst de syge.
Begrav de døde.
Tro
de fængslede. Jesus sagde til St. Faustina: “… Jeg beder dig om
barmhjertighedshandlinger, der skal opstå af kærlighed til mig. Du skal
vise barmhjertighed over for dine naboer altid og overalt. Du må ikke
krympe fra dette eller prøv at undskylde eller fritage dig selv for det “
de fængslede. Jesus sagde til St. Faustina: “… Jeg beder dig om
barmhjertighedshandlinger, der skal opstå af kærlighed til mig. Du skal
vise barmhjertighed over for dine naboer altid og overalt. Du må ikke
krympe fra dette eller prøv at undskylde eller fritage dig selv for det “
For jeg var sulten, og du gav mig noget at spise.
Reciprocal affection between pope and Buddhist Supreme Patriarch of Thailand
ROME REPORTS in English
215K subscribers
The new Rome Reports app is now available! Download it here:
Android: https://bit.ly/2SowpUn
Apple: https://apple.co/2RHf58H
Subscribe!: http://smarturl.it/RomeReports
Visit our website to learn more: http://www.romereports.com/en
The
new Rome Reports app is now available! Download it here: Android:
https://bit.ly/2SowpUn Apple: https://apple.co/2RHf58H Subscribe!:
http://smarturl.it/R…
new Rome Reports app is now available! Download it here: Android:
https://bit.ly/2SowpUn Apple: https://apple.co/2RHf58H Subscribe!:
http://smarturl.it/R…
28) Classical Dutch- Klassiek Nederlands,
Het geheim van de Boeddha (Geleide Kindermeditatie DEEL 1.)
youtube.com
SN 22.24 (S iii 26)
Abhijāna Sutta
- Direct weten -
[abhijānati]
Twee
voorwaarden (verdubbeld als vier met synoniemen) voor de vernietiging
van lijden: volledig begrijpen en verlaten. Men moet zich ervan bewust
blijven dat u zich niet op slechts één van deze twee moet concentreren.
voorwaarden (verdubbeld als vier met synoniemen) voor de vernietiging
van lijden: volledig begrijpen en verlaten. Men moet zich ervan bewust
blijven dat u zich niet op slechts één van deze twee moet concentreren.
De (sutta) opening bij Sāvatthī. {N}
Zonder Vorm direct te kennen en volledig te begrijpen, monniken, zonder
er emotieloos tegenover te raken en het te verlaten, is men niet in
staat om lijden te vernietigen; zonder Feeling rechtstreeks te kennen en
volledig te begrijpen, monniken, zonder er emotieloos tegenover te
raken en het te verlaten, is men niet in staat om lijden te vernietigen;
zonder Perceptie direct te kennen en volledig te begrijpen, monniken,
zonder er emotieloos tegenover te raken en het te verlaten, is men niet
in staat om lijden te vernietigen; zonder constructies direct te kennen
en volledig te begrijpen, monniken, zonder er emotieloos tegenover te
raken en ze te verlaten, is men niet in staat het lijden te vernietigen;
zonder het Bewustzijn direct te kennen en volledig te begrijpen,
monniken, zonder er emotieloos tegenover te raken en het te verlaten, is
men niet in staat om lijden te vernietigen.
er emotieloos tegenover te raken en het te verlaten, is men niet in
staat om lijden te vernietigen; zonder Feeling rechtstreeks te kennen en
volledig te begrijpen, monniken, zonder er emotieloos tegenover te
raken en het te verlaten, is men niet in staat om lijden te vernietigen;
zonder Perceptie direct te kennen en volledig te begrijpen, monniken,
zonder er emotieloos tegenover te raken en het te verlaten, is men niet
in staat om lijden te vernietigen; zonder constructies direct te kennen
en volledig te begrijpen, monniken, zonder er emotieloos tegenover te
raken en ze te verlaten, is men niet in staat het lijden te vernietigen;
zonder het Bewustzijn direct te kennen en volledig te begrijpen,
monniken, zonder er emotieloos tegenover te raken en het te verlaten, is
men niet in staat om lijden te vernietigen.
Door Vorm direct te kennen en volledig te begrijpen, monniken, door er
emotieloos tegenover te raken en het te verlaten, is men in staat lijden
te vernietigen; door Feeling rechtstreeks te kennen en volledig te
begrijpen, monniken, door er emotieloos tegenover te raken en het te
verlaten, is men in staat lijden te vernietigen; door Perceptie direct
te kennen en volledig te begrijpen, monniken, door er emotieloos
tegenover te worden en het te verlaten, is men in staat lijden te
vernietigen; door constructies, monniken, rechtstreeks te kennen en
volledig te begrijpen, door neutraal tegenover hen te worden en ze te
verlaten, is men in staat lijden te vernietigen; door Bewustzijn direct
te kennen en volledig te begrijpen, monniken, door er emotieloos
tegenover te raken en het te verlaten, is men in staat lijden te
vernietigen.
emotieloos tegenover te raken en het te verlaten, is men in staat lijden
te vernietigen; door Feeling rechtstreeks te kennen en volledig te
begrijpen, monniken, door er emotieloos tegenover te raken en het te
verlaten, is men in staat lijden te vernietigen; door Perceptie direct
te kennen en volledig te begrijpen, monniken, door er emotieloos
tegenover te worden en het te verlaten, is men in staat lijden te
vernietigen; door constructies, monniken, rechtstreeks te kennen en
volledig te begrijpen, door neutraal tegenover hen te worden en ze te
verlaten, is men in staat lijden te vernietigen; door Bewustzijn direct
te kennen en volledig te begrijpen, monniken, door er emotieloos
tegenover te raken en het te verlaten, is men in staat lijden te
vernietigen.
WINNENDE INDUSTRIEËN:
1. DIGITALE PRODUCTEN,
2. GIG ECONOMY,
3. INVESTEREN OP DE AANDELENMARKT,
4. TUINIEREN,
5. ONLINE COACHING / LESGEVEN,
6. GEESTELIJKE GEZONDHEID,
7. ALTERNATIEVE ENERGIE,
8. VERZEKERING,
9. ALTERNATIEVE GENEESMIDDELEN,
10. GAMING,
11. GEZONDHEIDSZORG,
12. AFFILIATE MARKT,
13. NETWERKMARKETING,
14. GEGEVENSWETENSCHAPPEN,
15. GEESTELIJKE WETENSCHAPPEN.
De Boeddha voedt de hongerigen.
Honger
is de grootste kwelling; de Aggregates of Being zijn de voornaamste
bron van lijden; als een man dit grondig begrijpt, heeft hij Nibbāna,
het hoogste geluk, bereikt. Deze religieuze instructie werd gegeven door
de leraar terwijl hij in Āḷavi verbleef met betrekking tot een bepaalde
lekenleerling. op een dag, terwijl de Leraar, zittend in de
Geparfumeerde Kamer in Jetavana {3.262}, bij zonsopgang de wereld
overzag, zag hij een zekere arme man te Āḷavi. Toen hij zag dat hij de
vermogens bezat die nodig zijn om de vrucht van bekering te bereiken,
omringde hij zich met een gezelschap van vijfhonderd monniken en ging
naar Āḷavi.
is de grootste kwelling; de Aggregates of Being zijn de voornaamste
bron van lijden; als een man dit grondig begrijpt, heeft hij Nibbāna,
het hoogste geluk, bereikt. Deze religieuze instructie werd gegeven door
de leraar terwijl hij in Āḷavi verbleef met betrekking tot een bepaalde
lekenleerling. op een dag, terwijl de Leraar, zittend in de
Geparfumeerde Kamer in Jetavana {3.262}, bij zonsopgang de wereld
overzag, zag hij een zekere arme man te Āḷavi. Toen hij zag dat hij de
vermogens bezat die nodig zijn om de vrucht van bekering te bereiken,
omringde hij zich met een gezelschap van vijfhonderd monniken en ging
naar Āḷavi.
De
inwoners van Āḷavi nodigden de Leraar meteen uit om hun gast te zijn.
Die arme man hoorde ook dat de Leraar was gearriveerd en besloot om de
Leraar de Wet te horen prediken. Maar diezelfde [30.75] dag dwaalde een
os van hem af. Dus dacht hij bij zichzelf: “Zal ik die os zoeken, of zal
ik naar de wet gaan luisteren?” En hij kwam tot de volgende conclusie:
“Ik zal eerst die os zoeken en dan naar de wet gaan luisteren.”
Dienovereenkomstig ging hij ’s morgens vroeg op pad om zijn os te
zoeken. de woorden van dankzegging. De Leraar zei: ‘Hij om wiens wil ik
hierheen kwam, een reis van dertig mijlen, is het woud ingegaan om zijn
os te zoeken die verloren was gegaan. Pas als hij terugkeert, zal ik de
wet prediken. ” En hij zweeg. Terwijl het nog dag was, vond die arme man
zijn os en dreef de os meteen terug naar de kudde. Toen dacht hij bij
zichzelf: “Zelfs als ik niets anders kan, zal ik in ieder geval mijn
respect betuigen aan de Leraar.” Dienovereenkomstig, hoewel hij werd
onderdrukt door de weeën van honger, besloot hij niet naar huis te gaan,
maar ging snel naar de Leraar, en na eerbetoon aan de Leraar, ging hij
respectvol aan één kant zitten. Toen de arme man voor de Leraar kwam
staan, zei de Leraar tegen de rentmeester van de aalmoezen: “Is er nog
voedsel over voor de Congregatie van Monniken?” “Eerwaarde meneer, het
eten is niet aangeraakt.” “Welnu, dien deze arme man met eten.” Dus toen
de rentmeester die arme man een zitplaats had gegeven op een door de
Leraar aangegeven plaats, serveerde hij hem plichtsgetrouw rijstepap en
ander voedsel, zowel hard als zacht. Toen de arme man gegeten had,
spoelde hij zijn mond (er wordt ons verteld dat, met deze enkele
uitzondering, er geen ander voorbeeld is opgetekend in de Drie Pi
Threeaka’s {3.263} van de Tathagata’s die aldus hebben geïnformeerd naar
de voedselvoorraad.) Zodra het fysieke lijden van de arme man was
verlicht, werd zijn geest kalm. Toen predikte de Leraar de Wet in
ordelijke volgorde, waarbij hij de vier edele waarheden één voor één
uiteenzette. Aan het einde van de les werd de arme man gevestigd in de
vrucht van bekering. Toen sprak de leraar de woorden van dankzegging
uit, en nadat hij dat had gedaan, stond hij op van zijn stoel en
vertrok. De menigte vergezelde hem een eindje en keerde toen terug. De
monniken die de Leraar vergezelden waren zeer verontwaardigd en zeiden:
‘Denk eens na, broeders, wat de Leraar deed. Niets van het soort is
ooit eerder gebeurd. Maar vandaag, toen de Leraar een zekere arme man
zag, informeerde hij naar de voedselvoorraad en gaf opdracht dat voedsel
aan een ander te geven. ” De Leraar draaide zich om, stopte [30.76] en
zei: “Monniken, wat zeg je?” Toen hij hoorde wat ze zeiden, zei hij
tegen hen: ‘Toch is het zo, monniken. Toen ik hierheen kwam, een reis
van dertig mijlen, een lange en moeilijke reis, was mijn enige reden om
hier te komen het feit dat ik zag dat deze lekendiscipel de vermogens
bezat die nodig zijn om de vrucht van bekering te bereiken. Vroeg in de
ochtend ging deze man, onderdrukt door de weeën van honger, naar het bos
en bracht de dag door in het bos om zijn os te zoeken die verloren was
gegaan. Daarom dacht ik bij mezelf: ‘Als ik de Wet predik aan deze man
terwijl hij lijdt aan honger, zal hij het niet kunnen bevatten.’ Daarom
deed ik wat ik deed. Monniken, er is geen kwelling zoals de kwelling van
honger. “
inwoners van Āḷavi nodigden de Leraar meteen uit om hun gast te zijn.
Die arme man hoorde ook dat de Leraar was gearriveerd en besloot om de
Leraar de Wet te horen prediken. Maar diezelfde [30.75] dag dwaalde een
os van hem af. Dus dacht hij bij zichzelf: “Zal ik die os zoeken, of zal
ik naar de wet gaan luisteren?” En hij kwam tot de volgende conclusie:
“Ik zal eerst die os zoeken en dan naar de wet gaan luisteren.”
Dienovereenkomstig ging hij ’s morgens vroeg op pad om zijn os te
zoeken. de woorden van dankzegging. De Leraar zei: ‘Hij om wiens wil ik
hierheen kwam, een reis van dertig mijlen, is het woud ingegaan om zijn
os te zoeken die verloren was gegaan. Pas als hij terugkeert, zal ik de
wet prediken. ” En hij zweeg. Terwijl het nog dag was, vond die arme man
zijn os en dreef de os meteen terug naar de kudde. Toen dacht hij bij
zichzelf: “Zelfs als ik niets anders kan, zal ik in ieder geval mijn
respect betuigen aan de Leraar.” Dienovereenkomstig, hoewel hij werd
onderdrukt door de weeën van honger, besloot hij niet naar huis te gaan,
maar ging snel naar de Leraar, en na eerbetoon aan de Leraar, ging hij
respectvol aan één kant zitten. Toen de arme man voor de Leraar kwam
staan, zei de Leraar tegen de rentmeester van de aalmoezen: “Is er nog
voedsel over voor de Congregatie van Monniken?” “Eerwaarde meneer, het
eten is niet aangeraakt.” “Welnu, dien deze arme man met eten.” Dus toen
de rentmeester die arme man een zitplaats had gegeven op een door de
Leraar aangegeven plaats, serveerde hij hem plichtsgetrouw rijstepap en
ander voedsel, zowel hard als zacht. Toen de arme man gegeten had,
spoelde hij zijn mond (er wordt ons verteld dat, met deze enkele
uitzondering, er geen ander voorbeeld is opgetekend in de Drie Pi
Threeaka’s {3.263} van de Tathagata’s die aldus hebben geïnformeerd naar
de voedselvoorraad.) Zodra het fysieke lijden van de arme man was
verlicht, werd zijn geest kalm. Toen predikte de Leraar de Wet in
ordelijke volgorde, waarbij hij de vier edele waarheden één voor één
uiteenzette. Aan het einde van de les werd de arme man gevestigd in de
vrucht van bekering. Toen sprak de leraar de woorden van dankzegging
uit, en nadat hij dat had gedaan, stond hij op van zijn stoel en
vertrok. De menigte vergezelde hem een eindje en keerde toen terug. De
monniken die de Leraar vergezelden waren zeer verontwaardigd en zeiden:
‘Denk eens na, broeders, wat de Leraar deed. Niets van het soort is
ooit eerder gebeurd. Maar vandaag, toen de Leraar een zekere arme man
zag, informeerde hij naar de voedselvoorraad en gaf opdracht dat voedsel
aan een ander te geven. ” De Leraar draaide zich om, stopte [30.76] en
zei: “Monniken, wat zeg je?” Toen hij hoorde wat ze zeiden, zei hij
tegen hen: ‘Toch is het zo, monniken. Toen ik hierheen kwam, een reis
van dertig mijlen, een lange en moeilijke reis, was mijn enige reden om
hier te komen het feit dat ik zag dat deze lekendiscipel de vermogens
bezat die nodig zijn om de vrucht van bekering te bereiken. Vroeg in de
ochtend ging deze man, onderdrukt door de weeën van honger, naar het bos
en bracht de dag door in het bos om zijn os te zoeken die verloren was
gegaan. Daarom dacht ik bij mezelf: ‘Als ik de Wet predik aan deze man
terwijl hij lijdt aan honger, zal hij het niet kunnen bevatten.’ Daarom
deed ik wat ik deed. Monniken, er is geen kwelling zoals de kwelling van
honger. “
Het
volgende is het eerste deel van onze zevendelige vastenreeks over de
lichamelijke daden van barmhartigheid en hoe we deze in ons leven kunnen
en moeten opnemen.
volgende is het eerste deel van onze zevendelige vastenreeks over de
lichamelijke daden van barmhartigheid en hoe we deze in ons leven kunnen
en moeten opnemen.
Voed de hongerigen The Corporal Works of Mercy:
Geef de hongerigen te eten.
Geef te drinken aan de dorstigen.
� Kleed de naakten.
Geef daklozen onderdak.
� Troost de zieken.
� Begraaf de doden.
� Troost de gevangenen. Jezus zei tegen St. Faustina: “… Ik eis van u
daden van barmhartigheid, die voortkomen uit liefde voor Mij. U moet
altijd en overal barmhartigheid betonen aan uw buren. U moet niet
terugdeinzen. hiervan, of probeer uzelf hiervan te excuseren of te
ontslaan “
daden van barmhartigheid, die voortkomen uit liefde voor Mij. U moet
altijd en overal barmhartigheid betonen aan uw buren. U moet niet
terugdeinzen. hiervan, of probeer uzelf hiervan te excuseren of te
ontslaan “
Want ik had honger en jij gaf me te eten.
