04/10/13
11413 THURSDAY LESSON 884-THE TIPITAKA-Vinaya Pitaka-Pacittiya 29 Pacittiya 71-82 Pali English Sinhala from FREE ONLINE eNÄlÄndÄ Research and Practice UNIVERSITY through http://sarvajan.ambedkar.org THE ONLY BUDDHIST & SARVAJAN (SC/ST/OBC/MINORITIES/POOR UPPER CASTES) an Alternative Media is: http://sarvajan.ambedkar.org The Only Hope of the Nation is Elephant of BSP! People are just fed up with Congress, other regional parties and BJP! capture the MASTER KEY ! For Mayawati! Maha Mayawati JI the next Prime Minister of PRABUDDHA BHARATH - Invitation of Ambedkar Habba-2013-For equal distribution of wealth of this country to Sarvajan i.e., for SC/ST/OBC/Minorities and poor upper castes for peace,welfare and happiness of the entire people and not just for corporate interests and in - humanists. Maha Mayawati JI the next Prime Minister of PRABUDDHA BHARATH AWAKENED ONE WITH AWARENESS ONE’S FAIR TRADE PRACTICE Composting Small Business Idea The Pros and Cons of Starting a Composting Business VOICE OF SARVAJAN Poll notification for Karnataka Assembly elections issued http://www.istream.com/news/watch/341710/SuprabhathaâApr-10-2013 Suprabhatha | Apr 10, 2013 Software engineer ends life, names wife, in-law in death note-Poll notification issued, battle lines being drawn in Karnataka-Emergent notices issued to Congress President Sonia Gandhi, others-Poll notification issued, battle lines being drawn in Karnataka K’taka polls: Candidates jittery, won’t file nominations on ‘New Moon’ In Bangalore, garbage disposal is the biggest poll issue
Filed under:
General
Posted by:
site admin @ 5:57 pm
1 1413 THURSDAY LESSON 88 4-THE TIPITAKA-Vinaya Pitaka- Pacittiya
from FREE ONLINE eNÄlÄndÄ Research and Practice UNIVERSITY through http://sarvajan.ambedkar.org
THE ONLY BUDDHIST
& SARVAJAN (SC/ST/OBC/MINORITIES/POOR UPPER CASTES) an Alternative
Media is: http://sarvajan.ambedkar.org
The Only Hope of the Nation is Elephant of BSP!
People are just fed up with Congress, other regional parties and BJP!
capture the MASTER KEY ! For Mayawati!
Maha Mayawati JI the next Prime Minister of PRABUDDHA BHARATH
For
equal distribution of wealth of this country to Sarvajan i.e., for
SC/ST/OBC/Minorities and poor upper castes for peace,welfare and
happiness of the entire people and not just for corporate interests and
in - humanists . Maha Mayawati JI the next Prime Minister of PRABUDDHA BHARATH
Invitation of Ambedkar Habba-2013
AWAKENED ONE WITH AWARENESS ONE’S FAIR TRADE PRACTICE
Composting Small Business Idea
The Pros and Cons of Starting a Composting Business
VOICE OF SARVAJAN
Emergent notices issued to Congress President Sonia Gandhi, others
Poll notification issued, battle lines being drawn in Karnataka
K’taka polls: Candidates jittery, won’t file nominations on ‘New Moon’
In Bangalore, garbage disposal is the biggest poll issue
http://www.istream.com/news/watch/341710/SuprabhathaâApr-10-2013
http://www.metta.lk/tipitaka/1Vinaya-Pitaka/index.html
The Only Hope of the Nation is Elephant of BSP!
People are just fed up
with Congress, other regional parties and BJP!
capture the MASTER KEY ! For Mayawati!
Maha Mayawati JI the next Prime Minister of PRABUDDHA BHARATH https://mail.google.com/mail/?shva=1#inbox/13df4782c72191b7
FYI,
All Are Welcome,
Emergent notices issued to Congress President Sonia Gandhi, others
BANGALORE: Karnataka High Court today ordered issue of emergent notices to Congress President Sonia Gandhi and state PCC chief
G Parameshwara on a petition seeking a probe into alleged collection of
funds from party members seeking tickets for the May 5 state Assembly
polls.
Justice Abdul Nazeer ordered issue of notices also to the Election Commission
and state Chief Electoral Officer on the plea by V Shashidhar, who,
claiming to be a Congress worker and a ticket aspirant, alleged Rs
10,000 each had been collected from such aspirants.
The
petitioner’s advocate, G R Mohan, prayed for a writ of mandamus to EC to
formulate proper guidelines and procedures to prevent funds collection
for the polls by political parties, specially Congress President and PCC
chief.
He also sought a direction to the EC to consider the
representation of the petitioner for holding a probe by the CBI or a
Special Investigation Team into the matter.
In his interim
prayer, the petitioner sought an interim order by the High Court to
direct the EC to seize the amount allegedly collected so far by the KPCC
chief.
“They have no authority of law to collect a sum of Rs
10,000 from each of its members for the Assembly elections 2013. The
total amount collected from about 2,500 members, may be more than Rs two
crore,” he claimed.
The counsel submitted that the petitioner,
along with other applicants for the assembly tickets, were required to
pay Rs 10,000 each for the constituency from where they wished to
contest as “party fund”.
The petitioner had remitted the sum by
demand draft for which a receipt was issued by the KPCC President, he
said. PTI BH RA BN AVT 04082129 NNNN
Poll notification issued, battle lines being drawn in Karnataka
BANGALORE: The poll process began in Karnataka today for the May 5
assembly polls with the notification being issued, paving the way for
candidates to file nominations. The last day for filing
nominations is April 17, with scrutiny of papers the next day and the
last day for withdrawal on April 20. 30 BJP MLAs crossed over to other parties Congress is finding it hard to finalise nominees for the remaining 47
seats, including sons of senior leaders M Mallikarjuna Kharge, N Dharam Singh and daughter of K H Muniyappa
BJP to give tickets to tainted MLAs — Katta Subramanya Naidu, Y Sampangi, Krishnaiah Setty & Bhavani, wife of JDS leader H D Revanna.
Counting of votes will be held on May 8. While 36 constituencies are reserved for SCs, 15 are reserved for STs in the state.
K’taka polls: Candidates jittery, won’t file nominations on ‘New Moon’
In Bangalore, garbage disposal is the biggest poll issue
http://sbinformation.about.com/od/business-ideas/a/small-business-ideas.htm
http://sbinformation.about.com/od/business-ideas/qt/Composting-Small-Business-Idea.htm
Composting Small Business Idea
The Pros and Cons of Starting a Composting Business
With a growing environmentally friendly mindset, many people are
starting to view waste in a new way. This is why composting is no longer
a method of disposal solely used in rural areas; it’s becoming a common
way to manage waste and produce a usable product, creating a viable
business opportunity.
Pros
If you are interested in starting a green business with a lot of
growth potential, a composting business might be a great fit for you.
Here are some of the benefits of starting a composting business:
Recycling materials rather than sending to a landfill is better for the environment.
A composting business is relatively easy to establish.
The startup costs are minimal.
You may be eligible for tax incentives for owning a green business.
There is a growing demand for organic material.
Your target markets are easy to identify, including gardeners, gardening and landscape companies.
Your business can be home-based.
You can operate locally and by Internet mail order.
You have the potential to create a dual revenue business (inflow of raw materials; outflow of finished product).
Cons
Some of the challenges that come with starting a composting business include:
You will need sufficient land and storage space to create a composting site.
You may have challenges with shipping and finding appropriate compost carriers.
Some degree of scientific knowledge, training and/or research is necessary.
You may need equipment such as a truck for deliveries and storage bins, packaging, etc.
It is very physical work, so you will need to be in good health, with a strong back for heavy lifting.
Recommended Resources
More Business Opportunities
Business Startup Resources
6. 8. 1 sahadhammika sikkhĂ padaĂŒ
1. Tena
samayena buddho bhagavĂ kosambiyaĂŒ viharati gositĂ rĂ me tena kho pana
samayena channo anĂ cĂ raĂŒ Ă carati. Bhikkhu evamĂ haĂŒsu; “mĂ Ă vuso channa
evarĂ„paĂŒ akĂ si netaĂŒ kappatĂŁ”ti. So evaĂŒ vadeti “na tĂ vĂ haĂŒ avuso,
etasmiĂŒ sikkhĂ pade sikkhissĂ mi yĂ va na a€€aĂŒ bhikkhuĂŒ vyantaĂŒ
vinayadharaĂŒ paripucchĂ mi”ti.
2. Ye te
bhikkhu appiccà santuññhà lajjino kukkuccakà sikkhà kà mà , te ujjhà yanti
khiyanti vipĂ centi: “kathaĂŒ hi Ă yasmĂ channo bhikkhuhi samadhamikaĂŒ
vuccamĂ no evaĂŒ vakkhati, na tĂ vĂ haĂŒ Ă vuso etasmiĂŒ sikkhĂ pade sikkhissĂ mi
yĂ va na a€€aĂŒ bhikkhuĂŒ vyattaĂŒ vinayadharaĂŒ paripucchĂ mi”ti. - Pe -
saccaĂŒ kira tvaĂŒ channa, bhikkhuhi samadhammikaĂŒ vuccamĂ no evaĂŒ vadesi.
“Na tĂ vĂ haĂŒ Ă vuso, etasmiĂŒ sikkhĂ pade sikkhissĂ mi yĂ va na a€€aĂŒ bhikkhuĂŒ
vyattaĂŒ vinayadharaĂŒ paripucchĂ mi”ti. SaccaĂŒ bhagavĂ vigarahi buddho
bhagavĂ ananucchaviyaĂŒ moghapurisa, ananulomikaĂŒ appatirĂ„paĂŒ assĂ maĂ”akaĂŒ
akappiyaĂŒ akaraĂ”iyaĂŒ kathaĂŒ hi tvaĂŒ moghapurisa bhikkhuhi sahadhammikaĂŒ
vuccamĂ no evaĂŒ vakkhasi, “na tĂ vĂ haĂŒ Ă vuso, etasmiĂŒ sikkhĂ pade
sikkhissĂ mi yĂ va na a€€aĂŒ bhikkhuĂŒ vyattaĂŒ vinayadharaĂŒ paribucchĂ mi”ti.
NetaĂŒ moghapurisa appasannĂ naĂŒ vĂ pasĂ dĂ ya pasannĂ naĂŒ vĂ bhiyyobhĂ vĂ ya
athakhvetaĂŒ moghapurisa, appasannĂ naĂŒ ceva appasĂ dĂ ya pasannĂ naĂŒ ca
ekaccĂ naĂŒ a€€athattĂ yĂ ti. Atha kho taĂŒ bhagavĂ bhikkhuĂŒ anekapariyĂ yena
vigarahitvĂ duharatĂ ya dupposanĂ ya mahicchatĂ ya asantuññhiyĂ saĂŒgaÔãkĂ ya
kosajjassa avaÔÔaĂŒ bhĂ sitvĂ anekapariyĂ yena subharatĂ ya supposatĂ ya
appicchassa santuññhassa sallekhassa dhatassa pà sà dikassa apacayassa
viriyĂ rambhassa vaÔÔaĂŒ bhĂ sitvĂ bhikkhunaĂŒ tadanucchavikaĂŒ tadanulomikaĂŒ
dhammiĂŒ kathaĂŒ katvĂ bhikkhu Ă mantesi, tena hi bhikkhave bhikkhunaĂŒ
sikkhĂ padaĂŒ pa€€à pessĂ mi dasa atthavase pañicca: saĂŒghasuññhutĂ ya
saĂŒghaphĂ sutĂ ya, dummaĂŻkĂ„naĂŒ puggalĂ naĂŒ niggahĂ ya pesalĂ naĂŒ bhikkhunaĂŒ
phĂ suvihĂ rĂ ya, diññhadhammikĂ naĂŒ Ă savĂ naĂŒ saĂŒvarĂ ya, samparĂ yikĂ naĂŒ
Ă savĂ naĂŒ pañighĂ tĂ ya, appasantĂ naĂŒ pasĂ dĂ ya pasannĂ naĂŒ bhiyyobhĂ vĂ ya,
saddhammaññhitiyĂ vinayĂ nuggahĂ ya. Eva€ca pana bhikkhave imaĂŒ
sikkhĂ padaĂŒ uddiseyyĂ tha:
Yo pana
bhikkhu bhikkhuhi samadhammikaĂŒ vuccamĂ no evaĂŒ vadeyya na tĂ vĂ haĂŒ Ă vuso,
etasmiĂŒ sikakhĂ padaĂŒ sikkhissĂ mi yĂ va na a€€aĂŒ bhikkhuĂŒ vyattaĂŒ
vinayadharaĂŒ paripuccĂ miti pĂ cittiyaĂŒ. SikkhamĂ nena bhikkhave, bhikkhunĂ
a€€à tabbaĂŒ paripucchitabbaĂŒ paripa€ahitabbaĂŒ ayaĂŒ tattha sĂ mĂŁcĂŁ”ti.