Het geheim van de Boeddha (Geleide Kindermeditatie DEEL 1.)
deoudecheng
10.7K subscribers
Dag
lief mensenkind. Ik ben De Oude Cheng, een vriend van de Boeddha. Ik ga
jou een verhaal vertellen over een lief vriendinnetje of vriendje, dat
in je hart woont en dat door de engel ‘ziel’ wordt genoemd. Daarna gaan
we samen een ligmeditatie doen voor het slapen gaan.
lief mensenkind. Ik ben De Oude Cheng, een vriend van de Boeddha. Ik ga
jou een verhaal vertellen over een lief vriendinnetje of vriendje, dat
in je hart woont en dat door de engel ‘ziel’ wordt genoemd. Daarna gaan
we samen een ligmeditatie doen voor het slapen gaan.
De Oude Cheng (www.chetana.net)
Music in this video
Learn more
Listen ad-free with YouTube Premium
Song
Reiki Music Vol. 2
Artist
Ajad
Album
Reiki Music Vol. 2 (Music for Love, Reiki and Meditation)
Licensed to YouTube by
o2digitale (on behalf of Suono); Ossigeno Srl, and 9 Music Rights Societies
Het geheim van de Boeddha (Geleide Kindermeditatie DEEL 1.)
Het geheim van de Boeddha (Geleide Kindermeditatie DEEL 1.)
Dag
lief mensenkind. Ik ben De Oude Cheng, een vriend van de Boeddha. Ik ga
jou een verhaal vertellen over een lief vriendinnetje of vriendje, dat
in je hart…
lief mensenkind. Ik ben De Oude Cheng, een vriend van de Boeddha. Ik ga
jou een verhaal vertellen over een lief vriendinnetje of vriendje, dat
in je hart…
30) Classical Esperanto-Klasika Esperanto,
SN 22.24 (S iii 26)
Abhijāna Sutta
- Rekte sciante -
[abhijānati]
Du
kondiĉoj (duoble kiel kvar kun sinonimoj) por detruo de sufero: plena
kompreno kaj forlasado. Oni devas resti konscia pri ne fokuso sur nur
unu el ĉi tiuj du.
kondiĉoj (duoble kiel kvar kun sinonimoj) por detruo de sufero: plena
kompreno kaj forlasado. Oni devas resti konscia pri ne fokuso sur nur
unu el ĉi tiuj du.
La (sutta) malfermo ĉe Sāvatthī. {N}
Sen rekte scii kaj plene kompreni Formon, bhikkhus, sen senpasii al ĝi
kaj forlasi ĝin, oni ne kapablas detrui suferojn; sen rekte scii kaj
plene kompreni Senton, monkoj, sen senpasii al ĝi kaj forlasi ĝin, oni
ne kapablas detrui suferojn; sen rekte scii kaj plene kompreni
Percepton, bhikkhus, sen senpasii al ĝi kaj forlasi ĝin, oni ne kapablas
detrui suferojn; sen rekte scii kaj plene kompreni Konstruojn,
bhikkhus, sen senpasii al ili kaj forlasi ilin, oni ne kapablas detrui
suferojn; sen rekte scii kaj plene kompreni Konscion, bhikkhus, sen
senpasii al ĝi kaj forlasi ĝin, oni ne kapablas detrui suferojn.
Rekte konante kaj plene komprenante Formon, monetoj, per senpasia
rilato al ĝi kaj forlasado de ĝi, oni povas detrui suferojn; rekte
konante kaj plene komprenante Senton, monetoj, per senpasia rilato al ĝi
kaj forlasado de ĝi, oni povas detrui suferojn; rekte konante kaj plene
komprenante Percepton, monetoj, per senpasia rilato al ĝi kaj forlasado
de ĝi, oni povas detrui suferojn; rekte rekte konante kaj plene
komprenante Konstruojn, monetoj, per senpasia rilato al ili kaj
forlasado de ili, oni povas detrui suferojn; rekte konante kaj plene
komprenante Konscion, monetoj, per senpasia rilato al ĝi kaj forlasado
de ĝi, oni povas detrui suferon.
VENKAJ INDUSTRIOJ:
1. Ciferecaj produktoj,
2. GRANDA EKONOMIO,
3. STOCK MARKET INVESTING,
4. HEJMA ĜARDENADO,
5. RETA TEKNIKADO / INSTRUADO,
6. Mensa SANO,
7. ALTERNA ENERGIO,
8. ASEGURO,
9. ALTERNAJ MEDICAMENTOJ,
10. LUDO,
11. SANA FIXO,
12. AFILIA MERKATO,
13. RETA MARKETADO,
14. DATOSciencoj,
15. SPIRITAJ SCIENCOJ.
La Budho nutras la Malsatulojn.
Malsato
estas la plej granda el la suferoj; la Agregaĵoj de Estaĵo estas la
ĉefa fonto de sufero; Se viro ĝisfunde komprenas ĉi tion, li atingis
Nibbāna, Superan Feliĉon. Ĉi tiun religian instrukcion donis la
Instruisto dum li loĝis ĉe Āḷavi rilate al certa laika disĉiplo. unu
tagon, dum la Instruisto sidanta en la Parfumita Ĉambro ĉe Jetavana
{3.262} ekzamenis la mondon tagiĝe, li vidis iun malriĉulon ĉe Āḷavi.
Perceptante, ke li posedas la fakultatojn necesajn por atingi la Frukton
de Konvertiĝo, li ĉirkaŭis sin per kvincent monaksoj kaj iris al Āḷavi.
estas la plej granda el la suferoj; la Agregaĵoj de Estaĵo estas la
ĉefa fonto de sufero; Se viro ĝisfunde komprenas ĉi tion, li atingis
Nibbāna, Superan Feliĉon. Ĉi tiun religian instrukcion donis la
Instruisto dum li loĝis ĉe Āḷavi rilate al certa laika disĉiplo. unu
tagon, dum la Instruisto sidanta en la Parfumita Ĉambro ĉe Jetavana
{3.262} ekzamenis la mondon tagiĝe, li vidis iun malriĉulon ĉe Āḷavi.
Perceptante, ke li posedas la fakultatojn necesajn por atingi la Frukton
de Konvertiĝo, li ĉirkaŭis sin per kvincent monaksoj kaj iris al Āḷavi.
La
loĝantoj de Āḷavi tuj invitis la Instruiston esti ilia gasto. Tiu
kompatindulo ankaŭ aŭdis, ke la Instruisto alvenis kaj decidis decidi
iri aŭdi la Instruiston prediki la Leĝon. Sed tiun saman [30.75] tagon
lia bovo forvagis. Li do pensis en si mem: “Ĉu mi serĉu tiun bovon, aŭ
mi iru aŭdi la leĝon?” Kaj li alvenis al la sekva konkludo: “Mi unue
serĉos tiun bovon kaj poste iros aŭdi la Leĝon.” Sekve, frumatene, li
ekiris por serĉi sian bovon. La loĝantoj de Āḷavi disponigis sidlokojn
por la Parokanaro de Monaksoj prezidita de la Budho, servis al ili
manĝaĵojn, kaj post la manĝo prenis la bovlon de la Instruisto, por ke
li elparolu. la dankaj vortoj. La Instruisto diris: “Li pro kies motivo
mi venis ĉi tien, vojaĝo de tridek leŭgoj, iris en la arbaron por serĉi
sian perditan bovon. Ĝis li revenos, mi predikos la Leĝon. ” Kaj li
silentis. Dum estis ankoraŭ tago, tiu kompatinda viro trovis sian bovon
kaj tuj forpelis la bovon al la grego. Tiam li pensis al si: “Eĉ se mi
povos fari nenion alian, mi almenaŭ honoros la Instruiston.” Sekve,
kvankam li estis premita de malsato, li decidis ne iri hejmen, sed
rapide iris al la Instruisto, kaj paginte respekton al la Instruisto, li
sidiĝis respekte sur unu flanko. Kiam la kompatindulo venis kaj staris
antaŭ la Instruisto, la Instruisto diris al la administranto de la
almozo: “Ĉu restas manĝaĵo super kaj supre al la Parokanaro de
Monaksoj?” “Honorinda Sinjoro, la manĝaĵo ne estis tuŝita.” “Nu, servu
ĉi tiun kompatindulon kun manĝo.” Do kiam la administranto provizis tiun
kompatindulon kun sidloko en loko indikita de la Instruisto, li servis
lin obeeme kun riza kaĉo kaj aliaj manĝaĵoj, kaj malmolaj kaj molaj.
Kiam la kompatindulo manĝis sian manĝon, li ellavis sian buŝon (oni
diras al ni, ke kun ĉi tiu sola escepto estas neniu alia kazo registrita
en la Tri Piṭakaj {3.263} de la Tathāgata tiel demandis pri la provizo
de manĝaĵoj.) Tuj kiam la fizikaj suferoj de la kompatindulo
trankviliĝis, lia menso kvietiĝis. Tiam la Instruisto predikis la Leĝon
laŭ ordo, klarigante unu post alia la Kvar Noblajn Verojn. Je la fino de
la leciono, la kompatinda viro estis establita en la Frukto de
Konvertiĝo. Tiam la Instruisto prononcis la dankajn vortojn, kaj farinte
tion, leviĝis de sia seĝo kaj foriris. La homamaso akompanis lin iomete
kaj poste returniĝis. La mona monoj, kiuj akompanis la Instruiston, tre
indignis, kaj diris: “Nur pripensu, fratoj, kion faris la Instruisto.
Nenio tia okazis antaŭe. Sed hodiaŭ, vidante certan malriĉulon, la
Instruisto demandis pri la provizo de manĝaĵoj kaj direktis tiun
manĝaĵon doni al alia. ” La Instruisto turnis sin, haltis, [30.76] kaj
diris, “Monaksoj, kion vi diras?” Kiam li aŭdis tion, kion ili diris, li
diris al ili: “Estas tiel, monaksoj. Kiam mi venis ĉi tien al vojaĝo de
tridek ligoj, longa kaj malfacila vojaĝo, mia sola kialo veni ĉi tien
estis la fakto, ke mi vidis, ke ĉi tiu laika disĉiplo posedas la
fakultatojn necesajn por la atingo de la Frukto de Konvertiĝo.
Frumatene, premita de la malsato, ĉi tiu viro iris al la arbaro kaj
pasigis la tagon en la arbaro serĉante sian perditan bovon. Tial mi
pensis al mi mem: ‘Se mi predikos la Leĝon al ĉi tiu viro, dum li
suferas pro malsato, li ne povos kompreni ĝin.’ Tial mi faris tion, kion
mi faris. Monaksoj, ne ekzistas aflikto kiel malsato. “
loĝantoj de Āḷavi tuj invitis la Instruiston esti ilia gasto. Tiu
kompatindulo ankaŭ aŭdis, ke la Instruisto alvenis kaj decidis decidi
iri aŭdi la Instruiston prediki la Leĝon. Sed tiun saman [30.75] tagon
lia bovo forvagis. Li do pensis en si mem: “Ĉu mi serĉu tiun bovon, aŭ
mi iru aŭdi la leĝon?” Kaj li alvenis al la sekva konkludo: “Mi unue
serĉos tiun bovon kaj poste iros aŭdi la Leĝon.” Sekve, frumatene, li
ekiris por serĉi sian bovon. La loĝantoj de Āḷavi disponigis sidlokojn
por la Parokanaro de Monaksoj prezidita de la Budho, servis al ili
manĝaĵojn, kaj post la manĝo prenis la bovlon de la Instruisto, por ke
li elparolu. la dankaj vortoj. La Instruisto diris: “Li pro kies motivo
mi venis ĉi tien, vojaĝo de tridek leŭgoj, iris en la arbaron por serĉi
sian perditan bovon. Ĝis li revenos, mi predikos la Leĝon. ” Kaj li
silentis. Dum estis ankoraŭ tago, tiu kompatinda viro trovis sian bovon
kaj tuj forpelis la bovon al la grego. Tiam li pensis al si: “Eĉ se mi
povos fari nenion alian, mi almenaŭ honoros la Instruiston.” Sekve,
kvankam li estis premita de malsato, li decidis ne iri hejmen, sed
rapide iris al la Instruisto, kaj paginte respekton al la Instruisto, li
sidiĝis respekte sur unu flanko. Kiam la kompatindulo venis kaj staris
antaŭ la Instruisto, la Instruisto diris al la administranto de la
almozo: “Ĉu restas manĝaĵo super kaj supre al la Parokanaro de
Monaksoj?” “Honorinda Sinjoro, la manĝaĵo ne estis tuŝita.” “Nu, servu
ĉi tiun kompatindulon kun manĝo.” Do kiam la administranto provizis tiun
kompatindulon kun sidloko en loko indikita de la Instruisto, li servis
lin obeeme kun riza kaĉo kaj aliaj manĝaĵoj, kaj malmolaj kaj molaj.
Kiam la kompatindulo manĝis sian manĝon, li ellavis sian buŝon (oni
diras al ni, ke kun ĉi tiu sola escepto estas neniu alia kazo registrita
en la Tri Piṭakaj {3.263} de la Tathāgata tiel demandis pri la provizo
de manĝaĵoj.) Tuj kiam la fizikaj suferoj de la kompatindulo
trankviliĝis, lia menso kvietiĝis. Tiam la Instruisto predikis la Leĝon
laŭ ordo, klarigante unu post alia la Kvar Noblajn Verojn. Je la fino de
la leciono, la kompatinda viro estis establita en la Frukto de
Konvertiĝo. Tiam la Instruisto prononcis la dankajn vortojn, kaj farinte
tion, leviĝis de sia seĝo kaj foriris. La homamaso akompanis lin iomete
kaj poste returniĝis. La mona monoj, kiuj akompanis la Instruiston, tre
indignis, kaj diris: “Nur pripensu, fratoj, kion faris la Instruisto.
Nenio tia okazis antaŭe. Sed hodiaŭ, vidante certan malriĉulon, la
Instruisto demandis pri la provizo de manĝaĵoj kaj direktis tiun
manĝaĵon doni al alia. ” La Instruisto turnis sin, haltis, [30.76] kaj
diris, “Monaksoj, kion vi diras?” Kiam li aŭdis tion, kion ili diris, li
diris al ili: “Estas tiel, monaksoj. Kiam mi venis ĉi tien al vojaĝo de
tridek ligoj, longa kaj malfacila vojaĝo, mia sola kialo veni ĉi tien
estis la fakto, ke mi vidis, ke ĉi tiu laika disĉiplo posedas la
fakultatojn necesajn por la atingo de la Frukto de Konvertiĝo.
Frumatene, premita de la malsato, ĉi tiu viro iris al la arbaro kaj
pasigis la tagon en la arbaro serĉante sian perditan bovon. Tial mi
pensis al mi mem: ‘Se mi predikos la Leĝon al ĉi tiu viro, dum li
suferas pro malsato, li ne povos kompreni ĝin.’ Tial mi faris tion, kion
mi faris. Monaksoj, ne ekzistas aflikto kiel malsato. “
Jen
la unua parto de nia sep-parta karesma serio pri la kompataj faroj kaj
kiel ni povas - kaj devas - enkorpigi ilin en niajn vivojn.
la unua parto de nia sep-parta karesma serio pri la kompataj faroj kaj
kiel ni povas - kaj devas - enkorpigi ilin en niajn vivojn.
Nutru la Malsatulojn La Korpaj Verkoj de Kompato:
� Nutru la malsatan.
� Donu trinkaĵon al la soifantoj.
Vesti la nudan.
Ŝirmu senhejmulojn.
Konsolu la malsanulojn.
- Entombigu la mortintojn.
� Konsolu la malliberulojn. Jesuo diris al Sankta Faŭstino: “… Mi
postulas de vi farojn de kompato, kiuj devas estiĝi pro amo al Mi. Vi
devas kompati viajn najbarojn ĉiam kaj ĉie. Vi ne devas ŝrumpi. de ĉi
tio aŭ provu senkulpigi aŭ absolvi vin de ĝi “
Ĉar mi malsatis, kaj vi donis al mi manĝi.
Biscuit Cake in Pressure Cooker | मारी बिस्कुट से बनाये केक | No Butter No Oil Cake | Eggless Cake
Kabita’s Kitchen
8.92M subscribers
THIS VIDEO IS NOT SPONSORED
In
this Biscuit Cake in Pressure Cooker recipe I have show process of
making cake from marie biscuit ( मारी बिस्कुट से बनाये केक). No butter
and no oil is needed in this Biscuit Cake in Pressure Cooker. Biscuit
Cake in Pressure Cooker recipe requires only four ingredients, this
pressure cooker cake is completely eggless cake. I have used Britannia
marie gold biscuit and any marie biscuit (मारी बिस्कुट से बनाये केक) can
be used to make this Biscuit Cake in Pressure Cooker.
this Biscuit Cake in Pressure Cooker recipe I have show process of
making cake from marie biscuit ( मारी बिस्कुट से बनाये केक). No butter
and no oil is needed in this Biscuit Cake in Pressure Cooker. Biscuit
Cake in Pressure Cooker recipe requires only four ingredients, this
pressure cooker cake is completely eggless cake. I have used Britannia
marie gold biscuit and any marie biscuit (मारी बिस्कुट से बनाये केक) can
be used to make this Biscuit Cake in Pressure Cooker.
Preparation time-60 minutes
Serving-4 to 5
ingredients:
Marie gold biscuits-20 pcs
Sugar-1/2 cup(100 gm approx.)
(you may use powdered sugar instead)
Cardamom powder(elaichi)-1/2 tsp(optional)
Milk-1/2 cup(125 ml approx.)
Baking powder-1 tsp
youtube.com/watch?v=9AGw1P
Biscuit Cake in Pressure Cooker | मारी बिस्कुट से बनाये केक | No Butter No Oil Cake | Eggless Cake
Biscuit Cake in Pressure Cooker | मारी बिस्कुट से बनाये केक | No Butter No Oil Cake | Eggless Cake
Biscuit Cake in Pressure Cooker | मारी बिस्कुट से बनाये केक | No…
THIS
VIDEO IS NOT SPONSORED In this Biscuit Cake in Pressure Cooker recipe I
have show process of making cake from marie biscuit ( मारी बिस्कुट से
बनाये केक)…
VIDEO IS NOT SPONSORED In this Biscuit Cake in Pressure Cooker recipe I
have show process of making cake from marie biscuit ( मारी बिस्कुट से
बनाये केक)…
31) Classical Estonian- klassikaline eesti keel,
10 Life Lessons From Buddha (Buddhism)
youtube.com
SN 22.24 (S iii 26)
Abhijāna Sutta
- otsene teadmine -
[abhijānati]
Kannatuste
hävitamiseks on kaks tingimust (kahekordistunud neljaks sünonüümidega):
täielik mõistmine ja hülgamine. Peaks olema teadlik, et mitte
keskenduda ainult ühele neist kahest.
hävitamiseks on kaks tingimust (kahekordistunud neljaks sünonüümidega):
täielik mõistmine ja hülgamine. Peaks olema teadlik, et mitte
keskenduda ainult ühele neist kahest.
(Sutta) avanemine Sāvatthī. {N}
Ilma vormi otseselt tundmata ja sellest täielikult aru saamata ei suuda
bhikkhus kannatamatust hävitada; ilma otseselt tundmata ja täielikult
mõistmata Tunnet, bhikkhus, ilma et oleks selle vastu kirglik ja
hüljanud, ei suuda ta kannatusi hävitada; ilma taju vahetult tundmata ja
sellest täielikult aru saamata, bhikkhus, ilma et see oleks kirglik ja
seda hülgaks, ei suudeta kannatusi hävitada; ilma Ehitusi otseselt
tundmata ja neist täielikult aru saamata, bhikkhus, ilma et oleks nende
vastu kirglik ja hüljanud, ei suuda ta kannatusi hävitada; ilma Teadvust
otseselt tundmata ja sellest täielikult aru saamata, bhikkhus, ilma et
oleks selle vastu kirglik ja hüljanud, ei suuda ta kannatusi hävitada.
bhikkhus kannatamatust hävitada; ilma otseselt tundmata ja täielikult
mõistmata Tunnet, bhikkhus, ilma et oleks selle vastu kirglik ja
hüljanud, ei suuda ta kannatusi hävitada; ilma taju vahetult tundmata ja
sellest täielikult aru saamata, bhikkhus, ilma et see oleks kirglik ja
seda hülgaks, ei suudeta kannatusi hävitada; ilma Ehitusi otseselt
tundmata ja neist täielikult aru saamata, bhikkhus, ilma et oleks nende
vastu kirglik ja hüljanud, ei suuda ta kannatusi hävitada; ilma Teadvust
otseselt tundmata ja sellest täielikult aru saamata, bhikkhus, ilma et
oleks selle vastu kirglik ja hüljanud, ei suuda ta kannatusi hävitada.
Vormi otse tundes ja sellest täielikult aru saades, saab bhikkhus,
muutudes selle suhtes kiretuks ja hüljates, kannatused hävitada;
otseselt tundes ja täielikult tundes tunnet, bhikkhus, muutudes selle
suhtes kiretuks ja hüljates, on võimalik kannatused hävitada; tundes ja
mõistes täielikult taju, bhikkhus, muutudes selle suhtes kiretuks ja
hülgades, on võimalik kannatused hävitada; otseselt tundes ja täielikult
mõistes Konstruktsioone, bhikkhusi, muutudes nende suhtes kiretuks ja
hülgades, suudetakse kannatused hävitada; teadlikult teadvustades
teadlikkust ja mõistes seda täielikult, bhikkhus, muutudes selle suhtes
kiretuks ja hülgades, on võimalik kannatused hävitada.
muutudes selle suhtes kiretuks ja hüljates, kannatused hävitada;
otseselt tundes ja täielikult tundes tunnet, bhikkhus, muutudes selle
suhtes kiretuks ja hüljates, on võimalik kannatused hävitada; tundes ja
mõistes täielikult taju, bhikkhus, muutudes selle suhtes kiretuks ja
hülgades, on võimalik kannatused hävitada; otseselt tundes ja täielikult
mõistes Konstruktsioone, bhikkhusi, muutudes nende suhtes kiretuks ja
hülgades, suudetakse kannatused hävitada; teadlikult teadvustades
teadlikkust ja mõistes seda täielikult, bhikkhus, muutudes selle suhtes
kiretuks ja hülgades, on võimalik kannatused hävitada.
VÕITNUD TÖÖSTUSED:
1. DIGITAALSED TOOTED
2. SUUR MAJANDUS,
3. VARUTURU INVESTEERIMINE,
4. KODUAEDAD,
5. Internetis juhendamine / õpetamine,
6. VAIMNE TERVIS,
7. ALTERNAATENERGIA,
8. KINDLUSTUS
9. ALTERNAATRAVIMID
10. MÄNGIMINE,
11. TERVISHOI
12. FILIATURU,
13. VÕRGUTURUSTUS,
14. ANDMETEADUSED
15. Vaimsed teadused.
Buddha toidab näljaseid.
Nälg
on suurim vaev; Olemise agregaadid on peamine kannatuste allikas; kui
mees saab sellest põhjalikult aru, on ta saavutanud Nibbāna, kõrgeima
õnne. Selle usuõpetuse andis õpetaja ajal, mil ta elas Āḷavis, viidates
teatud ilmikule jüngrile. ühel päeval, kui Jetavana parfüümikambris
istuv õpetaja {3.262} koidikul maailma uuris, nägi ta Ā pooravil ühte
vaest meest. Arvestades, et ta omab pöördumise vilja saavutamiseks
vajalikke võimeid, ümbritses ta end viiesaja munkade seltskonnaga ja
läks Āḷavi juurde.
on suurim vaev; Olemise agregaadid on peamine kannatuste allikas; kui
mees saab sellest põhjalikult aru, on ta saavutanud Nibbāna, kõrgeima
õnne. Selle usuõpetuse andis õpetaja ajal, mil ta elas Āḷavis, viidates
teatud ilmikule jüngrile. ühel päeval, kui Jetavana parfüümikambris
istuv õpetaja {3.262} koidikul maailma uuris, nägi ta Ā pooravil ühte
vaest meest. Arvestades, et ta omab pöördumise vilja saavutamiseks
vajalikke võimeid, ümbritses ta end viiesaja munkade seltskonnaga ja
läks Āḷavi juurde.
Āḷavi
elanikud kutsusid kohe õpetaja külaliseks. See vaene mees kuulis ka, et
õpetaja oli saabunud ja otsustas minna kuulama, kuidas õpetaja seadust
kuulutas. Kuid just sel päeval [30.75] eksis tema härg. Nii mõtles ta
endas: “Kas ma peaksin seda härga otsima, või lähen või kuulan seadust?”
Ja ta jõudis järgmisele järeldusele: “Ma otsin kõigepealt selle härja
ja lähen siis seadust kuulma.” Sellest lähtuvalt asus ta varahommikul
oma härga otsima. Ā providedavi elanikud andsid istekohad Buddha juhitud
munkade kogudusele, pakkusid neile toitu ja võtsid pärast sööki õpetaja
kausi, et ta hääldaks tänusõnad. Õpetaja ütles: „See, kelle pärast ma
siia tulin, on kolmekümne liigaga teekond läinud metsa oma kadunud härga
otsima. Enne kui ta naaseb, kuulutan ma seadust. ” Ja ta vaikis. Kui
oli veel päev, leidis see vaene mees oma härja ja ajas härja kohe karja
tagasi. Siis mõtles ta endamisi: “Isegi kui ma ei oska midagi muud teha,
avaldan vähemalt austust õpetajale.” Sellest hoolimata otsustas ta
näljatunde tõttu rõhutud, et ta ei lähe koju, vaid läks kiiresti õpetaja
juurde ja olles õpetajale kummardanud, istus lugupidavalt ühele poole.
Kui vaene mees tuli ja seisis õpetaja ees, ütles õpetaja almuse
korrapidajale: “Kas munkade kogudusele on veel ja veel toitu järele
jäänud?” “Austatud härra, toitu pole puudutatud.” “Noh, siis paku seda
vaest meest toiduga.” Nii et kui korrapidaja oli andnud sellele vaesele
mehele istekoha õpetaja poolt näidatud kohas, serveeris ta teda
kohusetundlikult riisipudru ja muu nii kõva kui ka pehme toiduga. Kui
vaene mees oli oma söögi ära söönud, loputas ta suud. (Meile öeldakse,
et selle ühe erandiga pole Tathāgata kolmes Piṭakas {3.263}
registreeritud ühtegi teist juhtumit, kus nad oleksid uurinud
toiduainete tarnimist.) Niipea kui vaese mehe füüsilised kannatused olid
leevendatud, muutus ta meel rahulikuks. Seejärel jutlustas õpetaja
korrektses järjekorras seadust, selgitades üksteise järel nelja õilsat
tõde. Tunni lõpus loodi vaene mees pöördumise vilja. Siis ütles Õpetaja
tänusõnad ja kui ta seda oli teinud, tõusis ta oma istmelt ja lahkus.
Rahvas saatis teda veidi edasi ja pöördus siis tagasi. Õpetajat saatnud
mungad olid väga nördinud ja ütlesid: „Mõelge vaid, vennad, mida õpetaja
tegi. Midagi sellist pole kunagi varem juhtunud. Kuid täna, nähes ühte
vaest meest, uuris Õpetaja toiduvarude kohta ja käskis toitu teisele
anda. ” Õpetaja pöördus ümber, peatus [30.76] ja ütles: “Mungad, mida sa
räägid?” Kuuldes, mida nad rääkisid, ütles ta neile: “Nii on ka,
mungad. Kui ma tulin siia kolmekümne liigaga, pika ja raske teekonnaga,
oli minu siia tuleku ainus põhjus see, et nägin, et sellel ilmikul
jüngril on pöördumise vilja saavutamiseks vajalikud võimed.
Varahommikul, näljatundest rõhutud, läks see mees metsa ja veetis päeva
metsas kadunud härga otsides. Seetõttu mõtlesin endamisi: „Kui ma
kuulutan sellele mehele Seadust, kui ta kannatab näljahädade käes, ei
suuda ta sellest aru saada. Mungad, pole sellist vaeva nagu näljahäda. ”
elanikud kutsusid kohe õpetaja külaliseks. See vaene mees kuulis ka, et
õpetaja oli saabunud ja otsustas minna kuulama, kuidas õpetaja seadust
kuulutas. Kuid just sel päeval [30.75] eksis tema härg. Nii mõtles ta
endas: “Kas ma peaksin seda härga otsima, või lähen või kuulan seadust?”
Ja ta jõudis järgmisele järeldusele: “Ma otsin kõigepealt selle härja
ja lähen siis seadust kuulma.” Sellest lähtuvalt asus ta varahommikul
oma härga otsima. Ā providedavi elanikud andsid istekohad Buddha juhitud
munkade kogudusele, pakkusid neile toitu ja võtsid pärast sööki õpetaja
kausi, et ta hääldaks tänusõnad. Õpetaja ütles: „See, kelle pärast ma
siia tulin, on kolmekümne liigaga teekond läinud metsa oma kadunud härga
otsima. Enne kui ta naaseb, kuulutan ma seadust. ” Ja ta vaikis. Kui
oli veel päev, leidis see vaene mees oma härja ja ajas härja kohe karja
tagasi. Siis mõtles ta endamisi: “Isegi kui ma ei oska midagi muud teha,
avaldan vähemalt austust õpetajale.” Sellest hoolimata otsustas ta
näljatunde tõttu rõhutud, et ta ei lähe koju, vaid läks kiiresti õpetaja
juurde ja olles õpetajale kummardanud, istus lugupidavalt ühele poole.
Kui vaene mees tuli ja seisis õpetaja ees, ütles õpetaja almuse
korrapidajale: “Kas munkade kogudusele on veel ja veel toitu järele
jäänud?” “Austatud härra, toitu pole puudutatud.” “Noh, siis paku seda
vaest meest toiduga.” Nii et kui korrapidaja oli andnud sellele vaesele
mehele istekoha õpetaja poolt näidatud kohas, serveeris ta teda
kohusetundlikult riisipudru ja muu nii kõva kui ka pehme toiduga. Kui
vaene mees oli oma söögi ära söönud, loputas ta suud. (Meile öeldakse,
et selle ühe erandiga pole Tathāgata kolmes Piṭakas {3.263}
registreeritud ühtegi teist juhtumit, kus nad oleksid uurinud
toiduainete tarnimist.) Niipea kui vaese mehe füüsilised kannatused olid
leevendatud, muutus ta meel rahulikuks. Seejärel jutlustas õpetaja
korrektses järjekorras seadust, selgitades üksteise järel nelja õilsat
tõde. Tunni lõpus loodi vaene mees pöördumise vilja. Siis ütles Õpetaja
tänusõnad ja kui ta seda oli teinud, tõusis ta oma istmelt ja lahkus.
Rahvas saatis teda veidi edasi ja pöördus siis tagasi. Õpetajat saatnud
mungad olid väga nördinud ja ütlesid: „Mõelge vaid, vennad, mida õpetaja
tegi. Midagi sellist pole kunagi varem juhtunud. Kuid täna, nähes ühte
vaest meest, uuris Õpetaja toiduvarude kohta ja käskis toitu teisele
anda. ” Õpetaja pöördus ümber, peatus [30.76] ja ütles: “Mungad, mida sa
räägid?” Kuuldes, mida nad rääkisid, ütles ta neile: “Nii on ka,
mungad. Kui ma tulin siia kolmekümne liigaga, pika ja raske teekonnaga,
oli minu siia tuleku ainus põhjus see, et nägin, et sellel ilmikul
jüngril on pöördumise vilja saavutamiseks vajalikud võimed.
Varahommikul, näljatundest rõhutud, läks see mees metsa ja veetis päeva
metsas kadunud härga otsides. Seetõttu mõtlesin endamisi: „Kui ma
kuulutan sellele mehele Seadust, kui ta kannatab näljahädade käes, ei
suuda ta sellest aru saada. Mungad, pole sellist vaeva nagu näljahäda. ”
Järgnev
on meie seitsmeosalise paastuaja seeria esimene osa halastuse
ihulistest tegudest ja sellest, kuidas me saame - ja peaksime neid oma
ellu kaasama.
on meie seitsmeosalise paastuaja seeria esimene osa halastuse
ihulistest tegudest ja sellest, kuidas me saame - ja peaksime neid oma
ellu kaasama.
Halastuse kapralised teosed:
Toida näljaseid.
Andke janustele juua.
Riietu alasti.
Kodutute varjupaik.
Lohutage haigeid.
Matta surnud.
Lohutage
vangistatuid. Jeesus ütles Püha Faustinale: “… Ma nõuan teilt
halastustöid, mis tekivad armastusest Minu vastu. Te peate alati ja igal
pool oma naabritele halastust näitama. Te ei tohi kahaneda või proovige
end sellest vabandada või sellest vabaneda “
vangistatuid. Jeesus ütles Püha Faustinale: “… Ma nõuan teilt
halastustöid, mis tekivad armastusest Minu vastu. Te peate alati ja igal
pool oma naabritele halastust näitama. Te ei tohi kahaneda või proovige
end sellest vabandada või sellest vabaneda “
Sest mul oli nälg ja sa andsid mulle midagi süüa.
10 Life Lessons From Buddha (Buddhism)
Philosophies for Life
324K subscribers
In
this video we will be talking about 10 Life Lessons From Buddha.
Gautama Buddha was a philosopher, meditator, spiritual teacher, and
religious leader who is credited as the founder of Buddhism.
this video we will be talking about 10 Life Lessons From Buddha.
Gautama Buddha was a philosopher, meditator, spiritual teacher, and
religious leader who is credited as the founder of Buddhism.
So with that in mind, here are 10 important lessons that we can learn from Gautama Buddha -
01. Practice the Middle Way
02. Adopt the right view
03. Create good karma
04. Live everyday like it is your last
05. Great things are the results of small good habits
06. Show your wisdom in silence
07. If in a conflict, choose compassion
08. Choose friends for quality over quantity
09. Be generous
10. You can be a Buddha too
I hope you enjoyed watching the video and hope these 10 life lessons from Buddha will add value to your life.
The
Buddha was a philosopher, meditator, spiritual teacher, and religious
leader who is credited as the founder of Buddhism. He was born as
Siddhartha Gautama in India in 566 BC into an aristocratic family and
when he was twenty-nine years old, he left the comforts of his home to
seek the meaning of the suffering he saw around him.