3. Yo panĂ ti:
yo yĂ diso yĂ tĂ yutto yathĂ jacco yathĂ nĂ mo yathĂ gotte yathĂ sĂŁlo
yathĂ vihĂ ri yathĂ gocaro thero vĂ tavo vĂ majjhamo vĂ eso vuccati ‘yo
panĂ ’ti.
BhikkhÄti
bhikkhuko’ti bhikkhu, bhikkhĂ cĂ riyaĂŒ ajjhapagato’ti bhikkhu,
bhinnapañadharo’ti bhikkhu, sama€€à ya bhikkhu, pañi€€à ya bhikkhu, ehi
bhikkhu’ti bhikkhu, tĂŁhi saraĂ”agamanehi upasampanno’ti bhikkhu tatra
yvĂ yaĂŒ bhikkhu samaggena saĂŒghena €atticatuttena kammena akuppena
ñhĂ nĂ rahena upasampanno, ayaĂŒ imasmiĂŒ atthe adhippeto ‘bhikkhu’ti.
Bhikkhuhãti: a€€ehi bhikkhuhi.
SahadhammikaĂŒ nĂ ma: yaĂŒ bhagavĂ pa€€attaĂŒ sikkhĂ padaĂŒ etaĂŒ samadhammikaĂŒ nĂ ma. Tena vuccamĂ no.
[BJT Page 382] [\x 382/]
EvaĂŒ
vadeyyĂ ti: 1- na tĂ vĂ haĂŒ Ă vuso, etasmiĂŒ sikkhĂ pade sikkhissĂ mi yĂ va na
a€€aĂŒ bhikkhuĂŒ vyattaĂŒ vinayadharaĂŒ paripucchĂ mĂŁti paÔóitaĂŒ vyattaĂŒ
medhĂ viĂŒ bahussutaĂŒ dhammakathikaĂŒ paripucchĂ miti bhaĂ”ati Ă patti
pĂ cittiyassa.
Upasampanne
upasampannasa€€i evaĂŒ vadeti Ă patti pĂ cittiyassa. Upasampanne vematiko
evaĂŒ vadeti Ă patti pĂ cittiyassa. Upasampanne anupasampannasa€€i [PTS
Page 142] [\q 142/] evaĂŒ vadeti Ă patti pĂ cittiyassa.
Apa€€attena
vuccamĂ no idaĂŒ na sallekhĂ ya na dhutĂ ya2- na pĂ sĂ dikatĂ ya na apacayĂ ya
na viriyĂ rambhĂ ya saĂŒvattatĂŁti evaĂŒ vadeti “na tĂ vĂ haĂŒ Ă vuso, etasmiĂŒ
sikkhĂ pade sikkhissĂ mĂŁ yĂ va na a€€aĂŒ bhikkhunaĂŒ vyattaĂŒ vinayadharaĂŒ
paÔóitaĂŒ medhĂ viĂŒ bahussutaĂŒ dhammakathikaĂŒ paripucchĂ mĂŁ”ti bhaĂ”ati
à patti dukkañassa.
Anupasampannena
pa€€attena vĂ apa€€attena vĂ vuccamĂ no idaĂŒ na sallekhĂ ya na dhutĂ ya na
pĂ sĂ dikatĂ ya na apacayĂ yana viriyĂ rambhĂ ya saĂŒvattatĂŁti evaĂŒ vadeti “na
tĂ vĂ haĂŒ Ă vuso, etasmiĂŒ sikkhĂ pade sikkhissĂ mĂŁ yĂ va na a€€aĂŒ bhikkhunaĂŒ
vyattaĂŒ vinayadharaĂŒ paÔóitaĂŒ medhĂ viĂŒ bahussutaĂŒ dhammakathikaĂŒ
paripucchĂ mĂŁ”ti bhaĂ”ati Ă patti dukkañassa.
Anupasampannena
upasampannasa€€i apatti dukkañassa. Anupasampanne vematiko à patti
dukkañassa. Anupasampanne anupasampannasa€€i à patti dukkañassa
SikkhamĂ nenĂ ti: sikkhitukĂ mena
A€€à tabbanti: jĂ nitabbaĂŒ
Paripucchitabbanti: idaĂŒ bhante kathaĂŒ imassa kvatthoti.
Paripa€ahitabbanti: cintetabbaĂŒ tulayitabbaĂŒ
AyaĂŒ tattha sĂ mĂŁcĂŁti: ayaĂŒ tattha anudhammatĂ .
Anà patti: jà nissà mi sikkhissà mãti bhaÔati ummattakassa à dikammikassà ti.
SamadhammikasikkhĂ padaĂŒ pañhamaĂŒ.
1. Tena vuccamĂ no evaĂŒ vadeyya - machasaĂŒ
2. Na dhutattĂ ya - machasaĂŒ
[BJT Page 384] [\x 384/]
. 06. 8. 2
Vigekhana sikkhĂ padaĂŒ
1. Tena
samayena buddho bhagavĂ sĂ vatthiyaĂŒ viharati jetavane anĂ thapiÔóikassa
Ă rĂ me tena kho pana samayena bhagavĂ bhikkhunaĂŒ anekapariyĂ yena
vinayakathaĂŒ katheti vinayassa vaÔÔaĂŒ bhĂ sati. VinayapariyantiyĂ vaÔÔa
bhĂ sati Ă dissa Ă dissa Ă yasmato upĂ lissa vaÔÔaĂŒ bhĂ sati. Bhikkhu “bhagavĂ
kho anekapariyĂ yena vinayakathaĂŒ katheti vinayassa vaÔÔaĂŒ bhĂ sati
vinayapariyattiyĂ vaÔÔaĂŒ bhĂ sati Ă dissa Ă dissa Ă yasmato upĂ lissa vaÔÔaĂŒ
bhĂ sati handa mayaĂŒ Ă vuso Ă yasmato upĂ lissa santike vinayaĂŒ
pariyĂ puÔà mĂ ”ti. Tedha bahu bhikkhu therĂ ca navĂ ca majjhamĂ ca
Ă yasmato upĂ lissa santike vinayaĂŒ pariyĂ puĂ”anti.
2. Atha kho
chabbaggiyĂ naĂŒ bhikkhunaĂŒ [PTS Page 143] [\q 143/] etadahosi: “etarahi
kho Ă vuso bahu bhikkhu therĂ ca navĂ ca majjhamĂ ca Ă yasmato upĂ lissa
santike vinayaĂŒ pariyĂ puĂ”anti sace ime vinaye pakata€€uno bhavissanti
ambhe yenicchakaĂŒ yadicchakaĂŒ yĂ vaticchakaĂŒ1 Ă kaóóhissanti
parikaóóhissanti, handa mayaĂŒ Ă vuso vinayaĂŒ vivaÔÔemĂ ”ti. Atha kho
chabbaggiyĂ chabbaggiyĂ kamitvĂ evaĂŒ vadenti: “kiĂŒ panimehi
buddà nukhuddakehi sikkhà padehi uddiññhehi yà vadve kukkuccà ya vibhesà ya
vilekhĂ ya saĂŒvattanti”ti.
3. Ye te
bhikkhu appicchà santuññhà lajjino kukkuccakà sikkhà kà mà , te ujjhà yanti
khiyanti vipĂ centi;”kathaĂŒ hi nĂ ma chabbaggiyĂ bhikkhu vinayaĂŒ
vivaÔÔessantĂŁ”ti - pe - saccaĂŒ kira tumhe bhikkhave, vinayaĂŒ
vivaÔÔethĂ ti. SaccaĂŒ bhagavĂ vigarahi buddho bhagavĂ ananucchaviyaĂŒ
moghapurisa, ananulomikaĂŒ appatirĂ„paĂŒ assĂ maĂ”akaĂŒ akappiyaĂŒ akaraĂ”iyaĂŒ
kathaĂŒ hi nĂ ma tumhe moghapurisĂ vinayaĂŒ vivaĂ”aĂ”essatha. NetaĂŒ
moghapurisa appasannĂ naĂŒ vĂ pasĂ dĂ ya pasannĂ naĂŒ vĂ bhiyyobhĂ vĂ ya
athakhvetaĂŒ moghapurisa, appasannĂ naĂŒ ceva appasĂ dĂ ya pasannĂ naĂŒ ca
ekaccĂ naĂŒ a€€athattĂ yĂ ti. Atha kho taĂŒ bhagavĂ bhikkhuĂŒ anekapariyĂ yena
vigarahitvĂ duharatĂ ya dupposanĂ ya mahicchatĂ ya asantuññhiyĂ saĂŒgaÔãkĂ ya
kosajjassa avaÔÔaĂŒ bhĂ sitvĂ anekapariyĂ yena subharatĂ ya supposatĂ ya
appicchassa santuññhassa sallekhassa dhatassa pà sà dikassa apacayassa
viriyĂ rambhassa vaÔÔaĂŒ bhĂ sitvĂ bhikkhunaĂŒ tadanucchavikaĂŒ tadanulomikaĂŒ
dhammiĂŒ kathaĂŒ katvĂ bhikkhu Ă mantesi, tena hi bhikkhave bhikkhunaĂŒ
sikkhĂ padaĂŒ pa€€à pessĂ mi dasa atthavase pañicca: saĂŒghasuññhutĂ ya
saĂŒghaphĂ sutĂ ya, dummaĂŻkĂ„naĂŒ puggalĂ naĂŒ niggahĂ ya pesalĂ naĂŒ bhikkhunaĂŒ
phĂ suvihĂ rĂ ya, diññhadhammikĂ naĂŒ Ă savĂ naĂŒ saĂŒvarĂ ya, samparĂ yikĂ naĂŒ
Ă savĂ naĂŒ pañighĂ tĂ ya, appasantĂ naĂŒ pasĂ dĂ ya pasannĂ naĂŒ bhiyyobhĂ vĂ ya
saddhammaññhitiyĂ vinayĂ nuggahĂ ya. Eva€ca pana bhikkhave imaĂŒ
sikkhĂ padaĂŒ uddiseyyĂ tha:
“Yo pana
bhikkhu pĂ timokkhe uddissamĂ ne evaĂŒ vadeyya kiĂŒ panimehi
khuddà nukhuddakehi sikkhà padehi uddiññhehi yà vadve kukkuccà ya vibhesà ya
vilekhĂ ya saĂŒvattantĂŁti sikkhĂ padavivaÔÔake pĂ cittiya”nti.
1. Imassa vĂ - machasaĂŒ
[BJT Page 86] [\x 86/]
4. Yo panĂ ti:
yo yĂ diso yĂ tĂ yutto yathĂ jacco yathĂ nĂ mo yathĂ gotte yathĂ sĂŁlo
yathĂ vihĂ ri yathĂ gocaro thero vĂ tavo vĂ majjhamo vĂ eso vuccati ‘yo
panĂ ’ti.
BhikkhÄti
bhikkhuko’ti bhikkhu, bhikkhĂ cĂ riyaĂŒ ajjhapagato’ti bhikkhu,
bhinnapañadharo’ti bhikkhu, sama€€à ya bhikkhu, pañi€€à ya bhikkhu, ehi
bhikkhu’ti bhikkhu, tĂŁhi saraĂ”agamanehi upasampanno’ti bhikkhu tatra
yvĂ yaĂŒ bhikkhu samaggena saĂŒghena €atticatuttena kammena akuppena
ñhĂ nĂ rahena upasampanno, ayaĂŒ imasmiĂŒ atthe adhippeto bhikkhĂ„ti.