Buddha was a philosopher, meditator, spiritual teacher, and religious
leader who is credited as the founder of Buddhism. He was born as
Siddhartha Gautama in India in 566 BC into an aristocratic family and
when he was twenty-nine years old, he left the comforts of his home to
seek the meaning of the suffering he saw around him.
After
six years of arduous yogic training, he abandoned the way of
self-mortification and instead sat in mindful meditation beneath a bodhi
tree. On the full moon of May, with the rising of the morning star,
Siddhartha Gautama became the Buddha, the awakened one. The Buddha
wandered the plains of northeastern India for 45 years more, teaching
the path or Dharma he had realized in that moment. Around him developed a
community of people, drawn from every tribe and caste, devoted to
practicing this path.
six years of arduous yogic training, he abandoned the way of
self-mortification and instead sat in mindful meditation beneath a bodhi
tree. On the full moon of May, with the rising of the morning star,
Siddhartha Gautama became the Buddha, the awakened one. The Buddha
wandered the plains of northeastern India for 45 years more, teaching
the path or Dharma he had realized in that moment. Around him developed a
community of people, drawn from every tribe and caste, devoted to
practicing this path.
Nowadays,
he is worshiped by most Buddhist schools as the enlightened one who has
escaped the cycle of birth and rebirth, transcending Karma. Their main
teachings focus on their insight into duhkha meaning “suffering” and
into Nirvana, which means the end of suffering.
he is worshiped by most Buddhist schools as the enlightened one who has
escaped the cycle of birth and rebirth, transcending Karma. Their main
teachings focus on their insight into duhkha meaning “suffering” and
into Nirvana, which means the end of suffering.
Subscribe To Philosophies for Life
Music - Enchanting Inspirational Music - Royalty Free - This Moment
10 Life Lessons From Buddha (Buddhism)
10 Life Lessons From Buddha (Buddhism)
In
this video we will be talking about 10 Life Lessons From Buddha.
Gautama Buddha was a philosopher, meditator, spiritual teacher, and
religious leader who …
this video we will be talking about 10 Life Lessons From Buddha.
Gautama Buddha was a philosopher, meditator, spiritual teacher, and
religious leader who …
32) Classical Filipino klassikaline filipiinlane,
PAKAININ ANG NAGUGUTOM
youtube.com
SN 22.24 (S iii 26)
Abhijāna Sutta
- otsene teadmine -
[abhijānati]
Kannatuste hävitamiseks on kaks tingimust (kahekordistunud neljaks sünonüümidega): täielik mõistmine ja hülgamine. Peaks olema teadlik, et mitte keskenduda ainult ühele neist kahest.
(Sutta) avanemine Sāvatthī. {N}
Ilma vormi otseselt tundmata ja sellest täielikult aru saamata ei suuda bhikkhus kannatamatust hävitada; ilma otseselt tundmata ja täielikult mõistmata Tunnet, bhikkhus, ilma et oleks selle vastu kirglik ja hüljanud, ei suuda ta kannatusi hävitada; ilma taju vahetult tundmata ja sellest täielikult aru saamata, bhikkhus, ilma et see oleks kirglik ja seda hülgaks, ei suudeta kannatusi hävitada; ilma Ehitusi otseselt tundmata ja neist täielikult aru saamata, bhikkhus, ilma et oleks nende vastu kirglik ja hüljanud, ei suuda ta kannatusi hävitada; ilma Teadvust otseselt tundmata ja sellest täielikult aru saamata, bhikkhus, ilma et oleks selle vastu kirglik ja hüljanud, ei suuda ta kannatusi hävitada.
Vormi otse tundes ja sellest täielikult aru saades, saab bhikkhus, muutudes selle suhtes kiretuks ja hüljates, kannatused hävitada; otseselt tundes ja täielikult tundes tunnet, bhikkhus, muutudes selle suhtes kiretuks ja hüljates, on võimalik kannatused hävitada; tundes ja mõistes täielikult taju, bhikkhus, muutudes selle suhtes kiretuks ja hülgades, on võimalik kannatused hävitada; otseselt tundes ja täielikult mõistes Konstruktsioone, bhikkhusi, muutudes nende suhtes kiretuks ja hülgades, suudetakse kannatused hävitada; teadlikult teadvustades teadlikkust ja mõistes seda täielikult, bhikkhus, muutudes selle suhtes kiretuks ja hülgades, on võimalik kannatused hävitada.
VÕITNUD TÖÖSTUSED:
1. DIGITAALSED TOOTED
2. SUUR MAJANDUS,
3. VARUTURU INVESTEERIMINE,
4. KODUAEDAD,
5. Internetis juhendamine / õpetamine,
6. VAIMNE TERVIS,
7. ALTERNAATENERGIA,
8. KINDLUSTUS
9. ALTERNAATRAVIMID
10. MÄNGIMINE,
11. TERVISHOI
12. FILIATURU,
13. VÕRGUTURUSTUS,
14. ANDMETEADUSED
15. Vaimsed teadused.
Buddha toidab näljaseid.
Nälg on suurim vaev; Olemise agregaadid on peamine kannatuste allikas; kui mees saab sellest põhjalikult aru, on ta saavutanud Nibbāna, kõrgeima õnne. Selle usuõpetuse andis õpetaja ajal, mil ta elas Āḷavis, viidates teatud ilmikule jüngrile. ühel päeval, kui Jetavana parfüümikambris istuv õpetaja {3.262} koidikul maailma uuris, nägi ta Ā pooravil ühte vaest meest. Arvestades, et ta omab pöördumise vilja saavutamiseks vajalikke võimeid, ümbritses ta end viiesaja munkade seltskonnaga ja läks Āḷavi juurde.
Āḷavi elanikud kutsusid kohe õpetaja külaliseks. See vaene mees kuulis ka, et õpetaja oli saabunud ja otsustas minna kuulama, kuidas õpetaja seadust kuulutas. Kuid just sel päeval [30.75] eksis tema härg. Nii mõtles ta endas: “Kas ma peaksin seda härga otsima, või lähen või kuulan seadust?” Ja ta jõudis järgmisele järeldusele: “Ma otsin kõigepealt selle härja ja lähen siis seadust kuulma.” Sellest lähtuvalt asus ta varahommikul oma härga otsima. Ā providedavi elanikud andsid istekohad Buddha juhitud munkade kogudusele, pakkusid neile toitu ja võtsid pärast sööki õpetaja kausi, et ta hääldaks tänusõnad. Õpetaja ütles: „See, kelle pärast ma siia tulin, on kolmekümne liigaga teekond läinud metsa oma kadunud härga otsima. Enne kui ta naaseb, kuulutan ma seadust. ” Ja ta vaikis. Kui oli veel päev, leidis see vaene mees oma härja ja ajas härja kohe karja tagasi. Siis mõtles ta endamisi: “Isegi kui ma ei oska midagi muud teha, avaldan vähemalt austust õpetajale.” Sellest hoolimata otsustas ta näljatunde tõttu rõhutud, et ta ei lähe koju, vaid läks kiiresti õpetaja juurde ja olles õpetajale kummardanud, istus lugupidavalt ühele poole. Kui vaene mees tuli ja seisis õpetaja ees, ütles õpetaja almuse korrapidajale: “Kas munkade kogudusele on veel ja veel toitu järele jäänud?” “Austatud härra, toitu pole puudutatud.” “Noh, siis paku seda vaest meest toiduga.” Nii et kui korrapidaja oli andnud sellele vaesele mehele istekoha õpetaja poolt näidatud kohas, serveeris ta teda kohusetundlikult riisipudru ja muu nii kõva kui ka pehme toiduga. Kui vaene mees oli oma söögi ära söönud, loputas ta suud. (Meile öeldakse, et selle ühe erandiga pole Tathāgata kolmes Piṭakas {3.263} registreeritud ühtegi teist juhtumit, kus nad oleksid uurinud toiduainete tarnimist.) Niipea kui vaese mehe füüsilised kannatused olid leevendatud, muutus ta meel rahulikuks. Seejärel jutlustas õpetaja korrektses järjekorras seadust, selgitades üksteise järel nelja õilsat tõde. Tunni lõpus loodi vaene mees pöördumise vilja. Siis ütles Õpetaja tänusõnad ja kui ta seda oli teinud, tõusis ta oma istmelt ja lahkus. Rahvas saatis teda veidi edasi ja pöördus siis tagasi. Õpetajat saatnud mungad olid väga nördinud ja ütlesid: „Mõelge vaid, vennad, mida õpetaja tegi. Midagi sellist pole kunagi varem juhtunud. Kuid täna, nähes ühte vaest meest, uuris Õpetaja toiduvarude kohta ja käskis toitu teisele anda. ” Õpetaja pöördus ümber, peatus [30.76] ja ütles: “Mungad, mida sa räägid?” Kuuldes, mida nad rääkisid, ütles ta neile: “Nii on ka, mungad. Kui ma tulin siia kolmekümne liigaga, pika ja raske teekonnaga, oli minu siia tuleku ainus põhjus see, et nägin, et sellel ilmikul jüngril on pöördumise vilja saavutamiseks vajalikud võimed. Varahommikul, näljatundest rõhutud, läks see mees metsa ja veetis päeva metsas kadunud härga otsides. Seetõttu mõtlesin endamisi: „Kui ma kuulutan sellele mehele Seadust, kui ta kannatab näljahädade käes, ei suuda ta sellest aru saada. Mungad, pole sellist vaeva nagu näljahäda. ”
Järgnev on meie seitsmeosalise paastuaja seeria esimene osa halastuse ihulistest tegudest ja sellest, kuidas me saame - ja peaksime neid oma ellu kaasama.
Halastuse kapralised teosed:
Toida näljaseid.
Andke janustele juua.
Riietu alasti.
Kodutute varjupaik.
Lohutage haigeid.
Matta surnud.
Lohutage vangistatuid. Jeesus ütles Püha Faustinale: “… Ma nõuan teilt halastustöid, mis tekivad armastusest Minu vastu. Te peate alati ja igal pool oma naabritele halastust näitama. Te ei tohi kahaneda või proovige end sellest vabandada või sellest vabaneda “
Sest mul oli nälg ja sa andsid mulle midagi süüa.
10 Life Lessons From Buddha (Buddhism)
Philosophies for Life
324K subscribers
In this video we will be talking about 10 Life Lessons From Buddha. Gautama Buddha was a philosopher, meditator, spiritual teacher, and religious leader who is credited as the founder of Buddhism.
So with that in mind, here are 10 important lessons that we can learn from Gautama Buddha -
01. Practice the Middle Way
02. Adopt the right view
03. Create good karma
04. Live everyday like it is your last
05. Great things are the results of small good habits
06. Show your wisdom in silence
07. If in a conflict, choose compassion
08. Choose friends for quality over quantity
09. Be generous
10. You can be a Buddha too
I hope you enjoyed watching the video and hope these 10 life lessons from Buddha will add value to your life.
The Buddha was a philosopher, meditator, spiritual teacher, and religious leader who is credited as the founder of Buddhism. He was born as Siddhartha Gautama in India in 566 BC into an aristocratic family and when he was twenty-nine years old, he left the comforts of his home to seek the meaning of the suffering he saw around him.
After six years of arduous yogic training, he abandoned the way of self-mortification and instead sat in mindful meditation beneath a bodhi tree. On the full moon of May, with the rising of the morning star, Siddhartha Gautama became the Buddha, the awakened one. The Buddha wandered the plains of northeastern India for 45 years more, teaching the path or Dharma he had realized in that moment. Around him developed a community of people, drawn from every tribe and caste, devoted to practicing this path.
Nowadays, he is worshiped by most Buddhist schools as the enlightened one who has escaped the cycle of birth and rebirth, transcending Karma. Their main teachings focus on their insight into duhkha meaning “suffering” and into Nirvana, which means the end of suffering.
Subscribe To Philosophies for Life
Music - Enchanting Inspirational Music - Royalty Free - This Moment
PAKAININ ANG NAGUGUTOM
GOD IS WATCHING US VLOG
Dito sa Italy.. napaka dami na taga South Africa na talagang walang work..Kaya Swerte talaga ang mga Pilipino dahil pailan ilan lang ang walang work.. kaya minsan ng hihingi na talaga sila ng makain
PAKAININ ANG NAGUGUTOM
Dito sa Italy.. napaka dami na taga South Africa na talagang walang work..Kaya Swerte talaga ang mga Pilipino dahil pailan ilan lang ang walang work.. kaya m…
33) Classical Finnish- Klassinen suomalainen,
Buddy Huggins Live Stream - Let’s talk about Intermittent Fasting
youtube.com
SN 22.24 (S iii 26)
Abhijāna Sutta
- Suoraan tietäen -
[abhijānati]
Kaksi kärsimyksen tuhoamisen ehtoa (kaksinkertaistettu neljänä synonyymien kanssa): täydellinen ymmärtäminen ja hylkääminen. On pidettävä tietoisena siitä, ettet keskity vain yhteen näistä kahdesta.
(Sutta) aukko Sāvatthī. {N}
Tietämättä ja täysin ymmärtämättä muotoa, bhikkhus, kykenemättömäksi tuhoamaan, olematta kiihkeä sitä kohtaan ja hylkäämättä sitä; tuntematta suoraan ja täysin ymmärtämättä Tunne, bhikkhus, kyvyttömyys tuhota kärsimystä, olematta kuitenkaan kiihkeä siihen ja hylkäämättä sitä; tuntematta ja ymmärtämättä täysin käsitystä, bhikkhus, saamatta kiihkeyttä siihen ja hylkäämättä sitä, ei voida tuhota kärsimystä; tuntematta ja ymmärtämättä suoraan Rakenteita, bhikkhus, saamatta kiihkeyttä heitä kohtaan ja hylkäämättä niitä, ei voida tuhota kärsimystä; tuntematta ja täysin ymmärtämättä Tietoisuutta, bhikkhus, kyvyttömäksi tuhoamaan kärsimystä, olematta kuitenkaan kiihkeä siihen ja hylkäämättä sitä.
Tietämällä ja ymmärtämällä muoto suoraan, bhikkhus, hankkimalla intohimoa sitä kohtaan ja hylkäämällä se pystyy tuhoamaan kärsimykset; tuntemalla suoraan ja täysin ymmärtämällä Tunne, bhikkhus, kiihkeästi sitä kohtaan ja hylkäämällä se pystyy tuhoamaan kärsimykset; tuntemalla ja ymmärtämällä täysin käsitys, bhikkhus, kiihtymättä sitä kohtaan ja hylkäämällä se pystyy tuhoamaan kärsimykset; tuntemalla ja ymmärtämällä suoraan Rakenteet, bhikkhus, saamalla kiihkeys heitä kohtaan ja hylkäämällä heidät, voidaan tuhota kärsimys; tuntemalla ja ymmärtämällä täysin tietoisuus, bhikkhus, kiihkeästi sitä kohtaan ja hylkäämällä se pystyy tuhoamaan kärsimykset.
VOITTAVAT TEOLLISUUDET:
1. DIGITAALITUOTTEET
2. KEIKATALOUS
3. OSAKEMARKKINOIDEN INVESTOINTI
4. Puutarhanhoito,
5. Online-valmennus / opetus
6. HENKINEN TERVEYS
7. VAIHTOEnergia,
8. VAKUUTUS
9. VAIHTOEHTOISET LÄÄKEVALMISTEET
10. PELI,
11. TERVEYSHOITO
12. SIDOSMARKKINAT
13. VERKON MARKKINOINTI,
14. TIETEET
15. HENKITIETEET.
Buddha ruokkii nälkäisiä.
Nälkä on suurin kärsimyksistä; Olemuksen aggregaatit ovat pääasiallinen kärsimyksen lähde; Jos joku ymmärtää tämän perusteellisesti, hän on saavuttanut korkeimman onnen Nibbāna. Tämän uskonnollisen opetuksen antoi Opettaja ollessaan asuinpaikassa Ā atavissa viitaten tiettyyn maalliseen opetuslapseen. eräänä päivänä, kun Jetavanan hajuvesikammiossa istuva Opettaja {3.262} tutki maailmaa aamunkoitteessa, hän näki erään köyhän miehen Āḷavissa. Tajuttuaan, että hänellä on kyvyt, jotka ovat välttämättömiä kääntymyksen hedelmän saavuttamiseksi, hän ympäröi itsensä viiden sadan munkin seuralla ja meni Āḷaviin.