PĂ timokkhe uddissamĂ neti: uddisante vĂ uddipente vĂ sajjhĂ yaĂŒ vĂ karonte.
EvaĂŒ
vadeyyĂ ti: kiĂŒ panimehi khuddisante vĂ sikkhĂ padehi uddiññhehi yĂ vadve
kukkuccĂ ya vihesĂ ya vilekhĂ ya saĂŒvattanti ye imaĂŒ pariyĂ puĂ”anti tesaĂŒ
kukkuccaĂŒ hoti vihesĂ hoti vilekhĂ hoti. “Ye imaĂŒ na pariyĂ puĂ”anti tesaĂŒ
kukkuccaĂŒ na hoti vihesĂ na hoti vilekhĂ na hoti, anuddiññhaĂŒ idaĂŒ
varaĂŒ anuggahitaĂŒ idaĂŒ varaĂŒ apariyĂ puĂ”itaĂŒ1- idaĂŒ varaĂŒ, adhĂ ritaĂŒ idaĂŒ
varaĂŒ vinayo vĂ antaradhĂ yatu, ime vĂ bhikkhu appakata€€ano hontu”ti
usampannassa vinayaĂŒ vivaĂ”eĂ”ati Ă patti pĂ cittiyassa.
5. Upasampanne
upasampannasa€€i vinayaĂŒ vivaÔÔeti Ă patti pĂ cittiyassa. Upasampanne
vematiko vinayaĂŒ vivaÔÔeti Ă patti pĂ cittiyassa. Upasampanne
anupasampannasa€€i vinayaĂŒ vivaÔÔeti Ă patti pĂ cittiyassa.
6. A€€aĂŒ dhammaĂŒ vivaÔÔeti Ă patti dukkañassa anupasampannassa vinayaĂŒ vĂ a€€aĂŒ vĂ dhammaĂŒ vivaÔÔeti Ă patti dukkañassa.
7.
Anupasampanne upasampannasa€€i à patti dukkañassa. Anupasampanne [PTS
Page 144] [\q 144/] vematiko à patti dukkañassa. Anupasampanne
anupasampannasa€€i à patti dukkañassa.
8. AnĂ patti:
na vivaĂ”aĂ”etukĂ mo iĂŒgha tĂ va2- suttante vĂ gĂ thĂ yo vĂ abhidhammaĂŒ vĂ
pariyĂ puĂ”assa pacchĂ pi vinayaĂŒ pariyĂ puĂ”issasĂŁti bhaĂ”ati ummattakassa
Ă dikammikassĂ ti.
VilekhanasikkhĂ padaĂŒ dutiyaĂŒ
1. ApariyĂ puñaĂŒ - machasaĂŒ
2. TvaĂŒ - machasaĂŒ
[BJT Page 388] [\x 388/]
. 16. 8. 3
MohanasikkhĂ padaĂŒ
1. Tena
samayena buddho bhagavĂ sĂ vatthiyaĂŒ viharati jetavane anĂ thapiÔóikassa
Ă rĂ me tena kho pana samayena chubbaggayĂ bhikkhu anĂ caraĂŒ Ă caritvĂ
a€€à Ôakena Ă pantĂ ti jĂ nantuti pĂ timokkhe uddissamĂ ne evaĂŒ vadenti.
“IdĂ neva kho mayaĂŒ jĂ nĂ ma ayampi kira dhammo suttĂ gato suttapariyĂ panto
anavaddhamĂ saĂŒ uddesaĂŒ Ă gacchati”ti.
2. Ye te
bhikkhu appicchà santuññhà lajjino kukkuccakà sikkhà kà mà , te ujjhà yanti
khiyanti vipĂ centi;”kathaĂŒ hi nĂ ma chabbaggiyĂ bhikkhu pĂ timekkhe
uddissamĂ ne evaĂŒ vakkhanti: ‘idĂ neva kho mayaĂŒ jĂ nĂ ma ayampi kira dhammo
suttĂ gato suttapariyĂ panno anvaddhamĂ saĂŒ uddesaĂŒ Ă gacchati”ti. - Pe -
saccaĂŒ kira tumhe bhikkhave, pĂ timekkhe uddissamĂ ne evaĂŒ vadetha.
IdĂ neva kho mayaĂŒ jĂ nĂ ma ayampi kira dhammo suttĂ gato suttapariyĂ panno
anvaddhamĂ saĂŒ uddesaĂŒ Ă gacchati”ti. SaccaĂŒ bhagavĂ vigarahi buddho
bhagavĂ ananucchaviyaĂŒ moghapurisa, ananulomikaĂŒ appatirĂ„paĂŒ assĂ maĂ”akaĂŒ
akappiyaĂŒ akaraĂ”iyaĂŒ kathaĂŒ hi nĂ ma tumhe moghapurisĂ pĂ timekkhe
uddissamĂ ne evaĂŒ vakkhatha. “IdĂ neva kho mayaĂŒ jĂ nĂ ma ayampi kira dhammo
suttĂ gato suttapariyĂ panno anvaddhamĂ saĂŒ uddesaĂŒ Ă gacchati”ti. NetaĂŒ
moghapurisa appasannĂ naĂŒ vĂ pasĂ dĂ ya pasannĂ naĂŒ vĂ bhiyyobhĂ vĂ ya
athakhvetaĂŒ moghapurisa, appasannĂ naĂŒ ceva appasĂ dĂ ya pasannĂ naĂŒ ca
ekaccĂ naĂŒ a€€athattĂ yĂ ti. Atha kho taĂŒ bhagavĂ bhikkhuĂŒ anekapariyĂ yena
vigarahitvĂ duharatĂ ya dupposanĂ ya mahicchatĂ ya asantuññhiyĂ saĂŒgaÔãkĂ ya
kosajjassa avaÔÔaĂŒ bhĂ sitvĂ anekapariyĂ yena subharatĂ ya supposatĂ ya
appicchassa santuññhassa sallekhassa dhatassa pà sà dikassa apacayassa
viriyĂ rambhassa vaÔÔaĂŒ bhĂ sitvĂ bhikkhunaĂŒ tadanucchavikaĂŒ tadanulomikaĂŒ
dhammiĂŒ kathaĂŒ katvĂ bhikkhu Ă mantesi, tena hi bhikkhave bhikkhunaĂŒ
sikkhĂ padaĂŒ pa€€à pessĂ mi dasa atthavase pañicca: saĂŒghasuññhutĂ ya
saĂŒghaphĂ sutĂ ya, dummaĂŻkĂ„naĂŒ puggalĂ naĂŒ niggahĂ ya pesalĂ naĂŒ bhikkhunaĂŒ
phĂ suvihĂ rĂ ya, diññhadhammikĂ naĂŒ Ă savĂ naĂŒ saĂŒvarĂ ya, samparĂ yikĂ naĂŒ
Ă savĂ naĂŒ pañighĂ tĂ ya, appasantĂ naĂŒ pasĂ dĂ ya pasannĂ naĂŒ bhiyyobhĂ vĂ ya
saddhammaññhitiyĂ vinayĂ nuggahĂ ya. Eva€ca pana bhikkhave imaĂŒ
sikkhĂ padaĂŒ uddiseyyĂ tha:
“Yo pana
bhikkhu anavadadhamĂ saĂŒ pĂ timokkhe uddissamĂ ne evaĂŒ vadeyya idĂ neva kho
ahaĂŒ jĂ nĂ mi ayampi kira dhammo suttĂ gato suttapariyĂ panno anvaddhamĂ saĂŒ
uddasaĂŒ Ă gacchatĂŁti. Ta€ce bhikkhuĂŒ a€€e bhikkhu jĂ neyyuĂŒ nisinnapubbaĂŒ
iminĂ bhikkhunĂ dvattikkhattuĂŒ pĂ timokkhe uddissamĂ ne ko pana vĂ do
bhiyyo na ca tassa bhikkhuno a€€à Ôakena mutti atthi ya€ca tattha Ă pattiĂŒ
Ă panno ta€ca yathĂ dhammo kĂ retabbo uttariĂŒ cassa moho Ă ropetabbo tassa
te Ă vuso alĂ bhĂ tassa te dulladdhaĂŒ yaĂŒ tvaĂŒ pĂ timokkhe uddissamĂ ne na
sĂ dhukaĂŒ aññhikatvĂ 1manasikarosĂŁti. IdaĂŒ tasmiĂŒ mobhanake pĂ cittiya”nti.
1. AññhaĂŒkatvĂ - machasaĂŒ
[BJT Page 390] [\x 390/]
3. [PTS Page
145] [\q 145/] yo panĂ ti: yo yĂ diso yĂ tĂ yutto yathĂ jacco yathĂ nĂ mo
yathĂ gotte yathĂ sĂŁlo yathĂ vihĂ ri yathĂ gocaro thero vĂ tavo vĂ majjhamo
vĂ eso vuccati ‘yo panĂ ’ti.
BhikkhÄti
bhikkhuko’ti bhikkhu, bhikkhĂ cĂ riyaĂŒ ajjhapagato’ti bhikkhu,
bhinnapañadharo’ti bhikkhu, sama€€à ya bhikkhu, pañi€€à ya bhikkhu, ehi
bhikkhu’ti bhikkhu, tĂŁhi saraĂ”agamanehi upasampanno’ti bhikkhu tatra
yvĂ yaĂŒ bhikkhu samaggena saĂŒghena €atticatuttena kammena akuppena
ñhĂ nĂ rahena upasampanno, ayaĂŒ imasmiĂŒ atthe adhippeto bhikkhĂ„ti.
AnavaddhamĂ santi: anuposathikaĂŒ
PĂ timokkhe uddissamĂ neti: uddisante
EvaĂŒ
vadeyyĂ ti: anĂ cĂ raĂŒ Ă caritvĂ a€€aĂ”akena Ă pantoti jĂ nantuti, pĂ timokkhe
uddissamĂ ne evaĂŒ vadeti “idĂ neva kho ahaĂŒ jĂ nĂ mi ayampi kira dhammo
suttagato suttapariyĂ panno anavadadhamĂ saĂŒ uddesaĂŒ Ă gacchati”ti. ApĂ tti
dukkañassa
4. Ta€ceti:
mohetukĂ maĂŒ bhikkhuĂŒ a€€e bhikkhu jĂ neyyuĂŒ nisinnapubbaĂŒ iminĂ bhikkhunĂ
dvittikkhattuĂŒ pĂ timokkhe uddissamĂ ne ko pana vĂ do hĂŁyo. Na ca tassa
bhikkhuno a€€à Ôakena mutti atthi. Ya€ca tattha Ă pattiĂŒ Ă panno ta€ca
yathĂ dhammo kĂ retabbo. UttariĂŒ cassa moho Ă ropetabbo. Eva€ca pana
bhikkhave Ă ropetabbo. Vyattena bhikkhunĂ pañibalena saĂŒgho ۈ petabbo.
SuÔà tu me
bhante saĂŒgho itthannĂ mo bhikkhu pĂ timokkhe uddissamĂ ne na sĂ dukaĂŒ
aññhikatvĂ manasi karoti yadi saĂŒghassa. PattakallaĂŒ saĂŒgho
itthannĂ massa bhikkhuno mohaĂŒ Ă ropeyya. Esà €atti.
SuÔà tu me
bhante saĂŒgho ayaĂŒ itthannĂ mo bhikkhu pĂ timokkhe uddissamĂ ne na sĂ dukaĂŒ
aññhikatvĂ manasikaroti saĂŒgho itthannĂ massa bhikkhuno mohaĂŒ Ă ropeti,
yassayasmato khamati itthannà massa bhikkhuno mohassa à ropanà so tuÔhassa
yassa nakkhamati so bĂ seyya.
Ăąropito saĂŒghena itthannĂ massa bhikkhuno moho, khamati saĂŒghassa tasmĂ tuĂ”hĂŁ evametaĂŒ dhĂ rayĂ mĂŁti.
Anà ropite mohe moheti à patti dukkañassa. ùropite mohe moheti à patti pà cittiyassa.
[BJT Page 392] [\x 392/]
Dhammakamme
dhammakasa€€i moheti à patti pà cittiyassa. Adhammakamme vematiko meheti
à patti pà cittiyassa. Dhammakamme adhammakammasa€€ã moheti à patita
pĂ cittiyassa.
Adhammakamme
dhammakasa€€i moheti à patti dukkañassa. Adhammakamme vematiko meheti
à patti dukkañassa. Adhammakamme adhammakammasa€€ã à patti dukkañassa.
AnĂ patti: na vitthĂ rena sutaĂŒ hoti, Ă„nakadvattikkhattuĂŒ vitthĂ rena sutaĂŒ hoti, na mohetukĂ massa ummattakassa Ă dikammikassĂ ti.
MohanasikkhĂ padaĂŒ tatiyaĂŒ
6. 8. 4
PahĂ rasikkhĂ padaĂŒ
1. Tena
samayena buddho bhagavĂ sĂ vatthiyaĂŒ viharati jetavane anĂ thapiÔóikassa
Ă rĂ me tena kho pana [PTS Page 146] [\q 146/] samayena chubbaggayĂ
bhikkhu kupitĂ anattamanĂ sattarasavaggiyĂ naĂŒ bhikkhunaĂŒ pahĂ raĂŒ denti.
Te rodanti. Bhikkhu evamĂ haĂŒsu “kissa tumhe Ă vuso rodathĂ ”ti ime Ă vuso
chabbaggiyĂ bhikkhu kupitĂ anattamanĂ amhĂ kaĂŒ pahĂ raĂŒ dentĂŁti.
2. Ye te
bhikkhu appicchà santuññhà lajjino kukkuccakà sikkhà kà mà , te ujjhà yanti
khiyanti vipĂ centi;”kathaĂŒ hi nĂ ma chabbaggiyĂ bhikkhu kupitĂ anattamanĂ
bhikkhunaĂŒ pahĂ raĂŒ dassantĂŁti. - Pe - saccaĂŒ kira tumhe bhikkhave,
kupitĂ antatamanĂ bhikkhunaĂŒ pahĂ raĂŒ dethĂ ti. SaccaĂŒ bhagavĂ vigarahi
buddho bhagavĂ ananucchaviyaĂŒ moghapurisa, ananulomikaĂŒ appatirĂ„paĂŒ
assĂ maĂ”akaĂŒ akappiyaĂŒ akaraĂ”iyaĂŒ kathaĂŒ hi nĂ ma tumhe moghapurisĂ kupitĂ
anattamanĂ bhikkhunaĂŒ pahĂ raĂŒ dassatha. NetaĂŒ moghapurisa appasannĂ naĂŒ
vĂ pasĂ dĂ ya pasannĂ naĂŒ vĂ bhiyyobhĂ vĂ ya athakhvetaĂŒ moghapurisa,
appasannĂ naĂŒ ceva appasĂ dĂ ya pasannĂ naĂŒ ca ekaccĂ naĂŒ a€€athattĂ yĂ ti.
Atha kho taĂŒ bhagavĂ bhikkhuĂŒ anekapariyĂ yena vigarahitvĂ duharatĂ ya
dupposanĂ ya mahicchatĂ ya asantuññhiyĂ saĂŒgaÔãkĂ ya kosajjassa avaÔÔaĂŒ
bhĂ sitvĂ anekapariyĂ yena subharatĂ ya supposatĂ ya appicchassa
santuññhassa sallekhassa dhatassa pà sà dikassa apacayassa viriyà rambhassa
vaÔÔaĂŒ bhĂ sitvĂ bhikkhunaĂŒ tadanucchavikaĂŒ tadanulomikaĂŒ dhammiĂŒ kathaĂŒ
katvĂ bhikkhu Ă mantesi, tena hi bhikkhave bhikkhunaĂŒ sikkhĂ padaĂŒ
pa€€à pessĂ mi dasa atthavase pañicca: saĂŒghasuññhutĂ ya saĂŒghaphĂ sutĂ ya,
dummaĂŻkĂ„naĂŒ puggalĂ naĂŒ niggahĂ ya pesalĂ naĂŒ bhikkhunaĂŒ phĂ suvihĂ rĂ ya,
diññhadhammikĂ naĂŒ Ă savĂ naĂŒ saĂŒvarĂ ya, samparĂ yikĂ naĂŒ Ă savĂ naĂŒ
pañighĂ tĂ ya, appasantĂ naĂŒ pasĂ dĂ ya pasannĂ naĂŒ bhiyyobhĂ vĂ ya
saddhammaññhitiyĂ vinayĂ nuggahĂ ya. Eva€ca pana bhikkhave imaĂŒ
sikkhĂ padaĂŒ uddiseyyĂ tha:
“Yo pana bhikkhu bhikkhussa kupito anattamano pahĂ raĂŒ dadeyya pĂ cittiya”nti.
[BJT Page 394] [\x 394/]
3. Yo panĂ ti:
yo yĂ diso yĂ tĂ yutto yathĂ jacco yathĂ nĂ mo yathĂ gotte yathĂ sĂŁlo
yathĂ vihĂ ri yathĂ gocaro thero vĂ tavo vĂ majjhamo vĂ eso vuccati ‘yo
panĂ ’ti.
BhikkhÄti
bhikkhuko’ti bhikkhu, bhikkhĂ cĂ riyaĂŒ ajjhapagato’ti bhikkhu,
bhinnapañadharo’ti bhikkhu, sama€€à ya bhikkhu, pañi€€à ya bhikkhu, ehi
bhikkhu’ti bhikkhu, tĂŁhi saraĂ”agamanehi upasampanno’ti bhikkhu tatra
yvĂ yaĂŒ bhikkhu samaggena saĂŒghena €atticatuttena kammena akuppena
ñhĂ nĂ rahena upasampanno, ayaĂŒ imasmiĂŒ atthe adhippeto ‘bhikkhu’ti.
Bhikkhussà ti: a€€assa bhikkhussa
Kupito anattamanoti: anabhiraddho Ă hatavitto khilajĂ to.
PahĂ raĂŒ dadeyyĂ ti: kĂ yena vĂ kĂ yapañibaddhena vĂ nissaggiyena vĂ antamaso uppalapantena pi papahĂ raĂŒ deti Ă patti pĂ cittiyassa.
Upasampanne
upasampannasa€€i kupito anattamano pahĂ raĂŒ deti Ă patti pĂ cittiyassa.
Upasampanne vematiko kupito anattamano pahĂ raĂŒ deti Ă patti pĂ cittiyassa.
Upasampanne anupasampannasa€€i kupito anattamano pahĂ raĂŒ Ă patti
pĂ cittiyassa.
Anupasampannassa
kupito anattamano pahĂ raĂŒ deti Ă patti dukkañassa. Anupasampanne
upasampannasa€€i à patti dukkañassa. Anupasampanne vematiko à patti
dukkañassa. Anupasampanne anupasampannasa€€i à patti dukkañassa.
AnĂ patti: kenaci viheñhiyamĂ no mokkhĂ dhippĂ yo pahĂ raĂŒ deti, ummattakassa Ă dikammikassĂ ti.
PahĂ rasikkhĂ padaĂŒ catutthaĂŒ
. 56. 8. 5
Vilasattika sikkhĂ padaĂŒ
1. Tena
samayena buddho bhagavĂ sĂ vatthiyaĂŒ viharati jetavane anĂ thapiÔóikassa
Ă rĂ me tena kho pana samayena chabbaggiyĂ bhikkhu kupitĂ anattamanĂ
sattarasavaggiyĂ naĂŒ [PTS Page 147] [\q 147/] bhikkhunaĂŒ talasattikaĂŒ
uggiranti. Te pahĂ rasamu€citĂ 1- rodanti. Bhikkhu evamĂ haĂŒsu: “kissa
tumhe Ă vuso rodathĂ ”ti. Ime Ă vuso chabbaggiyĂ bhikkhu kupitĂ anattamanĂ
ambhĂ kaĂŒ talasattikaĂŒ uggirantĂŁti.
1. PahĂ rasamuccitĂ - machasaĂŒ
[BJT Page 396] [\x 396/]
2. Ye te
bhikkhu appicchà santuññhà lajjino kukkuccakà sikkhà kà mà , te ujjhà yanti
khiyanti vipĂ centi;”kathaĂŒ hi nĂ ma chabbaggiyĂ bhikkhu kupitĂ anattamanĂ
bhikkhunaĂŒ1talasattikaĂŒ uggirissanti”ti - pe - saccaĂŒ kira tumhe
bhikkhave, kupitĂ anattamanĂ bhikkhunaĂŒ talasattikaĂŒ uggirathĂ ”ti saccaĂŒ
bhagavĂ vigarahi buddho bhagavĂ ananucchaviyaĂŒ moghapurisa,
ananulomikaĂŒ appatirĂ„paĂŒ assĂ maĂ”akaĂŒ akappiyaĂŒ akaraĂ”iyaĂŒ kathaĂŒ hi nĂ ma
tumhe moghapurisĂ kupitĂ anattamanĂ bhikkhunaĂŒ talasattikaĂŒ
uggirissatha. NetaĂŒ moghapurisa appasannĂ naĂŒ vĂ pasĂ dĂ ya pasannĂ naĂŒ vĂ
bhiyyobhĂ vĂ ya athakhvetaĂŒ moghapurisa, appasannĂ naĂŒ ceva appasĂ dĂ ya
pasannĂ naĂŒ ca ekaccĂ naĂŒ a€€athattĂ yĂ ti. Atha kho taĂŒ bhagavĂ bhikkhuĂŒ
anekapariyĂ yena vigarahitvĂ duharatĂ ya dupposanĂ ya mahicchatĂ ya
asantuññhiyĂ saĂŒgaÔãkĂ ya kosajjassa avaÔÔaĂŒ bhĂ sitvĂ anekapariyĂ yena
subharatà ya supposatà ya appicchassa santuññhassa sallekhassa dhatassa
pĂ sĂ dikassa apacayassa viriyĂ rambhassa vaÔÔaĂŒ bhĂ sitvĂ bhikkhunaĂŒ
tadanucchavikaĂŒ tadanulomikaĂŒ dhammiĂŒ kathaĂŒ katvĂ bhikkhu Ă mantesi,
tena hi bhikkhave bhikkhunaĂŒ sikkhĂ padaĂŒ pa€€à pessĂ mi dasa atthavase
pañicca: saĂŒghasuññhutĂ ya saĂŒghaphĂ sutĂ ya, dummaĂŻkĂ„naĂŒ puggalĂ naĂŒ
niggahĂ ya pesalĂ naĂŒ bhikkhunaĂŒ phĂ suvihĂ rĂ ya, diññhadhammikĂ naĂŒ Ă savĂ naĂŒ
saĂŒvarĂ ya, samparĂ yikĂ naĂŒ Ă savĂ naĂŒ pañighĂ tĂ ya, appasantĂ naĂŒ pasĂ dĂ ya
pasannĂ naĂŒ bhiyyobhĂ vĂ ya saddhammaññhitiyĂ vinayĂ nuggahĂ ya. Eva€ca pana
bhikkhave imaĂŒ sikkhĂ padaĂŒ uddiseyyĂ tha:
“Yo pana bhikkhu bhikkhussa kupito anattamano talasattikaĂŒ uggireyya pĂ cittiya”nti.
3. Yo panĂ ti:
yo yĂ diso yĂ tĂ yutto yathĂ jacco yathĂ nĂ mo yathĂ gotte yathĂ sĂŁlo
yathĂ vihĂ ri yathĂ gocaro thero vĂ tavo vĂ majjhamo vĂ eso vuccati ‘yo
panĂ ’ti.
BhikkhÄti
bhikkhuko’ti bhikkhu, bhikkhĂ cĂ riyaĂŒ ajjhapagato’ti bhikkhu,
bhinnapañadharo’ti bhikkhu, sama€€à ya bhikkhu, pañi€€à ya bhikkhu, ehi
bhikkhu’ti bhikkhu, tĂŁhi saraĂ”agamanehi upasampanno’ti bhikkhu tatra
yvĂ yaĂŒ bhikkhu samaggena saĂŒghena €atticatuttena kammena akuppena
ñhĂ nĂ rahena upasampanno, ayaĂŒ imasmiĂŒ atthe adhippeto bhikkhĂ„ti.