Āḷavin asukkaat kutsuivat heti Opettajan vieraaksi. Tuo köyhä mies kuuli myös, että Opettaja oli saapunut, ja päätti mennä kuuntelemaan Opettajaa saarnaamaan lakia. Mutta sinä päivänä [30.75] hänen häränsä eksyi pois. Joten hän mietti sisimmässään: “Voinko etsiä tuon härän vai menenkö kuuntelemaan lakia?” Ja hän pääsi seuraavaan johtopäätökseen: “Ensin etsin sitä härää ja sitten menen kuulemaan lain.” Vastaavasti varhain aamulla hän lähti etsimään härjään. kiitoksen sanat. Opettaja sanoi: ”Hän, jonka tähden minä tulin, on kulunut kolmenkymmenen liigan matkaa metsään etsimään kadonneita härkiä. Saarnaan lakia vasta ennen kuin hän palaa. ” Ja kun hän oli vielä päivä, köyhä mies löysi häränsä ja ajoi härän heti takaisin laumaan. Sitten hän ajatteli itsessään: “Vaikka en voi tehdä mitään muuta, kunnioitan ainakin Opettajaa.” Vastaavasti, vaikka hänet painosti nälän tuskat, hän päätti olla menemättä kotiin, mutta meni nopeasti Opettajan luo ja maksoen tottelevaisuuden Opettajalle istui kunnioittavasti toiselle puolelle. Kun köyhä mies tuli ja seisoi Opettajan edessä, Opettaja sanoi almujen taloudenhoitajalle: “Onko munkkien seurakunnassa vielä ylimääräistä ruokaa?” “Arvoisa herra, ruokaa ei ole kosketettu.” “No, palvele tätä köyhää miestä ruoan kanssa.” Joten kun taloudenhoitaja oli tarjonnut tuon köyhän miehen istuimen Opettajan osoittamaan paikkaan, hän palveli häntä velvollisuudestaan riisipuuron ja muun ruoan kanssa, sekä kovana että pehmeänä. Kun köyhä mies oli syönyt ateriansa, hän huuhtoi suunsa. (Meille kerrotaan, että tätä ainoaa poikkeusta lukuun ottamatta Tathāgatan kolmen Piṭakan {3.263} tiedoissa ei ole ollut mitään muuta tapausta.) Heti kun köyhän miehen fyysiset kärsimykset olivat lievittyneet, hänen mielestään tuli rauhallinen. Sitten Opettaja saarnasi lakia järjestyksessä, selittämällä peräkkäin neljä jaloa totuutta. Oppitunnin päättyessä köyhä mies perustettiin kääntymisen hedelmään. Sitten Opettaja lausui kiitoksen sanat, ja niin tehdessään nousi hänen istuimeltaan ja lähti. Väkijoukko seurasi häntä vähän matkaa ja kääntyi sitten takaisin. Opettajan mukana olleet munkit olivat erittäin suuttuneita ja sanoivat: “Ajatelkaa, veljet, mitä Opettaja teki. Mitään sellaista ei koskaan tapahtunut aiemmin. Mutta tänään, nähdessään tietyn köyhän miehen, Opettaja tiedusteli ruoantarjonnasta ja käski tuon ruoan antaa toiselle. ” Opettaja kääntyi ympäriinsä, pysähtyi [30.76] ja sanoi: “Munkit, mitä sanot?” Kuultuaan, mitä he sanoivat, hän sanoi heille: “On niin, munkit. Kun tulin tänne kolmenkymmenen liigan matkalle, pitkä ja vaikea matka, ainoa syy tänne tuloon oli se, että huomasin, että tällä maallikolla opetuslapsella oli kyvyt, jotka ovat välttämättömiä kääntymyksen hedelmän saavuttamiseksi. Varhain aamulla nälän tuskissa sorrettu mies meni metsään ja vietti päivän metsässä etsimällä kadonneita härkiä. Siksi ajattelin itsekseni: ”Jos saarnaan tälle miehelle lakia, kun hän kärsii nälän tuskista, hän ei pysty ymmärtämään sitä.” Siksi tein sen, mitä tein. Munkit, ei ole sellaista ahdistusta kuin nälän ahdistus. “
Seuraava on seitsemän osaisen paastosarjan ensimmäinen osa armon ruumiillisista teoista ja siitä, miten voimme - ja meidän pitäisi - sisällyttää ne elämäämme.
Syötä nälkäisiä: Armon ruumiilliset teokset:
Ruoki nälkäisiä.
Anna juoda janoisille.
Pue alasti.
Turvaa kodittomat.
Lohduta sairaita.
Hauta kuolleet.
Lohduta vankeja. Jeesus sanoi Pyhälle Faustinalle: “… vaadin teiltä armon tekoja, jotka syntyvät rakkaudesta Minuun. Teidän on osoitettava armoa naapureillenne aina ja kaikkialla. Et saa kutistua. tai yritä vapauttaa tai vapauttaa itsesi siitä “
Sillä olin nälkäinen ja annoit minulle syötävää.
Buddy Huggins Live Stream - Let’s talk about Intermittent Fasting
Buddy Huggins
17.5K subscribers
let’s talk about intermittent fasting LIVE at 5:00 pm Today
I will do a live video soon about intermittent fasting!
6 Popular Ways to Do Intermittent Fasting : Click The Link ABOVE for My Blog Page!
I know I can do this! So join me as a learn how to Go Live!
Getting better happens when you believe in yourself. As I grow my YouTube Channel, I need your help. By subscribing to my channel, liking my YouTube videos, and commenting and hit the “Bell”! It will also help if you share this video with your family
and friends.
Disclaimer: I am not a fitness or medical expert and this is not recommended for everyone. It’s simply something that works for me that I wanted to share with the YouTube community. I totally understand and accept that some of you might not like the concept of intermittent fasting or it may not have worked for you.
Road to the Ironman Triathlon - ONE MILE AT A TIME
My Social Media links:
Bio
I AM Speaking Life to my Cells & DNA Life is just to funny! I have turned 10 years into a life time of fun. See what you can do when you can collapse time. I am becoming younger healthier stronger because I say I am. I speak life to my atoms my cells and to my DNA. I speak that I am becoming that of a 21-year-old Elite Olympic athlete. Specialize in decathlon triathlon. And I’ll be darned if my body is cooperating.
By the way you haven’t seen nothing yet the next 20 years is going to be a tremendous! I am second intention to run a Ironman Triathlon in the next year and, I intend to be able to run one when I’m 90 years old.
“The secret of health for both mind and body is not to mourn for the past, worry about the future, or anticipate troubles, but to live in the present moment wisely and earnestly.”
~ Buddha : )
/////
License
Creative Commons Attribution license (reuse allowed)
Buddy Huggins Live Stream - Let’s talk about Intermittent Fasting
Buddy Huggins Live Stream - Let’s talk about Intermittent Fasting
https://buddyhuggins.blogspot.com/2018/08/6-popular-ways-to-do-intermittent.html let’s talk about intermittent fasting LIVE at 5:00 pm Today I will do a live…
34) Classical French- Français classique,
“Liberating Prayer”, adressed to Buddha Shakyamuni
youtube.com
SN 22,24 (S iii 26)
Abhijāna Sutta
- Connaissant directement -
[abhijānati]
Deux conditions (doublées de quatre avec des synonymes) pour la destruction de la souffrance: la pleine compréhension et l’abandon. Il faut rester conscient de ne pas se concentrer sur un seul de ces deux.
L’ouverture (sutta) à Sāvatthī. {N}
Sans connaître directement et comprendre pleinement la Forme, bhikkhus, sans devenir impartial à son égard et l’abandonner, on est incapable de détruire la souffrance; sans connaître directement et comprendre pleinement le Sentiment, bhikkhus, sans devenir impartial à son égard et l’abandonner, on est incapable de détruire la souffrance; sans connaître directement et comprendre pleinement la Perception, bhikkhus, sans devenir impartial à son égard et l’abandonner, on est incapable de détruire la souffrance; sans connaître directement et comprendre pleinement les Constructions, bhikkhus, sans se montrer impartial à leur égard et les abandonner, on est incapable de détruire la souffrance; sans connaître directement et comprendre pleinement la Conscience, bhikkhus, sans devenir impartial à son égard et l’abandonner, on est incapable de détruire la souffrance.
En connaissant directement et en comprenant pleinement la Forme, bhikkhus, en devenant impartial à son égard et en l’abandonnant, on est capable de détruire la souffrance; en connaissant directement et en comprenant pleinement le Sentiment, bhikkhus, en devenant impartial à son égard et en l’abandonnant, on est capable de détruire la souffrance; en connaissant directement et en comprenant pleinement la Perception, bhikkhus, en devenant impartial à son égard et en l’abandonnant, on est capable de détruire la souffrance; en connaissant directement et en comprenant pleinement les Constructions, les bhikkhus, en devenant impartial à leur égard et en les abandonnant, on est capable de détruire la souffrance; en connaissant directement et en comprenant pleinement la Conscience, bhikkhus, en devenant impartial à son égard et en l’abandonnant, on est capable de détruire la souffrance.
INDUSTRIES GAGNANTES:
1. PRODUITS NUMÉRIQUES,
2. GIG ECONOMY,
3. INVESTIR SUR LE MARCHÉ BOURSE,
4. JARDINAGE À DOMICILE,
5. COACHING / ENSEIGNEMENT EN LIGNE,
6. SANTÉ MENTALE,
7. ÉNERGIE ALTERNATIVE,
8. ASSURANCE,
9. MÉDICAMENTS ALTERNATIFS,
10. JEU,
11. SOINS DE SANTÉ,
12. MARCHÉ AFFILIÉ,
13. MARKETING RÉSEAU,
14. SCIENCES DES DONNÉES,
15. SCIENCES SPIRITUELLES.
Le Bouddha nourrit les affamés.
La faim est la plus grande des afflictions; les agrégats de l’être sont la principale source de souffrance; si un homme comprend parfaitement cela, il a atteint le Nibbāna, le bonheur suprême. un jour, alors que le Maître assis dans la chambre parfumée de Jetavana {3.262} observait le monde à l’aube, il aperçut un certain pauvre homme à Āḷavi. Se rendant compte qu’il possédait les facultés nécessaires pour atteindre le Fruit de la Conversion, il s’entoura d’une compagnie de cinq cents moines et se rendit à Āḷavi.
Les habitants de Āḷavi ont aussitôt invité le Maître à être leur hôte. Ce pauvre homme a également entendu dire que le Maître était arrivé et qu’il avait décidé d’aller entendre le Maître prêcher la Loi. Mais ce même [30.75] jour, un de ses bœufs s’est égaré. Alors il réfléchit en lui-même: «Est-ce que je chercherai ce bœuf, ou vais-je aller écouter la Loi?» Et il est arrivé à la conclusion suivante: «Je chercherai d’abord ce bœuf, puis j’irai écouter la Loi.» En conséquence, tôt le matin, il partit chercher son bœuf.Les habitants de Āḷavi fournissaient des sièges à la Congrégation des moines présidée par le Bouddha, leur servaient de la nourriture et, après le repas, prenaient le bol du Maître, qu’il pouvait prononcer les paroles de remerciement. Le Maître a dit: «Celui pour qui je suis venu ici un voyage de trente lieues est allé dans la forêt pour chercher son bœuf qui était perdu. Ce n’est qu’à son retour que je prêcherai la loi. Et il se tut; alors qu’il faisait encore jour, ce pauvre homme trouva son bœuf et le ramena aussitôt au troupeau. Puis il s’est dit: «Même si je ne peux rien faire d’autre, je rendrai au moins mes respects au Maître. En conséquence, bien qu’il fût opprimé par les affres de la faim, il décida de ne pas rentrer chez lui, mais alla rapidement vers le Maître, et après avoir rendu hommage au Maître, s’assit respectueusement d’un côté. Lorsque le pauvre homme vint et se tint devant le Maître, celui-ci dit au régisseur de l’aumône: «Reste-t-il de la nourriture en plus de la Congrégation des moines?» “Révérend Monsieur, la nourriture n’a pas été touchée.” «Eh bien, servez ce pauvre homme avec de la nourriture. Ainsi, lorsque l’intendant avait fourni à ce pauvre homme un siège à un endroit indiqué par le Maître, il lui servait consciencieusement du porridge de riz et d’autres aliments, à la fois durs et mous. Quand le pauvre homme eut mangé son repas, il se rinça la bouche (on nous dit qu’à cette seule exception, il n’y a pas d’autre exemple enregistré dans les Trois Piṭakas {3.263} des Tathāgata qui se sont ainsi renseignés sur l’approvisionnement en nourriture). Dès que les souffrances physiques du pauvre furent soulagées, son esprit se calma. Ensuite, le Maître a prêché la Loi dans une séquence ordonnée, exposant l’une après l’autre les Quatre Nobles Vérités. À la fin de la leçon, le pauvre homme a été établi dans le fruit de la conversion. Ensuite, le Maître a prononcé les paroles d’action de grâces et, ayant ainsi fait, se leva de son siège et partit. La multitude l’accompagna un peu puis se retourna. Les moines qui accompagnaient le Maître étaient très indignés et disaient: «Considérez simplement, frères, ce que le Maître a fait. Rien de tel ne s’est jamais produit auparavant. Mais aujourd’hui, voyant un certain pauvre homme, le Maître s’est enquis de l’approvisionnement en nourriture et a ordonné que cette nourriture soit donnée à un autre. Le Maître s’est retourné, s’est arrêté, [30.76] et a dit: «Moines, que dites-vous?» Lorsqu’il a entendu ce qu’ils disaient, il leur a dit: «Il en est de même, moines. Quand je suis venu ici un voyage de trente lieues, un voyage long et difficile, ma seule raison de venir ici était le fait que je voyais que ce disciple laïc possédait les facultés nécessaires pour atteindre le fruit de la conversion. Tôt le matin, opprimé par les affres de la faim, cet homme se rend dans la forêt et passe la journée dans la forêt à la recherche de son bœuf perdu. Par conséquent, je me suis dit: «Si je prêche la Loi à cet homme alors qu’il souffre des affres de la faim, il ne pourra pas la comprendre.» C’est pourquoi j’ai fait ce que j’ai fait. Moines, il n’ya pas d’affliction comme l’affliction de la faim.
Ce qui suit est la première partie de notre série de sept parties de Carême sur les actes corporels de miséricorde et comment nous pouvons - et devrions - les incorporer dans nos vies.
Nourrir les affamés Les œuvres de miséricorde du caporal:
� Nourrissez les affamés.
� Donner à boire aux assoiffés.
- Habillez les nus.
� Abritez les sans-abri.
� Réconfortez les malades.
� Enterrez les morts.
� Réconfortez les emprisonnés. Jésus dit à sainte Faustine: “… J’exige de vous des actes de miséricorde, qui doivent surgir par amour pour Moi. Vous devez toujours et partout faire miséricorde à vos voisins. Vous ne devez pas reculer ou essayez de vous en excuser ou de vous en dispenser “
Car j’avais faim et tu m’as donné à manger.
“Liberating Prayer”, adressed to Buddha Shakyamuni
Mat Devis
66 subscribers
Liberating prayer is a chanting prayer written by Gueshe kelsang Gyatso Rimpoche in hommage to Buddha, founder of Buddhism.
This version is sung by Buddhist practitioners of the Kadampa tradition at the Kailash International Retreat Center in Switzerland
Word of the song:
Ô blessed One, Shakyamuni Buddha,
Precious treasury of compassion,
Bestower of supreme inner peace,
You, who love all beings without exception,
and the source of happiness and goodness;
And you guide us to the liberating path.
Your body is a wishfulfilling jewel,
Your speech is supreme, purifying nectar,
And your mind is refuge for all living beings.
With folded hands, I turn to you,
Supreme unchanging friend,
I request from the depths of my heart:
Please give me the light of your wisdom
To dispel the darkness of my mind
And to heal my mental continuum.
Please nourish me with your goodness,
That I in turn may nourish all beings
With an unceasing banquet of delight.
Throught your compassionate intention,
Your blessings and virtuous deeds,
And my strong wish to rely on you,
May all suffering quickly cease
And all happiness and joy be fulfilled;
And may holy Dharma flourish for evermore.
2012 version, from Original English Translation.
“Liberating Prayer”, adressed to Buddha Shakyamuni
“Liberating Prayer”, adressed to Buddha Shakyamuni
Liberating prayer is a chanting prayer written by Gueshe kelsang Gyatso Rimpoche in hommage to Buddha, founder of Buddhism. This version is sung by Buddhist …
35) Classical Frisian- Klassike Frysk,
SN 22.24 (S iii 26)
Abhijāna Sutta
- Direkt wite -
[abhijānati]
Twa betingsten (ferdûbele as fjouwer mei synonimen) foar de ferneatiging fan lijen: fol begryp en ferlitte. Men moat bewust bliuwe om net te fokusjen op mar ien fan dizze twa.
De (sutta) iepening by Sāvatthī. {N}
Sûnder Form direkt te kennen en folslein te begripen, bhikkhus, sûnder der ûnfrede oer te reitsjen en it te ferlitten, is men net yn steat it lijen te ferneatigjen; sûnder direkt te witten en folslein te begripen Fiel, bhikkhus, sûnder ûnfrede te wêzen en it te ferlitten, kin men it lijen net ferneatigje; sûnder Perceptie direkt te kennen en folslein te begripen, bhikkhus, sûnder der ûnfruchtber foar te wurden en it te ferlitten, kin men it lijen net ferneatigje; sûnder direkt konstruksjes te witten en folslein te begripen, bhikkhus, sûnder ûnfrede te wêzen en har te ferlitten, kin men it lijen net ferneatigje; sûnder bewustwêzen direkt te kennen en folslein te begripen, bhikkhus, sûnder der ûnfruchtber foar te wurden en it te ferlitten, kin men it lijen net ferneatigje.