Bhikkhussà ti: a€€assa bhikkhussa
Kupito anattamanoti: aggiraddho Ă hatacitto khĂŁlajĂ to.
TalasattikaĂŒ uggireyyĂ ti: kĂ yaĂŒ vĂ kĂ yapañibaddhaĂŒ vĂ antamaso uppalapattampi uccĂ reti Ă patti pĂ cittiyassa.
Upasampanne
upasampannasa€€i kupito anattamano talasattikaĂŒ uggirati Ă patti
pĂ cittiyassa upasampanne vematiko kupito anattamano talasattikaĂŒ
uggirati à patti pà cittiyassa. Upasampanne anupasampannasa€€i kupito
anattamano talasattikaĂŒ uggirati Ă patti pĂ cittiyassa.
Anupasampannassa
kupito anattamano talasattikaĂŒ uggirati Ă patti dukkañassa.
Anupasampanne upasampannasa€€i à patti dukkañassa. Anupasampanne vematiko
à patti dukkañassa. Anupasampanne anupasampannasa€€i à patti dukkañassa.
AnĂ patti: kenaci viheñhĂŁyamĂ no mokkhĂ dhippĂ yo talasattikaĂŒ uggirati, ummattakassa Ă dikammikassĂ ti.
TalasatatikasikkhĂ padaĂŒ pa€camaĂŒ.
1. SattarasavaggiyĂ naĂŒ bhikkhunaĂŒ - machasaĂŒ
[BJT Page 398] [\x 398/]
. 26. 8. 6
Amulika sikkhĂ padaĂŒ
1. Tena
samayena buddho bhagavĂ sĂ vatthiyaĂŒ viharati jetavane anĂ thapiÔóikassa
Ă rĂ me tena kho pana samayena chabbaggiyĂ bhikkhu bhikkhuĂŒ amĂ„lakena
saĂŒghĂ disesena anuddhaĂŒsenti.
2. Ye te
bhikkhu appicchà santuññhà lajjino kukkuccakà sikkhà kà mà , te ujjhà yanti
khiyanti vipĂ centi;”kathaĂŒ hi nĂ ma chabbaggiyĂ bhikkhu bhikkhuĂŒ
amĂ„lakena saĂŒghĂ disesena anuddhaĂŒsessantĂŁ”ti. - Pe - saccaĂŒ kira tumhe
bhikkhave, bhikkhuĂŒ amĂ„lakena saĂŒghĂ disesena anuddhaĂŒsethĂ ”ti. SaccaĂŒ
bhagavĂ [PTS Page 148] [\q 148/] vigarahi buddho bhagavĂ ananucchaviyaĂŒ
moghapurisa, ananulomikaĂŒ appatirĂ„paĂŒ assĂ maĂ”akaĂŒ akappiyaĂŒ akaraĂ”iyaĂŒ
kathaĂŒ hi nĂ ma tumhe moghapurisĂ bhikkhunaĂŒ amĂ„lakena saĂŒghĂ disesena
anuddhaĂŒsessatha. NetaĂŒ moghapurisa appasannĂ naĂŒ vĂ pasĂ dĂ ya pasannĂ naĂŒ
vĂ bhiyyobhĂ vĂ ya athakhvetaĂŒ moghapurisa, appasannĂ naĂŒ ceva appasĂ dĂ ya
pasannĂ naĂŒ ca ekaccĂ naĂŒ a€€athattĂ yĂ ti. Atha kho taĂŒ bhagavĂ bhikkhuĂŒ
anekapariyĂ yena vigarahitvĂ duharatĂ ya dupposanĂ ya mahicchatĂ ya
asantuññhiyĂ saĂŒgaÔãkĂ ya kosajjassa avaÔÔaĂŒ bhĂ sitvĂ anekapariyĂ yena
subharatà ya supposatà ya appicchassa santuññhassa sallekhassa dhatassa
pĂ sĂ dikassa apacayassa viriyĂ rambhassa vaÔÔaĂŒ bhĂ sitvĂ bhikkhunaĂŒ
tadanucchavikaĂŒ tadanulomikaĂŒ dhammiĂŒ kathaĂŒ katvĂ bhikkhu Ă mantesi,
tena hi bhikkhave bhikkhunaĂŒ sikkhĂ padaĂŒ pa€€à pessĂ mi dasa atthavase
pañicca: saĂŒghasuññhutĂ ya saĂŒghaphĂ sutĂ ya, dummaĂŻkĂ„naĂŒ puggalĂ naĂŒ
niggahĂ ya pesalĂ naĂŒ bhikkhunaĂŒ phĂ suvihĂ rĂ ya, diññhadhammikĂ naĂŒ Ă savĂ naĂŒ
saĂŒvarĂ ya, samparĂ yikĂ naĂŒ Ă savĂ naĂŒ pañighĂ tĂ ya, appasantĂ naĂŒ pasĂ dĂ ya
pasannĂ naĂŒ bhiyyobhĂ vĂ ya saddhammaññhitiyĂ vinayĂ nuggahĂ ya. Eva€ca pana
bhikkhave imaĂŒ sikkhĂ padaĂŒ uddiseyyĂ tha:
“Yo pana bhikkhu bhikkhuĂŒ amĂ„lakena saĂŒghĂ disesena anuddhaĂŒseyya pĂ cittiya”nti.
3. Yo panĂ ti:
yo yĂ diso yĂ tĂ yutto yathĂ jacco yathĂ nĂ mo yathĂ gotte yathĂ sĂŁlo
yathĂ vihĂ ri yathĂ gocaro thero vĂ tavo vĂ majjhamo vĂ eso vuccati ‘yo
panĂ ’ti.
BhikkhÄti
bhikkhuko’ti bhikkhu, bhikkhĂ cĂ riyaĂŒ ajjhapagato’ti bhikkhu,
bhinnapañadharo’ti bhikkhu, sama€€à ya bhikkhu, pañi€€à ya bhikkhu, ehi
bhikkhu’ti bhikkhu, tĂŁhi saraĂ”agamanehi upasampanno’ti bhikkhu tatra
yvĂ yaĂŒ bhikkhu samaggena saĂŒghena €atticatuttena kammena akuppena
ñhĂ nĂ rahena upasampanno, ayaĂŒ imasmiĂŒ atthe adhippeto bhikkhĂ„ti.
BhikkhussĂ ti: a€€aĂŒ bhikkhuĂŒ
AmulakaĂŒ nĂ ma: adiññhaĂŒ asutaĂŒ aparisaĂŒkitaĂŒ
SaĂŒghĂ disesenĂ ti: terasantaĂŒ a€€atarena
AnuddhaĂŒseyyĂ ti: codeti vĂ codĂ peti vĂ Ă patti pĂ cittiyassa.
Upasampanne
upasampannasa€€i amulikena saĂŒghĂ disesena anuddhaĂŒseti Ă patti
pĂ cittiyassa upasampanne vematiko amĂ„lakena saĂŒghĂ disesena anuddhaĂŒseti
à patti pà cittiyassa. Upasampanne anupasampannasa€€i amÄlakena
saĂŒghĂ disesena anuddhaĂŒseti Ă patti pĂ cittiyassa.
[BJT Page 400] [\x 400/]
ĂącĂ ravipattiyĂ vĂ diññhivipattiyĂ vĂ anuddhaĂŒseti Ă patti dukkañassa. AnupasampannaĂŒ anuddhaĂŒseti Ă patti dukkañassa.
Anupasampanne
upasampannasa€€i à patti dukkañassa. Anupasampanne vematiko à patti
dukkañassa. Anupasampanne anupasampannasa€€i à patti dukkañassa.
Anà patti: tathà sa€€i codeti và codà peti và ummattakassa và à dikammikassà ti.
AmulakasikkhĂ padaĂŒ chaññhamaĂŒ.
6. 8. 7
Sa€cicca sikkhĂ padaĂŒ
1. Tena
samayena buddho bhagavĂ sĂ vatthiyaĂŒ viharati jetavane anĂ thapiÔóikassa
Ă rĂ me tena kho pana samayena chabbaggiyĂ bhikkhu sattarasavaggiyĂ naĂŒ
bhikkhunaĂŒ sa€ciccakukkuccaĂŒ upadahanti: “bhagavatĂ Ă vuso sikkhĂ padaĂŒ
pa€€attaĂŒ ‘na Ă„navĂŁsativasso puggalo upasampĂ detabbo’ti. Tumhe ca
Ă„navĂŁsativassĂ upasampannĂ kacci no tumhe anupasampannĂ ”ti te rodanti,
bhikkhu evamĂ haĂŒsu “kissa tumhe Ă vuso rodathĂ ”ti. Ime Ă vuso chabbaggiyĂ
bhikkhu ambhĂ kaĂŒ sa€cicca kukkuccaĂŒ upadahantĂŁti.
[PTS Page 149] [\q 149/]
2. Ye te
bhikkhu appicchà santuññhà lajjino kukkuccakà sikkhà kà mà , te ujjhà yanti
khiyanti vipĂ centi;”kathaĂŒ hi nĂ ma chabbaggiyĂ bhikkhu bhikkhunaĂŒ
sa€cicca kukkuccaĂŒ upadahathĂ ti. - Pe - saccaĂŒ kira tumhe bhikkhave,
bhikkhunaĂŒ sa€cicca kukkakuccaĂŒ upadahathĂ ti. SaccaĂŒ bhagavĂ vigarahi
buddho bhagavĂ ananucchaviyaĂŒ moghapurisa, ananulomikaĂŒ appatirĂ„paĂŒ
assĂ maĂ”akaĂŒ akappiyaĂŒ akaraĂ”iyaĂŒ kathaĂŒ hi nĂ ma tumhe moghapurisĂ
bhikkhunaĂŒ sa€cicca kukkuccaĂŒ upadahissatha, netaĂŒ moghapurisa
appasannĂ naĂŒ vĂ pasĂ dĂ ya pasannĂ naĂŒ vĂ bhiyyobhĂ vĂ ya athakhvetaĂŒ
moghapurisa, appasannĂ naĂŒ ceva appasĂ dĂ ya pasannĂ naĂŒ ca ekaccĂ naĂŒ
a€€athattĂ yĂ ti. Atha kho taĂŒ bhagavĂ bhikkhuĂŒ anekapariyĂ yena
vigarahitvĂ duharatĂ ya dupposanĂ ya mahicchatĂ ya asantuññhiyĂ saĂŒgaÔãkĂ ya
kosajjassa avaÔÔaĂŒ bhĂ sitvĂ anekapariyĂ yena subharatĂ ya supposatĂ ya
appicchassa santuññhassa sallekhassa dhatassa pà sà dikassa apacayassa
viriyĂ rambhassa vaÔÔaĂŒ bhĂ sitvĂ bhikkhunaĂŒ tadanucchavikaĂŒ tadanulomikaĂŒ
dhammiĂŒ kathaĂŒ katvĂ bhikkhu Ă mantesi, tena hi bhikkhave bhikkhunaĂŒ
sikkhĂ padaĂŒ pa€€à pessĂ mi dasa atthavase pañicca: saĂŒghasuññhutĂ ya
saĂŒghaphĂ sutĂ ya, dummaĂŻkĂ„naĂŒ puggalĂ naĂŒ niggahĂ ya pesalĂ naĂŒ bhikkhunaĂŒ
phĂ suvihĂ rĂ ya, diññhadhammikĂ naĂŒ Ă savĂ naĂŒ saĂŒvarĂ ya, samparĂ yikĂ naĂŒ
Ă savĂ naĂŒ pañighĂ tĂ ya, appasantĂ naĂŒ pasĂ dĂ ya pasannĂ naĂŒ bhiyyobhĂ vĂ ya
saddhammaññhitiyĂ vinayĂ nuggahĂ ya. Eva€ca pana bhikkhave imaĂŒ
sikkhĂ padaĂŒ uddiseyyĂ tha:
“Yo pana
bhikkhu bhikkhussa sa€cicca kukkuccaĂŒ upadabheyya itissa muhuttampi
aphĂ su bhavissatĂŁti etadeva paccayaĂŒ karitvĂ ana€€aĂŒ pĂ cittiya”nti.
[BJT Page 402] [\x 402/]
3. Yo panĂ ti:
yo yĂ diso yĂ tĂ yutto yathĂ jacco yathĂ nĂ mo yathĂ gotte yathĂ sĂŁlo
yathĂ vihĂ ri yathĂ gocaro thero vĂ tavo vĂ majjhamo vĂ eso vuccati ‘yo
panĂ ’ti.
BhikkhÄti
bhikkhuko’ti bhikkhu, bhikkhĂ cĂ riyaĂŒ ajjhapagato’ti bhikkhu,
bhinnapañadharo’ti bhikkhu, sama€€à ya bhikkhu, pañi€€à ya bhikkhu, ehi
bhikkhu’ti bhikkhu, tĂŁhi saraĂ”agamanehi upasampanno’ti bhikkhu tatra
yvĂ yaĂŒ bhikkhu samaggena saĂŒghena €atticatuttena kammena akuppena
ñhĂ nĂ rahena upasampanno, ayaĂŒ imasmiĂŒ atthe adhippeto bhikkhĂ„ti.
Bhikkhussà ti: a€€assa bhikkhussa
Sa€ciccà ti: jà nanto sa€ajà natto cecca abhivitaritvà vitikkamo.
KukkuccaĂŒ
upadabheyyĂ ti: Ă„navisativasso ma€€e tvaĂŒ upasampanno vikĂ le ma€€e tayĂ
bhuttaĂŒ majjaĂŒ ma€€e tayĂ pitaĂŒ mĂ tugĂ mena saddhiĂŒ raho ma€€e tayĂ
nisinnanti kukkuccaĂŒ upadahati Ă patti pĂ cittiyassa.
EtadevapaccayaĂŒ karitvĂ ana€€anti: na a€€o koci paccayo hoti kukkuccaĂŒ upadahituĂŒ
Upasampanne
upasampannasa€€i sa€cicca kukkuccaĂŒ upadahati Ă patti pĂ cittiyassa
upasampanne vematiko sa€cicca kukkuccaĂŒ upadaheti Ă patti pĂ cittiyassa.
Upasampanne sa€cicca kukkuccaĂŒ upadahati Ă patti pĂ cittiyassa.
Anupasampanne
sa€cicca kukkuccaĂŒ upadahati Ă patti dukkañassa upasampanne
upasampannasa€€i à patti dukkañassa. Anupasampanne vematiko à patti
dukkañassa. Anupasampanne anupasampannasa€€i à patti dukkañassa.
AnĂ patti: na
kukkuccaĂŒ upadahitukĂ mo Ă„navĂŁsativasso ma€€e tvaĂŒ upasampanno vikĂ le
ma€€e tayĂ bhuttaĂŒ majjaĂŒ ma€€e tayĂ pĂŁtaĂŒ mĂ tugĂ mena saddhiĂŒ raho ma€€e
tayĂ nisinnaĂŒ iĂŒgha jĂ nĂ hi mĂ te jacachĂ kukkuccaĂŒ ahosĂŁti bhaĂ”ati
ummattakassa Ă dikammikassĂ ti.
Sa€ciccasikkhĂ padaĂŒ chaññhamaĂŒ.
[BJT Page 404] [\x 404/]
6. 8. 8
[PTS Page 150] [\q 150/] upassuti sikkhĂ padaĂŒ
1. Tena
samayena buddho bhagavĂ sĂ vatthiyaĂŒ viharati jetavane anĂ thapiÔóikassa
Ă rĂ me tena kho pana samayena chabbaggiyĂ bhikkhu pesalĂ bhikkhu evaĂŒ
vadenti: alajjino ime Ă vuso chabbaggiyĂ bhikkhu na sakkĂ imehi saha
bhaÔóitunni. ChabbaggiyĂ bhikkhu evaĂŒ vadenti. “Kissa tumhe Ă vuso amhe
alajjivĂ dena pĂ pethĂ ”ti. KahaĂŒ pana tumhe Ă vuso assutthĂ ti. MayaĂŒ
Ă yasmantĂ naĂŒ upassutiĂŒ tiññhamhĂ ti.
2. Ye te
bhikkhu appicchà santuññhà lajjino kukkuccakà sikkhà kà mà , te ujjhà yanti
khiyanti vipĂ centi;”kathaĂŒ hi nĂ ma chabbaggiyĂ bhikkhu bhikkhunaĂŒ
bhaÔóanajĂ tĂ naĂŒ kalahajĂ tĂ naĂŒ vivĂ dĂ pannĂ naĂŒ upassutiĂŒ tiññhissanti”ti -
pe - saccaĂŒ kira tumhe bhikkhave, bhikkhunaĂŒ bhaÔóanajĂ nĂ naĂŒ
kalahajĂ nĂ naĂŒ vivĂ dĂ pannĂ naĂŒ upassutiĂŒ tiññhathĂ ti. SaccaĂŒ bhagavĂ
vigarahi buddho bhagavĂ ananucchaviyaĂŒ moghapurisa, ananulomikaĂŒ
appatirĂ„paĂŒ assĂ maĂ”akaĂŒ akappiyaĂŒ akaraĂ”iyaĂŒ kathaĂŒ hi nĂ ma tumhe
moghapurisĂ bhikkhunaĂŒ bhaÔóanajĂ tĂ naĂŒ kalahajĂ nĂ naĂŒ vivĂ dĂ pannĂ naĂŒ
upassutiĂŒ tiññhissatha. NetaĂŒ moghapurisa appasannĂ naĂŒ vĂ pasĂ dĂ ya
pasannĂ naĂŒ vĂ bhiyyobhĂ vĂ ya athakhvetaĂŒ moghapurisa, appasannĂ naĂŒ ceva
appasĂ dĂ ya pasannĂ naĂŒ ca ekaccĂ naĂŒ a€€athattĂ yĂ ti. Atha kho taĂŒ bhagavĂ
bhikkhuĂŒ anekapariyĂ yena vigarahitvĂ duharatĂ ya dupposanĂ ya mahicchatĂ ya
asantuññhiyĂ saĂŒgaÔãkĂ ya kosajjassa avaÔÔaĂŒ bhĂ sitvĂ anekapariyĂ yena
subharatà ya supposatà ya appicchassa santuññhassa sallekhassa dhatassa
pĂ sĂ dikassa apacayassa viriyĂ rambhassa vaÔÔaĂŒ bhĂ sitvĂ bhikkhunaĂŒ
tadanucchavikaĂŒ tadanulomikaĂŒ dhammiĂŒ kathaĂŒ katvĂ bhikkhu Ă mantesi,
tena hi bhikkhave bhikkhunaĂŒ sikkhĂ padaĂŒ pa€€à pessĂ mi dasa atthavase
pañicca: saĂŒghasuññhutĂ ya saĂŒghaphĂ sutĂ ya, dummaĂŻkĂ„naĂŒ puggalĂ naĂŒ
niggahĂ ya pesalĂ naĂŒ bhikkhunaĂŒ phĂ suvihĂ rĂ ya, diññhadhammikĂ naĂŒ Ă savĂ naĂŒ
saĂŒvarĂ ya, samparĂ yikĂ naĂŒ Ă savĂ naĂŒ pañighĂ tĂ ya, appasantĂ naĂŒ pasĂ dĂ ya
pasannĂ naĂŒ bhiyyobhĂ vĂ ya saddhammaññhitiyĂ vinayĂ nuggahĂ ya. Eva€ca pana
bhikkhave imaĂŒ sikkhĂ padaĂŒ uddiseyyĂ tha:
“Yo pana
bhikkhu bhikkhunaĂŒ bhaÔóanajĂ tĂ naĂŒ kalahajĂ tĂ naĂŒ vivĂ dĂ pannĂ naĂŒ
upassutiĂŒ tiññheyya yaĂŒ ime bhaĂ”issanti taĂŒ sossĂ mĂŁti etadeva paccayaĂŒ
karitvĂ ana€€aĂŒ pĂ cittiya”nti.
3. Yo panĂ ti:
yo yĂ diso yĂ tĂ yutto yathĂ jacco yathĂ nĂ mo yathĂ gotte yathĂ sĂŁlo
yathĂ vihĂ ri yathĂ gocaro thero vĂ tavo vĂ majjhamo vĂ eso vuccati ‘yo
panĂ ’ti.
BhikkhÄti
bhikkhuko’ti bhikkhu, bhikkhĂ cĂ riyaĂŒ ajjhapagato’ti bhikkhu,
bhinnapañadharo’ti bhikkhu, sama€€à ya bhikkhu, pañi€€à ya bhikkhu, ehi
bhikkhu’ti bhikkhu, tĂŁhi saraĂ”agamanehi upasampanno’ti bhikkhu tatra
yvĂ yaĂŒ bhikkhu samaggena saĂŒghena €atticatuttena kammena akuppena
ñhĂ nĂ rahena upasampanno, ayaĂŒ imasmiĂŒ atthe adhippeto bhikkhĂ„ti.
Bhikkhunanti: a€€asaĂŒ bhikkhunaĂŒ
UpassutiĂŒ
tiññheyyĂ ti: imesaĂŒ sutvĂ codessĂ mi sĂ ressĂ mi pañicodessĂ mi
pañisĂ ressĂ mi maĂŒkukarissĂ mĂŁti gacchati Ă patti dukkañassa. Yattha ñhito
suÔà ti à patti pà cittiyassa. Pacchato gacchanto turito gacchati sossà miti
à patti dukkañassa yattha ñhato suÔà ti à patti pà cittiyassa. Purato
gacchato ohĂŁyati sossĂ mĂŁti Ă patti pĂ cittiyassa. Bhikkhussa ñhitokĂ saĂŒ vĂ
nisinnokĂ saĂŒ vĂ nipannokĂ saĂŒ vĂ Ă gantvĂ mantennaĂŒ ukkĂ sitabbaĂŒ [PTS
Page 151] [\q 151/] vijĂ nĂ petabbaĂŒ no ce ukkĂ seyya vĂ vijĂ nĂ peyya vĂ
Ă patti pĂ cittiyassa.
1. BhaÔóanti - machasaĂŒ
[BJT Page 406] [\x 406/]
Anupasampannassa
upatissa tiññhati à patti dukkañassa. Anupasampanne upasampannasa€€i
à patti dukkañassa. Anupasampanne vematiko à patti dukkañassa.
Anupasampanne anupasampannasa€€i à patti dukkañassa.
AnĂ patti: imesaĂŒ sutvĂ oramissĂ mi viramissĂ mi vupasamissĂ mi antĂ naĂŒ parimocessĂ miti gacchati ummattakassa Ă dikammikassĂ ti.
UpassutisikkhĂ padaĂŒ aññhamaĂŒ.
6. 8. 9
KammapañibĂ hana sikkhĂ padaĂŒ
1. Tena
samayena buddho bhagavĂ sĂ vatthiyaĂŒ viharati jetavane anĂ thapiÔóikassa
Ă rĂ me tena kho pana samayena chabbaggiyĂ bhikkhu anĂ caraĂŒ Ă caritvĂ
ekamekassa kamme kayiramĂ ne pañikkosanti tena kho pana samayena saĂŒgho
santipatito hoti kenacideva karaÔãyena. ChabbaggiyĂ bhikkhu cĂŁvarakammaĂŒ
karontĂ ekassa chandaĂŒ adaĂŒsu. Atha kho saĂŒgho ayaĂŒ Ă vuso chabbagyĂ
bhikkhu ekako Ă gato handassa mayaĂŒ kammaĂŒ karomĂ ti tassa kammaĂŒ akĂ si.