Troch Form direkt, bhikkhus, direkt te kennen en folslein te begripen, troch ûnfrede derop te reitsjen en it te ferlitten, is men yn steat lijen te ferneatigjen; troch Feeling, bhikkhus, direkt ûnwittend te wêzen en folslein te begripen, en yn steat is it lijen te ferneatigjen; troch Perceptie, bhikkhus, direkt ûnwittend te kennen en folslein te begripen, troch ûnfrede te wêzen en derfan te ferlitten, kin men it lijen ferneatigje; troch Konstruksjes, bhikkhus, direkt ûnwittend te wêzen en folslein te begripen, en ûntheffend te wurden en te ferlitten, is men yn steat om lijen te ferneatigjen; troch bewustwêzen direkt te kennen en folslein te begripen, bhikkhus, troch ûnfrede te krijen en it te ferlitten, kin men it lijen ferneatigje.
WINNE INDUSTRIES:
1. DIGITALE PRODUCTS,
2. GIG-EKONOMY,
3. STOCK MARKET INVESTEEREN,
4. TUINTUIN,
5. ONLINE COACHING / LERING,
6. Geastlike sûnens,
7. ALTERNATE ENERGY,
8. FERSEKERING,
9. ALTERNATE MEDISYNEN,
10. GAMING,
11. HEALTHCARE,
12. AFFILIATE MARKT,
13. NETWORK MARKETING,
14. DATA Wittenskippen,
15. Geastlike wittenskippen.
De Boeddha fiert de Hongerigen.
Honger is de grutste lijen; de Aggregates of Being binne de wichtichste boarne fan lijen; As in man dit goed begrypt, hat hy Nibbana, Supreme Happiness, berikt. Dizze religieuze ynstruksje waard jûn troch de learaar wylst hy yn ‘e wenning te Āḷavi wie mei ferwizing nei in beskate lekele dissipel. op in dei, doe’t de learaar yn ‘e parfumere keamer yn Jetavana {3.262} de moarnsiten de wrâld ûndersocht, seach er in sekere earme man by Āḷavi. Doe’t er seach dat hy de fermogens hie dy’t nedich wiene foar it berikken fan ‘e Fruit of Conversion, omsingele hy himsels mei in bedriuw fan fiifhûndert muontsen en gie nei Āḷavi.
De ynwenners fan Āḷavi noegen de learaar daliks út om har gast te wêzen. Dy earme man hearde ek dat de learaar oankaam wie en besleat om te gean en de learaar de wet te preekjen. Mar dyselde [30.75] dei ferdwaalde in okse fan him. Dat hy tocht yn himsels oan: Sil ik dy okse sykje, of sil ik gean en de wet hearre? En hy kaam ta de folgjende konklúzje: “Ik sil earst dy okse sykje en dan gean en de wet hearre.” Dêrtroch sette hy de moarns betiid útein om syn okse te sykjen. De ynwenners fan Āḷavi soargen foar sitten foar de Kongregaasje fan muontsen dy’t troch de Boeddha presideare, tsjinnen se mei iten, en namen nei it miel de kom fan ‘e learaar, dat hy soe útsprate de wurden fan tanksizzing. Sei de learaar, “Hy om hwaens wille ik hjir kaam, is in reis fan tritich kompetysjes yn ‘e bosk gien om syn okse te sykjen dy’t ferlern wie. Net oant hy weromkomt, sil ik de Wet preekje. ” En hy swijde. Wylst it noch dei wie, fûn dy earme man syn okse en dreau direkt de okse werom nei de keppel. Doe tocht er by himsels: “Sels as ik neat oars kin, sil ik teminsten myn earbied jaan oan ‘e learaar.” Dêrtroch besleat hy, hoewol hy ûnderdrukke waard mei de pine fan ‘e honger, net nei hûs te gean, mar gie rap nei de learaar, en hy hie earbiedige oan’ e learaar, en siet respektfol oan ‘e kant. Doe’t de earme man kaam en foar de learaar stie, sei de learaar tsjin de steedhâlder fan ‘e earmhearen: Is der oerbleaun iten oan’ e Kongregaasje fan muontsen? “Eerwaarde hear, it iten is net oanrekke.” “No, tsjinje dizze earme man mei iten.” Dat doe’t de steward dy earme man hie foarsjoen fan in sit op in troch de learaar oanjûn plak, tsjinne hy him plichtich mei ryspap en oar iten, sawol hurd as sêft. Doe’t de earme man syn miel opiten hie, spielde hy syn mûle. (Wy wurde ferteld dat der mei dizze inkelde útsûndering gjin oare eksimplaar te registrearjen is yn ‘e Trije Piṭakas {3.263} fan’ e Tathāgata’s dy’t sa frege hawwe oer de levering fan iten.) Sadree’t it fysike lijen fan ‘e earme man oplost wie, waard syn geast rêstich. Doe preke de learaar de wet yn oarderlike folchoarder en lei de iene nei de oare de fjouwer aadlike wierheden út. Oan ‘e ein fan’ e les waard de earme man fêstige yn ‘e Fruit of Conversion. Doe spruts de learaar de wurden fan tanksizzing út, en doe dat dien, kaam er oerein fan syn stoel en gong fuort. De mannichte begelate him in eintsje en kearde him doe werom. De muontsen dy’t de learaar begeliede, wiene heul ferûntrêste en seine: Tink derom, bruorren, wat de learaar die. Neat fan it soarte barde ea earder. Mar hjoed seach hy in beskate earme man, en frege de learaar oer de levering fan iten en bestelde dat it iten oan in oar mocht jûn wurde. ” De learaar draaide him om, stoppe, [30.76] en sei: “Mûntsen, wat seisto?” Doe’t hy hearde wat se seine, sei er tsjin har: ‘It is ek sa, muontsen. Doe’t ik hjir in reis fan tritich kompetysjes kaam, in lange en drege reis, wie myn iennige reden om hjirhinne te kommen it feit dat ik seach dat dizze leke learling de fermogens hie dy’t nedich wiene foar it berikken fan ‘e Fruit of Conversion. Moarns ier, ûnderdrukt mei de hongerpine, gie dizze man nei de bosk en brocht de dei yn ‘e bosk troch nei syn okse dy’t ferlern wie. Dêrom tocht ik by mysels: ‘As ik de wet oan dizze man preekje, wylst hy lijt fan ‘e pine fan’ e honger, sil hy it net kinne begripe.’ Dêrom die ik wat ik die. Mûntsen, d’r is gjin pine lykas de honger. “
It folgjende is it earste diel fan ús sândelige Lenten-searje oer korporale dieden fan barmhertigens en hoe’t wy se kinne - en moatte - opnimme yn ús libben.
Feed the Hungry The Corporal Works of Mercy:
Fier de hongerigen.
Jou drinken oan ‘e toarstigen.
Kleed de neakene oan.
El Beskûl dakleazen.
Treast de siken.
Begrave de deaden.
Treast de finzenen. Jezus sei tsjin Sint Faustina: “… Ik easkje fan jo dieden fan barmhertigens, dy’t ûntsteane út leafde foar My. Jo moatte barmhertigens sjen litte oan jo buorlju altyd en oeral. Jo moatte net krimpje hjirfan of besykje josels derfan te ûntskuldigjen of frij te freegjen “
Want ik hie honger, en jo joegen My wat te iten.
Boeddhisme en de wereld
St. Nederlands Boeddhistisch Archief
1.33K subscribers
Boeddhisme en de wereld
St. Nederlands Boeddhistisch Archief
1.33K subscribers
Boeddhisme en de wereld
36) Classical Galician-Clásico galego,
A HISTÓRIA DE BUDA DO NASCIMENTO À MORTE
Caminho do Dharma
Conheça a fantástica historia de Buda nessa linda produção. Ajude nosso canal se tornando um membro. Com agradecimento disponibilizamos conteúdo extra, informações no link abaixo
SN 22.24 (S iii 26)
Abhijāna Sutta
- Sabendo directamente -
[abhijānati]
Dúas condicións (dobradas a catro con sinónimos) para a destrución do sufrimento: plena comprensión e abandono. Debe ser consciente de non centrarse só nun destes dous.
A apertura (sutta) en Sāvatthī. {N}
Sen coñecer directamente e comprender completamente a Forma, os monjos, sen desapasionarse por ela e abandonala, non é capaz de destruír o sufrimento; sen saber directamente e comprender plenamente o Sentimento, monjas, sen desapasionarse e abandonalo, un é incapaz de destruír o sufrimento; sen coñecer directamente e comprender completamente a percepción, monjas, sen desapasionarse por ela e abandonala, non é capaz de destruír o sufrimento; sen coñecer directamente e comprender plenamente as Construcións, bhikkhus, sen desapasionarse por elas e abandonalas, un é incapaz de destruír o sufrimento; sen coñecer directamente e comprender plenamente a conciencia, bhikkhus, sen desapasionarse por ela e abandonala, un é incapaz de destruír o sufrimento.
Coñecendo e entendendo directamente a Forma, os monjos, desapasionándose cara a ela e abandonándoa, pódese destruír o sufrimento; sabendo directamente e entendendo plenamente o Sentimento, monjas, desapasionándoo e abandonándoo, é capaz de destruír o sufrimento; coñecendo directamente e entendendo completamente a percepción, monjas, desapasionándose cara a ela e abandonándoa, pódese destruír o sufrimento; coñecendo directamente e entendendo plenamente as Construcións, bhikkhus, desapasionándose con elas e abandonándoas, pódese destruír o sufrimento; coñecendo directamente e entendendo plenamente a conciencia, os monjos, desapasionándose cara a ela e abandonándoa, pódese destruír o sufrimento.
INDUSTRIAS GAÑADORAS:
1. PRODUTOS DIXITAIS,
2. GIG ECONOMY,
3. INVERSIÓN DE BOLSAS,
4. XARDINERÍA FOGAR,
5. ENSINANZA / ENSINO EN LÍNEA,
6. SAÚDE MENTAL,
7. ENERXÍA ALTERNADA,
8. SEGURO,
9. MEDICAMENTOS ALTERNOS,
10. XOGO,
11. SAÚDE,
12. MERCADO AFILIADO,
13. COMERCIALIZACIÓN EN REDE,
14. CIENCIAS DE DATOS,
15. CIENCIAS ESPIRITUAIS.
O Buda alimenta aos Famentos.
A fame é a maior das afliccións; os agregados do ser son a principal fonte de sufrimento; se un home o entende a fondo, acadou Nibbāna, a felicidade suprema. Esta instrución relixiosa foi impartida polo profesor mentres estaba en residencia en Āḷavi con referencia a un determinado discípulo laico. un día, cando o Mestre sentado na Cámara Perfumada de Jetavana {3.262} examinaba o mundo ao amencer, viu a un pobre home en Āḷavi. Ao percibir que posuía as facultades necesarias para acadar o Froito da Conversión, rodeouse dunha compañía de cincocentos monxes e dirixiuse a Āḷavi.
Os habitantes de Āḷavi convidaron enseguida ao Mestre a ser o seu hóspede. Ese pobre home tamén soubo que o Mestre chegara e decidiu ir escoitar ao Mestre predicar a Lei. Pero ese mesmo día 30,75 un boi desviouse. Entón considerou dentro de si: “¿Debo buscar ese boi ou vou ir escoitar a lei?” E chegou á seguinte conclusión: “Primeiro vou buscar ese boi e logo vou escoitar a lei”. En consecuencia, pola mañá cedo partiu a buscar o seu boi. Os veciños de Āḷavi proporcionaron asentos á Congregación de Monxes presidida polo Buda, servíronlles de comida e despois da comida tomaron a cunca do Profesor, para que se pronuncie as palabras de acción de grazas. O Mestre dixo: “El por cuxo ben vin aquí unha viaxe de trinta leguas foi ao bosque a buscar o seu boi que se perdeu. Non ata que regrese, predicarei a lei “. E calou. Mentres aínda era de día, o pobre home atopou o seu boi e de seguido levou o boi de volta ao rabaño. Entón pensou para si mesmo: “Aínda que non poida facer outra cousa, polo menos vou renderlle os meus respectos ao Mestre”. En consecuencia, aínda que foi oprimido pola dor da fame, decidiu non volver a casa, pero foi rapidamente ao Mestre e, despois de renderlle reverencia ao Mestre, sentou respectuosamente a un lado. Cando o pobre chegou e púxose diante do Mestre, o Mestre díxolle ao administrador das esmolas: “¿Queda algo de máis para a Congregación de Monxes?” “Reverendo señor, a comida non se tocou”. “Ben, serve a este pobre home con comida.” Entón, cando o administrador proporcionara a ese pobre home cun asento nun lugar indicado polo Mestre, serviulle debidamente con mingau de arroz e outras comidas, duras e brandas. Cando o pobre home comeu a comida, lavou a boca (cóntannos que, con esta única excepción, non hai ningunha outra historia rexistrada nos Tres Piṭakas {3.263} dos Tathāgata que preguntaran así sobre o subministro de comida). Nada máis aliviar os sufrimentos físicos do pobre, a súa mente quedou tranquila. Entón o Mestre predicou a Lei en orde ordenada, expoñendo unha tras outra as Catro Nobres Verdades. Ao rematar a lección, o pobre home estableceuse no Froito da conversión. Entón o Mestre pronunciou as palabras de acción de grazas e, ao facelo, levantouse do seu asento e marchou. A multitude acompañouno un pouco e logo volveu cara atrás. Os monxes que acompañaban ao Mestre estaban moi indignados e dixeron: “Simplemente considere, irmáns, o que fixo o Mestre. Nunca antes pasou nada deste tipo. Pero hoxe, ao ver a un pobre home, o Mestre preguntou sobre o subministro de comida e dirixiu esa comida a outro. ” O profesor deu a volta, detívose, [30.76] e dixo: “Monxes, que dis?” Cando escoitou o que dicían, díxolles: “Aínda así, monxes. Cando cheguei a unha viaxe de trinta leguas, unha longa e difícil viaxe, a miña única razón para vir aquí foi o feito de ver que este discípulo laico posuía as facultades necesarias para a obtención do Froito da Conversión. Pola mañá cedo, oprimido pola dor de fame, este home foi ao bosque e pasou o día no bosque buscando o seu boi que se perdeu. Por iso pensei para min: ‘Se lle predico a lei a este home mentres el sofre as dores da fame, non o poderá comprender’. Por iso foi o que fixen o que fixen. Monxes, non hai unha aflicción como a de fame “.
A continuación é a primeira parte da nosa serie de Coresma de sete partes sobre os feitos corporais da misericordia e como podemos -e debemos- incorporalos ás nosas vidas.
Alimenta aos famentos As obras capitais da misericordia:
� Alimenta aos famentos.
� Dálle de beber aos sedentes.
Viste aos espidos.
� Refuxia aos sen teito.
Conforta aos enfermos.
Enterra aos mortos.
Conforta aos encarcerados. Xesús díxolle a Santa Faustina: “… Esíxoche feitos de misericordia que deben xurdir por amor a min. Debes amosar piedade aos teus veciños sempre e en todas partes. Non debes encollerte. diso ou intenta desculparse ou absolverte diso “
Pois tiña fame e deume algo de comer.
A HISTÓRIA DE BUDA DO NASCIMENTO À MORTE
Caminho do Dharma
63.4K subscribers
Conheça a fantástica historia de Buda nessa linda produção. Ajude nosso canal se tornando um membro. Com agradecimento disponibilizamos conteúdo extra, informações no link abaixo https://www.youtube.com/channel/UCOce…
A HISTÓRIA DE BUDA DO NASCIMENTO À MORTE
Caminho do Dharma
Conheça a fantástica historia de Buda nessa linda produção. Ajude nosso canal se tornando um membro. Com agradecimento disponibilizamos conteúdo extra, informações no link abaixo
A HISTÓRIA DE BUDA DO NASCIMENTO À MORTE
Conheça a fantástica historia de Buda nessa linda produção. Ajude nosso canal se tornando um membro. Com agradecimento disponibilizamos conteúdo extra, infor…
youtube.com
37) Classical Georgian-კლასიკური ქართული,
youtube.com
SN 22.24 (S iii 26)
აბიჯინა სუტა
- პირდაპირ იცის -
[abhijānati]
ტანჯვის განადგურების ორი პირობა (ორმაგად ოთხი სინონიმებით): სრული გაგება და მიტოვება. უნდა იცოდეს, რომ ყურადღება არ უნდა მიაქციოს ამ ორიდან მხოლოდ ერთს.
(Sutta) გახსნა Sāvatthī- ზე. {N}
უშუალოდ ფორმის ცოდნისა და სრულყოფილად გააზრების გარეშე, bhikkhus, მის მიმართ გულგატეხილობისა და მისი მიტოვების გარეშე, შეუძლებელია ტანჯვის განადგურება; უშუალოდ შეცნობისა და სრულად გააზრების გარეშე, ბჰიხუს, მის მიმართ გულგატეხილობისა და მისი მიტოვების გარეშე, შეუძლებელია ტანჯვის განადგურება; უშუალოდ ცოდნისა და აღქმის გარეშე, ბჰიხუს, მის მიმართ გულგატეხილობისა და მისი მიტოვების გარეშე, შეუძლებელია განადგურება ტანჯვა; უშუალოდ კონსტრუქციების ცოდნისა და სრულყოფილად გააზრების გარეშე, უშეცდომოდ, მათ მიმართ გულგატეხილობისა და მათი მიტოვების გარეშე, შეუძლებელია ტანჯვის განადგურება; უშუალოდ ცოდნისა და სრულად გაცნობიერების გარეშე, bhikkhus, მის მიმართ გულგატეხილობისა და მისი მიტოვების გარეშე, შეუძლებელია ტანჯვის განადგურება.