Atha kho so bhikkhu yena chabbaggiyĂ bhikkhu tenupasaĂŒkami. ChabbaggiyĂ
bhikkhu taĂŒ bhikkhuĂŒ etadavocuĂŒ. “KiĂŒ Ă vuso saĂŒgho akĂ sĂŁ”ti. SaĂŒgho me
Ă vuso kammaĂŒ akĂ sĂŁti. Na mayaĂŒ Ă vuso etadatthĂ ya chandaĂŒ adambha tuyihaĂŒ
kammaĂŒ karissatĂŁti. Sace ca mayaĂŒ jĂ neyyĂ ma tuyihaĂŒ kammaĂŒ karissatiti
na mayaĂŒ chandaĂŒ dadeyyĂ mĂ ti.
1. VupasamessĂ mi - sĂŁ1 sĂŁ1
[BJT Page 408] [\x 408/]
2. Ye te
bhikkhu appicchà santuññhà lajjino kukkuccakà sikkhà kà mà , te ujjhà yanti
khiyanti vipĂ centi;”kathaĂŒ hi nĂ ma chabbaggiyĂ bhikkhu dhammikĂ naĂŒ
kammĂ naĂŒ chandaĂŒ datvĂ pacchĂ khiyanadhammaĂŒ Ă pajjassanti”ti - pe -
saccaĂŒ kira tumhe bhikkhave, dhammikĂ naĂŒ [PTS Page 152] [\q 152/]
kammĂ naĂŒ chandaĂŒ datvĂ pacchĂ khiyanadhammaĂŒ Ă pajjathĂ ti. SaccaĂŒ bhagavĂ
vigarahi buddho bhagavĂ ananucchaviyaĂŒ moghapurisa, ananulomikaĂŒ
appatirĂ„paĂŒ assĂ maĂ”akaĂŒ akappiyaĂŒ akaraĂ”iyaĂŒ kathaĂŒ hi nĂ ma tumhe
moghapurisĂ dhammikĂ naĂŒ kammĂ naĂŒ datvĂ pacchĂ khiyanadhammaĂŒ
Ă pajjassatha. NetaĂŒ moghapurisa appasannĂ naĂŒ vĂ pasĂ dĂ ya pasannĂ naĂŒ vĂ
bhiyyobhĂ vĂ ya athakhvetaĂŒ moghapurisa, appasannĂ naĂŒ ceva appasĂ dĂ ya
pasannĂ naĂŒ ca ekaccĂ naĂŒ a€€athattĂ yĂ ti. Atha kho taĂŒ bhagavĂ bhikkhuĂŒ
anekapariyĂ yena vigarahitvĂ duharatĂ ya dupposanĂ ya mahicchatĂ ya
asantuññhiyĂ saĂŒgaÔãkĂ ya kosajjassa avaÔÔaĂŒ bhĂ sitvĂ anekapariyĂ yena
subharatà ya supposatà ya appicchassa santuññhassa sallekhassa dhatassa
pĂ sĂ dikassa apacayassa viriyĂ rambhassa vaÔÔaĂŒ bhĂ sitvĂ bhikkhunaĂŒ
tadanucchavikaĂŒ tadanulomikaĂŒ dhammiĂŒ kathaĂŒ katvĂ bhikkhu Ă mantesi,
tena hi bhikkhave bhikkhunaĂŒ sikkhĂ padaĂŒ pa€€à pessĂ mi dasa atthavase
pañicca: saĂŒghasuññhutĂ ya saĂŒghaphĂ sutĂ ya, dummaĂŻkĂ„naĂŒ puggalĂ naĂŒ
niggahĂ ya pesalĂ naĂŒ bhikkhunaĂŒ phĂ suvihĂ rĂ ya, diññhadhammikĂ naĂŒ Ă savĂ naĂŒ
saĂŒvarĂ ya, samparĂ yikĂ naĂŒ Ă savĂ naĂŒ pañighĂ tĂ ya, appasantĂ naĂŒ pasĂ dĂ ya
pasannĂ naĂŒ bhiyyobhĂ vĂ ya saddhammaññhitiyĂ vinayĂ nuggahĂ ya. Eva€ca pana
bhikkhave imaĂŒ sikkhĂ padaĂŒ uddiseyyĂ tha:
“Yo pana bhikkhu dhammikĂ naĂŒ kammĂ naĂŒ chandaĂŒ datvĂ pacchĂ khĂŁyanadhammaĂŒ Ă jjeyya pĂ cittiya”nti.
3. Yo panĂ ti:
yo yĂ diso yĂ tĂ yutto yathĂ jacco yathĂ nĂ mo yathĂ gotte yathĂ sĂŁlo
yathĂ vihĂ ri yathĂ gocaro thero vĂ tavo vĂ majjhamo vĂ eso vuccati ‘yo
panĂ ’ti.
DhammikaĂŒ nĂ ma
kammaĂŒ: apalokanakammaĂŒ €attikammaĂŒ €attidutiya kammaĂŒ
€atticatutthakammaĂŒ dhamme vinayena satthusĂ sanena kataĂŒ etaĂŒ dhammikaĂŒ
kammaĂŒ, chandaĂŒ datvĂ khiyati Ă patti pĂ cittiyassa.
Dhammikamme
dhammikammasa€€i chandaĂŒ datvĂ khiyati Ă patti pĂ cittiyassa dhammakamme
vematiko chandaĂŒ datvĂ khiyati Ă patti dukkañassa. Dhammakamme
adhammakammasa€€ã chandaĂŒ datvĂ khĂŁyati anĂ patti pĂ cittiyassa.
Adhammakamme
dhammakammasa€€i à patti dukkañassa. Adhammakamme vematiko à patti
dukkañassa adhammakamme adhammakammasa€€ã anà patti.
AnĂ patti: adhammena vĂ vaggena vĂ na kammĂ rahassa vĂ katanti jĂ natto khiyati ummattakassa vĂ Ă dikammikassĂ ti.
KammapañibĂ hanasikkhĂ padaĂŒ navamaĂŒ.
[BJT Page 410] [\x 410/]
6. 8. 10
ChandaĂŒ adatvĂ gamanasikkhĂ padaĂŒ
1. Tena
samayena buddho bhagavĂ sĂ vatthiyaĂŒ viharati jetavane anĂ thapiÔóikassa
Ă rĂ me tena kho pana samayena saĂŒgho santipatito hoti kenavideva
karaĂ”iyena. ChabbaggiyĂ bhikkhu cĂŁvarakammaĂŒ karontĂ ekassa chandaĂŒ
adaĂŒsu. Atha kho saĂŒgho yassatthĂ ya santipatito taĂŒ kammaĂŒ karissĂ miti
€attiĂŒ ñhapesi. Atha kho so bhikkhu evamevime ekamekassa kammaĂŒ karonti.
Kassa tumhe kammaĂŒ karissathĂ ti chandaĂŒ adatvĂ uññhĂ yĂ sanĂ pakkĂ mi.
2. Ye te
bhikkhu appicchà santuññhà lajjino kukkuccakà sikkhà kà mà , te ujjhà yanti
khiyanti vipĂ centi;”kathaĂŒ hi nĂ ma bhikkhu saĂŒghe vinicchayakathĂ ya
vattamĂ nĂ ya [PTS Paqe 153] [\q 153/] chandaĂŒ adatvĂ uññhĂ yĂ sanĂ
pakkamisti”ti. - Pe - saccaĂŒ kira bhikkhu saĂŒghe vinicchayakathĂ ya
vattamĂ nĂ ya chandaĂŒ adatvĂ uññhĂ yĂ sanĂ pakkamisti”ti. SaccaĂŒ bhagavĂ
vigarahi buddho bhagavĂ ananucchaviyaĂŒ moghapurisa, ananulomikaĂŒ
appatirĂ„paĂŒ assĂ maĂ”akaĂŒ akappiyaĂŒ akaraĂ”iyaĂŒ kathaĂŒ hi nĂ ma tvaĂŒ
moghapurisa saĂŒghe vinicchayakathĂ ya vattamĂ nĂ ya chandaĂŒ adatvĂ
uññhà yà sanà pakkamistiti.
NetaĂŒ
moghapurisa appasannĂ naĂŒ vĂ pasĂ dĂ ya pasannĂ naĂŒ vĂ bhiyyobhĂ vĂ ya
athakhvetaĂŒ moghapurisa, appasannĂ naĂŒ ceva appasĂ dĂ ya pasannĂ naĂŒ ca
ekaccĂ naĂŒ a€€athattĂ yĂ ti. Atha kho taĂŒ bhagavĂ bhikkhuĂŒ anekapariyĂ yena
vigarahitvĂ duharatĂ ya dupposanĂ ya mahicchatĂ ya asantuññhiyĂ saĂŒgaÔãkĂ ya
kosajjassa avaÔÔaĂŒ bhĂ sitvĂ anekapariyĂ yena subharatĂ ya supposatĂ ya
appicchassa santuññhassa sallekhassa dhatassa pà sà dikassa apacayassa
viriyĂ rambhassa vaÔÔaĂŒ bhĂ sitvĂ bhikkhunaĂŒ tadanucchavikaĂŒ tadanulomikaĂŒ
dhammiĂŒ kathaĂŒ katvĂ bhikkhu Ă mantesi, tena hi bhikkhave bhikkhunaĂŒ
sikkhĂ padaĂŒ pa€€à pessĂ mi dasa atthavase pañicca: saĂŒghasuññhutĂ ya
saĂŒghaphĂ sutĂ ya, dummaĂŻkĂ„naĂŒ puggalĂ naĂŒ niggahĂ ya pesalĂ naĂŒ bhikkhunaĂŒ
phĂ suvihĂ rĂ ya, diññhadhammikĂ naĂŒ Ă savĂ naĂŒ saĂŒvarĂ ya, samparĂ yikĂ naĂŒ
Ă savĂ naĂŒ pañighĂ tĂ ya, appasantĂ naĂŒ pasĂ dĂ ya pasannĂ naĂŒ bhiyyobhĂ vĂ ya
saddhammaññhitiyĂ vinayĂ nuggahĂ ya. Eva€ca pana bhikkhave imaĂŒ
sikkhĂ padaĂŒ uddiseyyĂ tha:
“Yo pana bhikkhu saĂŒghe vinicchayakathĂ ya vattamĂ nĂ ya chandaĂŒ adatvĂ uññhĂ yĂ sanĂ pakkameyya pĂ cittiya”nti.
3. Yo panĂ ti:
yo yĂ diso yĂ tĂ yutto yathĂ jacco yathĂ nĂ mo yathĂ gotte yathĂ sĂŁlo
yathĂ vihĂ ri yathĂ gocaro thero vĂ tavo vĂ majjhamo vĂ eso vuccati ‘yo
panĂ ’ti.
DhammikaĂŒ nĂ ma
kammaĂŒ: apalokanakammaĂŒ €attikammaĂŒ €attidutiya kammaĂŒ
€atticatutthakammaĂŒ dhamme vinayena satthusĂ sanena kataĂŒ etaĂŒ dhammikaĂŒ
kammaĂŒ, chandaĂŒ datvĂ khiyati Ă patti pĂ cittiyassa.
SaĂŒghe vinicchayakathĂ nĂ ma; vatthu vĂ Ă rocitaĂŒ hoti avinicchitaĂŒ, €atti và ñhapitĂ hoti kammĂ vĂ cĂ vĂ vippakatĂ . 1-
ChandaĂŒ adatvĂ
uññhĂ yĂ sanĂ pakkameyyĂ ti: kathaĂŒ idaĂŒ kammaĂŒ kuppaĂŒ assa vaggaĂŒ assa na
kareyyĂ ti gacchati Ă patti dukkañassa. ParisĂ ya hatthapĂ saĂŒ vijahantassa
à patti dukkañassa. Vijahite à patti pà cittiyassa.
Dhammikamme
dhammikammasa€€i chandaĂŒ adatvĂ uññhĂ yĂ sanĂ pakkamati Ă patti
pĂ cittiyassa dhammakamme vematiko chandaĂŒ adatvĂ uññhĂ yĂ sanĂ pakkamati
Ă patti dukkañassa. Dhammakamme adhammakammasa€€ã chandaĂŒ adatvĂ
uññhà yà sanà pakkamati anà patti.
1. VippakatĂ hoti - machasaĂŒ
[BJT Page 412] [\x 412/]
Adhammakamme
dhammakammasa€€i à patti dukkañassa. Adhammakamme vematiko à patti
dukkañassa adhammakamme adhammakammasa€€ã anà patti.