უშუალოდ ფორმის ცოდნით და სრულყოფილად გაცნობიერებით, bhikkhus, მისი მიმართ გულგატეხილობა და მისი მიტოვება შეუძლია ტანჯვის განადგურებას; უშუალოდ გრძნობისა და სრულად გააზრების შეგრძნება, ბიხხუსი, მისი მიმართ გულგატეხილობა და მისი მიტოვება, ტანჯვის განადგურება შეუძლია; აღქმის უშუალო ცოდნით და სრულად გაგებით, bhikkhus, მის მიმართ გულგატეხილობა და მისი მიტოვება, ტანჯვის განადგურება შეუძლია; კონსტრუქციების უშუალოდ ცოდნით და სრულყოფილად გაცნობიერებით, მათ მიმართ გულგატეხილობა და მათი მიტოვება, ტანჯვის განადგურება შეუძლია; ცნობიერების უშუალოდ ცოდნით და სრულად გაცნობიერებით, მის მიმართ გულგატეხილობა და მისი მიტოვება, ადამიანს შეუძლია ტანჯვის განადგურება.
გამარჯვებული ინდუსტრიები:
1. ციფრული პროდუქტები,
2. GIG ეკონომიკა,
3. აქციების ბაზრის ინვესტიცია,
4. სახლის მებაღეობა,
5. ონლაინ მწვრთნელობა / სწავლება
6. გონებრივი ჯანმრთელობა,
7. ალტერნატიული ენერგია,
8. დაზღვევა,
9. ალტერნატიული მედიკამენტები,
10. თამაში,
11. ჯანმრთელობის დაცვა,
12. სამოქმედო ბაზარი,
13. ქსელის მარკეტინგი,
14. მონაცემთა მეცნიერებები,
15. სულიერი მეცნიერებები.
ბუდა მშიერს აჭმევს.
შიმშილი ყველაზე დიდი ტანჯვაა; ყოფიერების აგრეგატები ტანჯვის ძირითადი წყაროა; თუ კაცი ამას კარგად გაიგებს, მან მიაღწია ნიბბნას, უზენაეს ბედნიერებას. ეს რელიგიური ინსტრუქცია მასწავლებელმა მისცა, როდესაც იგი ცხოვრობდა ჩავიში გარკვეული ლაიკის მოწაფის მითითებით. ერთ დღეს, როდესაც ჯეთავანას პარფიუმერულ პალატაში მყოფმა მასწავლებელმა {3.262} გამთენიისას შეისწავლა მსოფლიო, მან ნახა ჩავი კაცთან. მიხვდა, რომ მას ჰქონდა მოქცევის ნაყოფის მისაღწევი საჭირო ფაკულტეტები, მან თავი შემოიარა ხუთასი ბერითა კომპანიით და წავიდა ჩავისკენ.
ჩავის მცხოვრებლებმა სასწრაფოდ მიიწვიეს მასწავლებელი მათი სტუმრად. იმ ღარიბმა კაცმა ისიც გაიგო რომ მოვიდა მასწავლებელი და გადაწყვიტა წასულიყო და მოესმინა მასწავლებლის კანონის ქადაგება. მაგრამ იმ [30,75] დღეს მისი ხარი გაეცალა. მან თავის თავში განიხილა: “მოვიძიო ის ხარი, ან უნდა წავიდე და კანონის მოსმენა მოვასწრო?” შემდეგ მან მივიდა შემდეგ დასკვნამდე: ”მე ჯერ იმ ხარს ვეძებ და შემდეგ წავალ და კანონის მოსმენა მოვა.” შესაბამისად, დილით, იგი გაემგზავრა თავისი ხარების მოსაძებნად. Āḷავის მაცხოვრებლებმა მოათავსეს ადგილები ბერების კრებისთვის, რომელსაც ბუდა ხელმძღვანელობდა, მათ მიირთვეს საჭმელი და ჭამის შემდეგ აიღეს მასწავლებლის თასი, რომ მან გამოეთქვა მადლიერების სიტყვები. მასწავლებელმა თქვა: ”ის, ვისი გულისთვისაც აქ ჩამოვედი, ოცდაათი ლიგის მოგზაურობაში წავიდა ტყეში, რომ დაეკარგა თავისი ხარი. სანამ არ დაბრუნდება, არ ვიქადაგებ კანონს “. მან გაჩუმდა. მიუხედავად იმისა, რომ ჯერ კიდევ დღე იყო, იმ ღარიბმა კაცმა იპოვა თავისი ხარი და სასწრაფოდ მიაბრუნა ხარი ნახირს. შემდეგ მან თავისთვის გაიფიქრა: ”მაშინაც კი, თუ სხვა არაფერი შემიძლია, მასწავლებელს მაინც გადავუხდი პატივს”. შესაბამისად, მიუხედავად იმისა, რომ მას ჩაგრავდნენ შიმშილის ქენჯნა, მან გადაწყვიტა სახლში არ წასულიყო, მაგრამ სწრაფად მივიდა მასწავლებელთან და თაყვანს სცემდა მასწავლებელს, პატივისცემით დაჯდა ერთ მხარეს. როდესაც ღარიბი კაცი მოვიდა და მასწავლებლის წინაშე იდგა, მასწავლებელმა უთხრა მოწყალების სტიუარდეს: „დარჩა თუ არა საჭმელი ბერების კრებაზე ზემოთ?“ ”მეუფე ბატონო, საკვები არ შეხებია.” ”მაშ, ჭამეთ ამ ღარიბ კაცს.” ასე რომ, როდესაც სტიუარდმა უზრუნველყო ის ღარიბი კაცი, რომელსაც ადგილი ჰქონდა მასწავლებლის მიერ მითითებულ ადგილას, მას ჯეროვნად ემსახურებოდა ბრინჯის ფაფით და სხვა საკვებით, როგორც მყარი, ისე რბილი. როდესაც ღარიბმა კაცმა ჭამა თავისი საჭმელი, მან პირი გაირეცხა. (გვეუბნებიან, რომ ამ გამონაკლისის გარდა, სხვა შემთხვევა არ არის დაფიქსირებული სამი პიჟაკას {3.263} ტატჰაგატაში, რომელიც ამით იკითხებოდა საკვების მომარაგებაზე). როგორც კი ღარიბი კაცის ფიზიკური ტანჯვა განიმუხტა, გონება დაწყნარდა. შემდეგ მასწავლებელმა მოწესრიგებული თანმიმდევრობით იქადაგა კანონი და ერთმანეთის მიყოლებით გამოხატა ოთხი კეთილშობილი ჭეშმარიტება. გაკვეთილის დასასრულს, ღარიბი კაცი შეიქმნა მოქცევის ნაყოფში. შემდეგ მასწავლებელმა მადლიერების სიტყვები წარმოთქვა და ასე მოიქცა, წამოდგა ადგილიდან და წავიდა. ხალხი ცოტათი გაჰყვა მას და შემდეგ უკან გაბრუნდა. ბერები, რომლებიც მასწავლებელს თან ახლდნენ, აღშფოთდნენ და თქვეს: „ძმებო, გაითვალისწინეთ რა გააკეთა მასწავლებელმა. აქამდე მსგავსი არაფერი მომხდარა. მაგრამ დღეს, როდესაც ხედავდა გარკვეულ ღარიბ კაცს, მასწავლებელმა დაინტერესდა, თუ რამდენად მარაგდება საკვები და მიართვა, რომ ეს საკვები სხვისთვის მიეცა. ” მასწავლებელი შემობრუნდა, გაჩერდა [30.76] და უთხრა: ”ბერები, რას ამბობთ?” როდესაც მან მოისმინა, რას ამბობდნენ, უთხრა მათ: ”ასეც არის, ბერები. როდესაც აქ ჩამოვედი ოცდაათი ლიგის მოგზაურობით, გრძელი და რთული მოგზაურობით, ჩემი აქ ჩამოსვლის ერთადერთი მიზეზი იყო ის ფაქტი, რომ დავინახე, რომ ამ ერისკაცს ჰქონდა მოწაფის მოქცევის ხილის მისაღებად საჭირო ფაკულტეტები. დილით ადრე, შიმშილის ქენჯნით დაჩაგრული, ეს კაცი ტყეში გაემგზავრა და დღე ტყეში გაატარა დაკარგულ ხარს. ამიტომ ვიფიქრე ჩემთვის: ‘თუ ამ კაცს კანონს ვუცხადებ, სანამ ის შიმშილისგან იტანჯება, ის ვეღარ შეძლებს გააცნობიეროს იგი.’ ამიტომ გავაკეთე ის, რაც გავაკეთე. ბერები, არ არსებობს ისეთი შთაგონება, როგორიცაა შიმშილი. ”
ქვემოთ მოცემულია ჩვენი შვიდი ნაწილის დიდმარხვის სერიის პირველი ნაწილი ფიზიკური მოწყალების შესახებ და იმის შესახებ, თუ როგორ შეგვიძლია - და უნდა - ჩავრთოთ ისინი ჩვენს ცხოვრებაში.
შესანახი მშიერი მოწყალების ფიზიკური სამუშაოები:
� მშიერი აჭამე.
� მიეცი სასმელი წყურვილს.
� შიშველი შეიმოსე.
� მიუსაფართა თავშესაფარი.
� ნუგეშისცემა ავადმყოფებს.
The დამარხეთ მკვდარი.
Fort დააწყნარეთ დაპატიმრებულები. იესომ უთხრა წმიდა ფაუსტინას: “… მე შენგან ვითხოვ მოწყალების საქმეს, რომლებიც ჩემდამი სიყვარულით უნდა წარმოიშვას. შენ ყოველთვის უნდა დაინდო წყალობა შენი მეზობლების მიმართ ყოველთვის და ყველგან. არ უნდა შემცირდე. ამისგან ან შეეცადეთ გაამართლოთ ან გათავისუფლდეთ ამისგან “
რადგან მშია და შენ მაჩუქე საჭმელად.
,,სიკეთე გადამდებია“
Rioni.TV
1.85K subscribers
38) Classical German- Klassisches Deutsch,
Okkultes ABC [7] ➤ Buddhas Dämonen | Die okkulte Erleuchtung
youtube.com
SN 22,24 (S iii 26)
Abhijāna Sutta
- Direkt wissen -
[abhijānati]
Zwei Bedingungen (doppelt als vier mit Synonymen) für die Zerstörung des Leidens: volles Verständnis und Verlassen. Man sollte sich bewusst bleiben, sich nicht nur auf eine dieser beiden zu konzentrieren.
Die (sutta) Eröffnung in Sāvatthī. {N}
Ohne die Form, bhikkhus, direkt zu kennen und vollständig zu verstehen, ohne leidenschaftslos zu werden und sie aufzugeben, kann man das Leiden nicht zerstören; Ohne das Gefühl, Bhikkhus, direkt zu kennen und vollständig zu verstehen, ohne leidenschaftslos zu werden und es aufzugeben, kann man das Leiden nicht zerstören. Ohne die Wahrnehmung, Bhikkhus, direkt zu kennen und vollständig zu verstehen, ohne leidenschaftslos zu werden und sie aufzugeben, kann man das Leiden nicht zerstören. Ohne Konstruktionen, Bhikkhus, direkt zu kennen und vollständig zu verstehen, ohne leidenschaftslos gegenüber ihnen zu werden und sie aufzugeben, ist man nicht in der Lage, Leiden zu zerstören. Ohne das Bewusstsein, Bhikkhus, direkt zu kennen und vollständig zu verstehen, ohne leidenschaftslos zu werden und es aufzugeben, kann man das Leiden nicht zerstören.
Indem man die Form Bhikkhus direkt kennt und vollständig versteht, indem man leidenschaftslos gegenüber ihr ist und sie aufgibt, kann man Leiden zerstören; Wenn man das Gefühl, Bhikkhus, direkt kennt und vollständig versteht, indem man leidenschaftslos wird und es aufgibt, kann man Leiden zerstören. Wenn man die Wahrnehmung, Bhikkhus, direkt kennt und vollständig versteht, indem man leidenschaftslos wird und sie aufgibt, kann man Leiden zerstören. Wenn man Konstruktionen, Bhikkhus, direkt kennt und vollständig versteht, indem man ihnen gegenüber leidenschaftslos wird und sie aufgibt, kann man Leiden zerstören. Indem man das Bewusstsein, Bhikkhus, direkt kennt und vollständig versteht, indem man leidenschaftslos wird und es aufgibt, kann man Leiden zerstören.
GEWINNENDE BRANCHEN:
1. DIGITALE PRODUKTE,
2. GIG ECONOMY,
3. AKTIENMARKT INVESTIEREN,
4. HAUSGARTEN,
5. ONLINE-COACHING / LEHREN,
6. Geistesgesundheit,
7. ALTERNATIVE ENERGIE,
8. VERSICHERUNG,
9. ALTERNATIVE ARZNEIMITTEL,
10. SPIELEN,
11. GESUNDHEITSWESEN,
12. AFFILIATE MARKET,
13. NETZWERKMARKT,
14. DATENWISSENSCHAFTEN,
15. SPIRITUELLE WISSENSCHAFTEN.
Der Buddha füttert die Hungrigen.
Hunger ist das größte Leiden; Die Aggregate des Seins sind die Hauptquelle des Leidens. Wenn ein Mann dies gründlich versteht, hat er Nibbāna, das höchste Glück, erreicht. Dieser Religionsunterricht wurde vom Lehrer erteilt, während er in Āḷavi wohnte, in Bezug auf einen bestimmten Laienschüler Eines Tages, als der Lehrer, der in der parfümierten Kammer in Jetavana {3.262} saß, im Morgengrauen die Welt überblickte, sah er in Āḷavi einen gewissen armen Mann. Als er merkte, dass er die Fähigkeiten besaß, die für das Erreichen der Frucht der Bekehrung erforderlich waren, umgab er sich mit einer Gesellschaft von fünfhundert Mönchen und ging nach Āḷavi.
Die Bewohner von Āḷavi luden den Lehrer sofort ein, ihr Gast zu sein. Dieser arme Mann hörte auch, dass der Lehrer angekommen war und beschloss, den Lehrer das Gesetz predigen zu hören. Aber noch am selben Tag verirrte sich ein Ochse von ihm. Also überlegte er in sich selbst: “Soll ich diesen Ochsen suchen oder soll ich gehen und das Gesetz hören?” Und er kam zu folgendem Schluss: “Ich werde zuerst diesen Ochsen suchen und dann gehen und das Gesetz hören.” Dementsprechend machte er sich am frühen Morgen auf die Suche nach seinem Ochsen. Die Bewohner von Āḷavi stellten Sitzplätze für die vom Buddha geleitete Mönchskongregation zur Verfügung, servierten ihnen Essen und nahmen nach dem Essen die Schüssel des Lehrers, damit er sie aussprechen konnte die Worte des Dankes. Der Lehrer sagte: „Er, um dessen willen ich hierher gekommen bin, ist eine Reise von dreißig Meilen in den Wald gegangen, um seinen verlorenen Ochsen zu suchen. Erst wenn er zurückkommt, werde ich das Gesetz predigen. “ Und er hielt seinen Frieden. Während es noch Tag war, fand dieser arme Mann seinen Ochsen und fuhr den Ochsen sofort zurück zur Herde. Dann dachte er bei sich: “Auch wenn ich nichts anderes tun kann, werde ich dem Lehrer wenigstens meinen Respekt erweisen.” Dementsprechend entschloss er sich, nicht nach Hause zu gehen, sondern ging schnell zum Lehrer, nachdem er dem Lehrer gehorcht hatte, und setzte sich respektvoll auf eine Seite, obwohl er von den Schmerzen des Hungers unterdrückt wurde. Als der arme Mann kam und vor dem Lehrer stand, sagte der Lehrer zum Verwalter der Almosen: “Gibt es noch etwas zu essen für die Mönchskongregation?” “Reverend Sir, das Essen wurde nicht angerührt.” “Na dann, serviere diesem armen Mann Essen.” Als der Steward diesem armen Mann einen Platz an einem vom Lehrer angegebenen Ort zur Verfügung gestellt hatte, servierte er ihm pflichtbewusst Reisbrei und anderes Essen, sowohl hart als auch weich. Als der arme Mann sein Essen gegessen hatte, spülte er seinen Mund aus. (Uns wird gesagt, dass mit dieser einzigen Ausnahme in den Drei Piṭakas {3.263} der Tathāgata kein anderer Fall verzeichnet ist, der sich nach der Versorgung mit Lebensmitteln erkundigt hat.) Sobald die körperlichen Leiden des armen Mannes gelindert waren, wurde sein Geist ruhig. Dann predigte der Lehrer das Gesetz in geordneter Reihenfolge und erklärte nacheinander die vier edlen Wahrheiten. Am Ende der Lektion wurde der arme Mann in der Frucht der Bekehrung etabliert. Dann sprach der Lehrer die Dankesworte aus, und nachdem er dies getan hatte, erhob er sich von seinem Platz und ging. Die Menge begleitete ihn ein Stück und drehte sich dann um. Die Mönche, die den Lehrer begleiteten, waren höchst empört und sagten: „Denken Sie nur darüber nach, Brüder, was der Lehrer getan hat. Nichts dergleichen ist jemals zuvor passiert. Aber heute, als der Lehrer einen bestimmten armen Mann sah, erkundigte er sich nach der Versorgung mit Nahrungsmitteln und wies diese an, sie einem anderen zu geben. “ Der Lehrer drehte sich um, blieb stehen [30.76] und sagte: “Mönche, was sagst du?” Als er hörte, was sie sagten, sagte er zu ihnen: „Es ist auch so, Mönche. Als ich hierher kam, eine Reise von dreißig Meilen, eine lange und schwierige Reise, war mein einziger Grund, hierher zu kommen, die Tatsache, dass ich sah, dass dieser Laienschüler die Fähigkeiten besaß, die für das Erreichen der Frucht der Bekehrung erforderlich waren. Am frühen Morgen ging dieser Mann, unterdrückt von den Schmerzen des Hungers, in den Wald und verbrachte den Tag im Wald auf der Suche nach seinem verlorenen Ochsen. Deshalb dachte ich mir: “Wenn ich diesem Mann das Gesetz predige, während er unter Hunger leidet, wird er es nicht verstehen können.” Deshalb habe ich getan, was ich getan habe. Mönche, es gibt kein Leiden wie das des Hungers. “
Das Folgende ist der erste Teil unserer siebenteiligen Fastenzeit über die körperlichen Taten der Barmherzigkeit und wie wir sie in unser Leben integrieren können und sollten.
Füttere die HungrigenDie Corporal Works of Mercy:
� Füttere die Hungrigen.
� Geben Sie dem Durstigen etwas zu trinken.
� Kleide die Nackten.
� Obdachlose schützen.
� Tröste die Kranken.
� Begrabe die Toten.
� Tröste die Inhaftierten. Jesus sagte zu der hl. Faustina: “… Ich fordere von dir Barmherzigkeitstaten, die aus Liebe zu mir entstehen sollen. Du sollst deinen Nachbarn immer und überall Barmherzigkeit erweisen. Du darfst nicht schrumpfen davon oder versuchen Sie sich zu entschuldigen oder sich davon zu befreien “
Denn ich hatte Hunger und du hast mir etwas zu essen gegeben.
Okkultes ABC [7] ➤ Buddhas Dämonen | Die okkulte Erleuchtung
EndzeitreporterMcM
92.7K subscribers
Wer meine Arbeit unterstützen möchte:
►IBAN: DE79 5105 0015 0116 7840 34
►EndzeitreporterMcM - Nassauische Sparkasse
-DANKE für eure Spenden-
►Unterstützt McM unter: http://www.infokriegermcm.de/
►Facebook: InfokriegerMcM
►Jeden Freitag LIVE ab 20 Uhr
“Der Herr segne dich und behüte dich! Der Herr lasse sein Angesicht leuchten über dir und sei dir gnädig! Der Herr erhebe sein Angesicht auf dich und gebe dir Frieden!” 4. Mose 6: 24-26
Die Wahrheit kommt ans Tageslicht!
*****McM*****
Okkultes ABC [7] ➤ Buddhas Dämonen | Die okkulte Erleuchtung
Okkultes ABC [7] ➤ Buddhas Dämonen | Die okkulte Erleuchtung
Wer meine Arbeit unterstützen möchte: ►IBAN: DE79 5105 0015 0116 7840 34 ►EndzeitreporterMcM - Nassauische Sparkasse -DANKE für eure Spenden- ►Unterstützt Mc…
39) Classical Greek-Κλασσικά Ελληνικά,
Ηρθαν τα Βουδουγεννα!
Metropolitan Konstantinos
1.66K subscribers
Επίσκεψη στους βουδιστικούς ναούς στην Σιγκαπούρη με αφορμή την ημέρα του εορτασμού του Βούδα
youtube.com
SN 22.24 (S iii 26)
Abhijāna Sutta
- Άμεση γνώση -
[abhijānati]
Δύο προϋποθέσεις (διπλασιάζονται ως τέσσερα με συνώνυμα) για την καταστροφή των δεινών: πλήρης κατανόηση και εγκατάλειψη. Κάποιος πρέπει να μείνει ενήμερος για να μην επικεντρωθεί μόνο σε ένα από αυτά τα δύο.
Το άνοιγμα (sutta) στο Sāvatthī. {N}
Χωρίς άμεση γνώση και πλήρη κατανόηση της Φόρμας, οι μπίσκοι, χωρίς να απογοητευτείτε και να την εγκαταλείψετε, δεν μπορεί να καταστρέψει τα δεινά. χωρίς να γνωρίζουμε άμεσα και να κατανοήσουμε πλήρως το Συναίσθημα, τους μπικίους, χωρίς να είμαστε ανυπόμονοι προς αυτό και να το εγκαταλείψουμε, δεν μπορεί να καταστρέψει τα δεινά. χωρίς να γνωρίζουμε και να κατανοήσουμε πλήρως την Αντίληψη, τους μπικίους, χωρίς να είμαστε ανυπόμονοι προς αυτήν και να την εγκαταλείψουμε, δεν μπορεί να καταστρέψει τα δεινά. Χωρίς άμεση γνώση και πλήρη κατανόηση των Κατασκευών, των bhikkhus, χωρίς να απογοητευτείτε και να τα εγκαταλείψετε, δεν είναι σε θέση να καταστρέψει τα δεινά. χωρίς να γνωρίζουμε και να κατανοήσουμε πλήρως τη Συνειδητότητα, τους μπίσικους, χωρίς να είμαστε ανυπόμονοι προς αυτήν και να την εγκαταλείψουμε, δεν μπορεί να καταστρέψει τα δεινά.
Γνωρίζοντας άμεσα και κατανοώντας πλήρως τη Φόρμα, οι μπίσκοι, παίρνοντας απαισιόδοξες προς αυτήν και εγκαταλείποντάς την, είναι σε θέση να καταστρέψει τα δεινά. με την άμεση γνώση και πλήρη κατανόηση του Feeling, bhikkhus, με την απογοήτευση προς αυτό και την εγκατάλειψή του, είναι σε θέση να καταστρέψει τα δεινά. Γνωρίζοντας άμεσα και κατανοώντας πλήρως την Αντίληψη, τους bhikkhus, παίρνοντας απαισιόδοξες προς αυτήν και εγκαταλείποντάς την, είναι σε θέση να καταστρέψει τα δεινά. με την άμεση γνώση και πλήρη κατανόηση των Κατασκευών, των bhikkhus, με την απογοήτευση απέναντί τους και την εγκατάλειψή τους, είναι σε θέση να καταστρέψει τα δεινά. με την άμεση γνώση και πλήρη κατανόηση της Συνείδησης, των bhikkhus, με την απογοήτευση προς αυτήν και την εγκατάλειψή της, είναι σε θέση να καταστρέψει τα δεινά.
ΝΙΚΗΤΕΣ ΒΙΟΜΗΧΑΝΙΕΣ:
1. ΨΗΦΙΑΚΑ ΠΡΟΪΟΝΤΑ,
2. ΟΙΚΟΝΟΜΙΑ GIG,
3. ΕΠΕΝΔΥΣΗ ΑΓΟΡΑΣ ΑΓΟΡΑΣ,
4. ΟΙΚΙΑΚΗ ΚΗΠΗ
5. ΔΙΑΔΙΚΤΥΑΚΗ ΔΙΔΑΣΚΑΛΙΑ,
6. ΨΥΧΙΚΗ ΥΓΕΙΑ,
7. ΕΝΑΛΛΑΚΤΙΚΗ ΕΝΕΡΓΕΙΑ,
8. ΑΣΦΑΛΙΣΗ,
9. ΕΝΑΛΛΑΚΤΙΚΑ ΦΑΡΜΑΚΑ,
10. ΠΑΙΧΝΙΔΙ,
11. ΥΓΕΙΑ,
12. ΑΓΟΡΑ AFFILIATE,
13. ΔΙΚΤΥΟ ΜΑΡΚΕΤΙΝΓΚ,
14. ΕΠΙΣΤΗΜΕΣ ΔΕΔΟΜΕΝΩΝ,
15. ΠΝΕΥΜΑΤΙΚΕΣ ΕΠΙΣΤΗΜΕΣ.
Ο Βούδας ταΐζει τους Πεινασμένους.
Η πείνα είναι η μεγαλύτερη πληγή. τα αδρανή όντας είναι η κύρια πηγή ταλαιπωρίας. Εάν ένας άνθρωπος το καταλάβει καλά, έχει επιτύχει τη Nibbāna, την Ανώτατη Ευτυχία. Αυτή η θρησκευτική εντολή δόθηκε από τον Δάσκαλο ενώ ήταν στην κατοικία στο Āḷavi σε σχέση με έναν συγκεκριμένο μαθητή. Για μια μέρα, καθώς ο Δάσκαλος κάθισε στο Αρωματικό Επιμελητήριο της Jetavana {3.262} έλεγξε τον κόσμο την αυγή, έβλεπε έναν φτωχό άνθρωπο στο Āḷavi. Έχοντας αντιληφθεί ότι κατείχε τις ικανότητες που ήταν απαραίτητες για την επίτευξη του καρπού της μετατροπής, περικυκλώθηκε με μια παρέα πεντακόσιων μοναχών και πήγε στο Άβαβι.
Οι κάτοικοι του Άβιβι κάλεσαν αμέσως τον Δάσκαλο να γίνει φιλοξενούμενος. Αυτός ο φτωχός άκουσε επίσης ότι ο Δάσκαλος είχε φτάσει και αποφάσισε να πάει και να ακούσει τον Δάσκαλο να κηρύσσει το Νόμο. Αλλά εκείνη την [30,75] ημέρα ένα βόδι του απομακρύνθηκε. Έτσι σκέφτηκε μέσα του: «Θα ζητήσω αυτό το βόδι ή θα πάω να ακούσω το Νόμο;» Και κατέληξε στο εξής συμπέρασμα: «Θα αναζητήσω πρώτα αυτό το βόδι και μετά θα πάω να ακούσω το Νόμο.» Κατά συνέπεια, νωρίς το πρωί, ξεκίνησε να αναζητήσει το βόδι του. Οι κάτοικοι του Σάβι έδωσαν θέσεις για τη Συνέλευση των Μοναχών υπό την προεδρία του Βούδα, τους σερβίρουν φαγητό, και αφού το γεύμα πήρε το μπολ του Δασκάλου, για να προφέρει τα λόγια των ευχαριστιών. Είπε ο Δάσκαλος, «Για χάρη του οποίου ήρθα εδώ ένα ταξίδι τριάντα πρωταθλημάτων πήγε στο δάσος για να αναζητήσει το βόδι του που είχε χαθεί. Όχι μέχρι να επιστρέψει, θα κηρύξω το Νόμο. ” Και κράτησε την ηρεμία του. Ενώ ήταν ακόμα μέρα, αυτός ο φτωχός βρήκε το βόδι του και αμέσως οδήγησε το βόδι πίσω στο κοπάδι. Τότε σκέφτηκε τον εαυτό του: «Ακόμα κι αν δεν μπορώ να κάνω τίποτα άλλο, τουλάχιστον θα σεβαστώ στον Δάσκαλο.» Αντίστοιχα, παρόλο που καταπιέστηκε με τα χτυπήματα της πείνας, αποφάσισε να μην πάει στο σπίτι, αλλά πήγε γρήγορα στον Δάσκαλο, και αφού πληρώθηκε στον Δάσκαλο, κάθισε με σεβασμό από τη μία πλευρά. Όταν ο φτωχός ήρθε και στάθηκε μπροστά στον Δάσκαλο, ο Δάσκαλος είπε στον επιμελητή των ελεημοσυνών, «Υπάρχει τροφή που μένει πάνω από το Συγκρότημα των Μοναχών;» «Αιδεσιμότατος Κύριε, το φαγητό δεν έχει αγγιχτεί». “Λοιπόν, σερβίρετε αυτόν τον φτωχό με φαγητό.” Όταν λοιπόν ο προϊστάμενος προσέφερε σε αυτόν τον φτωχό κάθισμα σε ένα μέρος που υποδεικνύει ο Δάσκαλος, τον εξυπηρετούσε με νόστιμο κουάκερ με ρύζι και άλλα φαγητά, σκληρά και μαλακά. Όταν ο φτωχός είχε φάει το γεύμα του, ξεπλύθηκε το στόμα του. (Μας λένε ότι με αυτή την εξαίρεση δεν υπάρχει άλλη καταγραφή στα Τρία Πιάκα {3.263} των Ταθατζάτα που είχαν έτσι ρωτήσει για την προμήθεια τροφίμων.) Μόλις ανακουφίστηκαν τα σωματικά δεινά του φτωχού, το μυαλό του έγινε ήρεμο. Στη συνέχεια, ο Δάσκαλος κήρυξε τον Νόμο με τάξη, εξηγώντας το ένα μετά το άλλο τις Τέσσερις Ευγενείς Αλήθειες. Στο τέλος του μαθήματος, ο φτωχός άντρας ιδρύθηκε στο Fruit of Conversion. Τότε ο Δάσκαλος προφέρει τα λόγια των ευχαριστιών και αφού το έκανε, σηκώθηκε από το κάθισμά του και αναχώρησε. Το πλήθος τον συνόδευσε λίγο και στη συνέχεια γύρισαν πίσω. Οι μοναχοί που συνόδευαν τον Δάσκαλο ήταν πολύ αγανακτισμένοι και είπαν: «Σκεφτείτε, αδελφοί, τι έκανε ο Δάσκαλος. Τίποτα τέτοιο δεν συνέβη ποτέ πριν. Αλλά σήμερα, βλέποντας έναν συγκεκριμένο φτωχό, ο Δάσκαλος ρώτησε για την προμήθεια φαγητού και ζήτησε να δοθεί σε κάποιον άλλο. Ο Δάσκαλος γύρισε, σταμάτησε, [30,76] και είπε, «Μοναχοί, τι λες;» Όταν άκουσε αυτά που έλεγαν, τους είπε: «Είναι έτσι, μοναχοί. Όταν ήρθα εδώ ένα ταξίδι τριάντα πρωταθλημάτων, ένα μακρύ και δύσκολο ταξίδι, ο μόνος λόγος για να έρθω εδώ ήταν το γεγονός ότι είδα ότι αυτός ο απλός μαθητής είχε τις ικανότητες που απαιτούνται για την επίτευξη του Φρούτου της Μετατροπής. Νωρίς το πρωί, καταπιεσμένος με τα χτυπήματα της πείνας, αυτός ο άντρας πήγε στο δάσος και πέρασε τη μέρα στο δάσος αναζητώντας το βόδι του που είχε χαθεί. Γι ‘αυτό σκέφτηκα, «Αν κηρύξω τον Νόμο σε αυτόν τον άνθρωπο ενώ πάσχει από τις πείνες της πείνας, δεν θα είναι σε θέση να τον καταλάβει.» Επομένως ήταν ότι έκανα ό, τι έκανα. Μοναχοί, δεν υπάρχει θλίψη όπως η ταλαιπωρία της πείνας. “
Το παρακάτω είναι το πρώτο μέρος της επτά-μερών σειράς Lenten για τις σωματικές πράξεις του ελέους και πώς μπορούμε - και πρέπει - να τα ενσωματώσουμε στη ζωή μας.
Feed the Hungry: Τα σωματικά έργα του ελέους:
� Τρέψτε τους πεινασμένους.
Δώστε ποτό στους διψασμένους.
� Ντύστε το γυμνό.
� Καταφύγιο των αστέγων.
� Ανακουφίστε τους άρρωστους.
Θάψτε τους νεκρούς.
«Ανακουφίστε τους φυλακισμένους. Ο Ιησούς είπε στην Αγία Φαυστίνα:« … Απαιτώ από εσάς πράξεις ελέους, που πρέπει να προκύψουν από αγάπη για μένα. Πρέπει να δείξετε έλεος στους γείτονές σας πάντα και παντού. από αυτό ή προσπαθήστε να δικαιολογήσετε ή να απαλλαγείτε από αυτό “
Γιατί ήμουν πεινασμένος, και μου έδωσες κάτι να φάω.
Ηρθαν τα Βουδουγεννα!
Metropolitan Konstantinos
1.66K subscribers
Επίσκεψη στους βουδιστικούς ναούς στην Σιγκαπούρη με αφορμή την ημέρα του εορτασμού του Βούδα
Ηρθαν τα Βουδουγεννα!
Metropolitan Konstantinos
1.66K subscribers
Επίσκεψη στους βουδιστικούς ναούς στην Σιγκαπούρη με αφορμή την ημέρα του εορτασμού του Βούδα
‘Ηρθαν τα Βουδουγεννα!
Επίσκεψη στους βουδιστικούς ναούς στην Σιγκαπούρη με αφορμή την ημέρα του εορτασμού του Βούδα