AnĂ patti:
saĂŒghassa bhaÔóanaĂŒ vĂ kalaho vĂ viggaho vĂ vivĂ do vĂ bhavissatiti
gacchati. SaĂŒghabhedo vĂ saĂŒgharĂ ji vĂ bhavissatĂŁti gacchati adhammena
vĂ vaggena vĂ na kammĂ rahassa vĂ kammaĂŒ karissatĂŁti gacchati, gilĂ no vĂ
gacchati, gilĂ nassa karaĂ”iyena vĂ gacchati uccĂ rena vĂ passĂ vena vĂ
pĂŁĂ«ito gacchati, na kammaĂŒ kopetukĂ mo puna paccĂ gamissati gacchati,
ummattakassa vĂ Ă dikammikassĂ ti.
ChandaĂŒadatvĂ gamanasikkhĂ padaĂŒ dasamaĂŒ.
6. 8. 11
[PTS Page 154] [\q 154/] dabbasikkhĂ padaĂŒ
1. Tena
samayena buddho bhagavĂ sĂ vatthiyaĂŒ viharati veĂ«uvane kalandakanivĂ pe.
Tena kho pana samayena Ă yasmĂ dabbo mallaputto saĂŒghassa senĂ sana€ca
pa€€à peti bhattà ni ca uddisati. So cà yasmà dubbalacivaro hoti. Tena kho
pana samayena saĂŒghassa ekaĂŒ cĂŁvaraĂŒ uppannaĂŒ hoti. Atha kho saĂŒgho taĂŒ
cĂŁvaraĂŒ Ă yasmĂ dabbassa mallaputtassa adĂ si. ChabbaggiyĂ bhikkhu
ujjhĂ yanti khĂŁyanti vipĂ centi. “YathĂ santhutaĂŒ bhikkhu saĂŒghikaĂŒ lĂ bhaĂŒ
pariÔà mentĂŁ”ti.
2. Ye te
bhikkhu appicchà santuññhà lajjino kukkuccakà sikkhà kà mà , te ujjhà yanti
khiyanti vipĂ centi;”kathaĂŒ hi nĂ ma chabbaggiyĂ bhikkhu samaggena
saĂŒghena cĂŁvaraĂŒ datvĂ pacchĂ khĂŁyandhammaĂŒ Ă pajjassantĂŁ”ti. - Pe -
saccaĂŒ kira tumhe bhikkhave samaggena saĂŒghena cĂŁvaraĂŒ datvĂ pacchĂ
khĂŁyandhammaĂŒ Ă pajjassantĂŁ”ti. SaccaĂŒ bhagavĂ vigarahi buddho bhagavĂ
ananucchaviyaĂŒ moghapurisa, ananulomikaĂŒ appatirĂ„paĂŒ assĂ maĂ”akaĂŒ
akappiyaĂŒ akaraĂ”iyaĂŒ kathaĂŒ hi nĂ ma tumhe soghurisĂ samaggena saĂŒghena
cĂŁvaraĂŒ datvĂ pacchĂ khiyandhammaĂŒ Ă pajjissatha. NetaĂŒ moghapurisa
appasannĂ naĂŒ vĂ pasĂ dĂ ya pasannĂ naĂŒ vĂ bhiyyobhĂ vĂ ya athakhvetaĂŒ
moghapurisa, appasannĂ naĂŒ ceva appasĂ dĂ ya pasannĂ naĂŒ ca ekaccĂ naĂŒ
a€€athattĂ yĂ ti. Atha kho taĂŒ bhagavĂ bhikkhuĂŒ anekapariyĂ yena
vigarahitvĂ duharatĂ ya dupposanĂ ya mahicchatĂ ya asantuññhiyĂ saĂŒgaÔãkĂ ya
kosajjassa avaÔÔaĂŒ bhĂ sitvĂ anekapariyĂ yena subharatĂ ya supposatĂ ya
appicchassa santuññhassa sallekhassa dhatassa pà sà dikassa apacayassa
viriyĂ rambhassa vaÔÔaĂŒ bhĂ sitvĂ bhikkhunaĂŒ tadanucchavikaĂŒ tadanulomikaĂŒ
dhammiĂŒ kathaĂŒ katvĂ bhikkhu Ă mantesi, tena hi bhikkhave bhikkhunaĂŒ
sikkhĂ padaĂŒ pa€€à pessĂ mi dasa atthavase pañicca: saĂŒghasuññhutĂ ya
saĂŒghaphĂ sutĂ ya, dummaĂŻkĂ„naĂŒ puggalĂ naĂŒ niggahĂ ya pesalĂ naĂŒ bhikkhunaĂŒ
phĂ suvihĂ rĂ ya, diññhadhammikĂ naĂŒ Ă savĂ naĂŒ saĂŒvarĂ ya, samparĂ yikĂ naĂŒ
Ă savĂ naĂŒ pañighĂ tĂ ya, appasantĂ naĂŒ pasĂ dĂ ya pasannĂ naĂŒ bhiyyobhĂ vĂ ya
saddhammaññhitiyĂ vinayĂ nuggahĂ ya. Eva€ca pana bhikkhave imaĂŒ
sikkhĂ padaĂŒ uddiseyyĂ tha:
“Yo pana
bhikkhu samaggena saĂŒghena cĂŁvaraĂŒ datvĂ khĂŁyanadhammaĂŒ Ă pajjeyya
yathĂ santhutaĂŒ bhikkhu saĂŒghikaĂŒ lĂ bhaĂŒ pariÔà mentĂŁti pĂ cittiya”nti.
[BJT Page 414] [\x 414/]
3. Yo panĂ ti:
yo yĂ diso yĂ tĂ yutto yathĂ jacco yathĂ nĂ mo yathĂ gotte yathĂ sĂŁlo
yathĂ vihĂ ri yathĂ gocaro thero vĂ tavo vĂ majjhamo vĂ eso vuccati ‘yo
panĂ ’ti.
Samaggo namĂ : saĂŒgho samĂ nasaĂŒvĂ sako samĂ nasĂŁmĂ yaĂŒ ñhĂŁto.
CĂŁvaraĂŒ nĂ ma: channaĂŒ cĂŁvarĂ naĂŒ a€€ataraĂŒ cĂŁvaraĂŒ vikappanupaga pacchĂŁmaĂŒ
DatvĂ ti: sayaĂŒ datvĂ
YathĂ santhutaĂŒ nĂ ma: yathĂ mittatĂ yathĂ sandiññhatĂ yathĂ sambhattatĂ yathĂ samĂ nupajjhĂ yakatĂ yathĂ samĂ nĂ cariyakatĂ .
SaĂŒghikaĂŒ nĂ ma; saĂŒghassa dinnaĂŒ hoti pariccantaĂŒ.
Là bho nà ma: cãvarapiÔóapà tasenà sanagilà nappaccayabhesajjaparikkhà rà antamaso cuÔÔapiÔóopi dantakaññhampi dasikasuttampi, 1-
[PTS Page 155]
[\q 155/] pacchĂ khiyanadhammaĂŒ Ă pajjeyyĂ ti: upasampannassa saĂŒghena
smamatassa senĂ sanapa€€à pakassa vĂ bhattuddesakassa vĂ yĂ gubhĂ jakassa vĂ
phalabhĂ jakassa vĂ khajjakabhĂ jakassa vĂ appamattakavissajjakassa vĂ
cĂŁvaraĂŒ dinne khiyati Ă patti pĂ cittiyassa.
Dhammikamme
dhammikammasa€€i cĂŁvaraĂŒ dinte khiyati Ă patti pĂ cittiyassa dhammakamme
vematiko cĂŁvaraĂŒ dinne khĂŁyati Ă patti pĂ cittiyassa. Dhammakamme
adhammakammasa€€ã cĂŁvaraĂŒ dinne khĂŁyati Ă patti pĂ cittiyassa.
A€€aĂŒ
parikkhĂ raĂŒ dinne khĂŁyati Ă patti dukkañassa. Upasampannassa saĂŒghena
asammatassa senĂ sanapa€€à pakassa vĂ bhattusakassa vĂ yĂ gubhĂ jakassa vĂ
phalabhĂ jakassa vĂ khajjakabhĂ jakassa vĂ appamattakavissajjakassa vĂ
cĂŁvaraĂŒ vĂ a€€aĂŒ vĂ parikkhĂ raĂŒ dinne khiyati Ă patti dukkañassa.
1. Dasikasuttamattampi - sĂŁ1
[BJT Page 416] [\x 416/]
Anupasampannassa
saĂŒghena sammatassa vĂ asammatassa vĂ senĂ sanapa€€à pakassa vĂ
bhattuddesakassa vĂ yĂ gubhĂ jakassa vĂ phalabhĂ jakassa vĂ
khajjakabhĂ jakassa vĂ appamattakavissajjakassa vĂ cĂŁvaraĂŒ vĂ a€€aĂŒ vĂ
parikkhĂ raĂŒ dinne khiyati Ă patti dukkañassa.
Adhammakamme
dhammakammasa€€i à patti dukkañassa. Adhammakamme vematiko à patti
dukkañassa adhammakamme adhammakammasa€€ã anà patti.
AnĂ patti:
pakatiyĂ chando dosĂ mohĂ bhayĂ karontaĂŒ kvattho tassa dinnena laddhĂ pi
vinipĂ tessati na sammĂ upanessatĂŁti khiyati, ummattakassa vĂ
Ă dikammikassĂ ti.
DabbasikkhĂ padaĂŒ ekĂ dasamaĂŒ.
6. 8. 12
PariÔà mana sikkhĂ padaĂŒ
1. Tena
samayena buddho bhagavĂ sĂ vatthiyaĂŒ viharati jetavane anĂ thapiÔóikassa
Ă rĂ me tena kho pana samayena sĂ vatthiyaĂŒ a€€atarassa pugassa saĂŒghassa
sacicarabhattaĂŒ pañiyantaĂŒ hoti, bhojetvĂ civarena acchĂ dessĂ mĂ ti. Atha
kho chabbaggiyĂ bhikkhu yena so pugo tenupasaĂŒkamiĂŒsu. UpasaĂŒkamitvĂ taĂŒ
pugaĂŒ etadavocuĂŒ: “dethĂ vuso imĂ ni civarĂ ni imesaĂŒ bhikkhuna”nti. Na
mayaĂŒ bhanate dassĂ ma amhĂ kaĂŒ saĂŒghassa anuvassaĂŒ2 sacĂŁvarabhikkhĂ
pa€€attĂ ti. Bahu Ă vuso saĂŒghassa dĂ yakĂ bahu saĂŒghassa bhaddĂ ni3- ime
tumhe nissĂ ya tumhe sampassantĂ idha viharanti. Tumhe ce imesaĂŒ na
dassatha atha [PTS Page 156] [\q 156/] ko carahi imesaĂŒ dassati.
DethĂ vuso imĂ ni cĂŁvarĂ ni imesaĂŒ bhikkhĂ„nanti. Atha kho so pugo
chabbaggiyehi bhikkhĂ„hi nippiĂ«iyamĂ no yathĂ pañiyantaĂŒ cĂŁvaraĂŒ
chabbaggiyĂ naĂŒ bhikkhĂ„naĂŒ datvĂ saĂŒghaĂŒ bhantena parivisi. Ye te bhikkhu
jĂ natti saĂŒghassa sacĂŁvarabhattaĂŒ pañiyantaĂŒ na ca jĂ natti
chabbaggiyĂ naĂŒ bhikkhunaĂŒ dinnanti. Te evamĂ haĂŒsu “oĂ”ojethĂ vuso
saĂŒghassa cĂŁvara”nti. Natthi bhante yathĂ pañiyantaĂŒ cĂŁvaraĂŒ ayyĂ
chabbaggiyĂ ayyĂ naĂŒ chabbaggiyĂ naĂŒ pariÔà mesunti.
1. DubbalasikkhĂ padaĂŒ - machasaĂŒ
2. AnuvassakaĂŒ - si
3. BhattĂ - machasaĂŒ,
[BJT Page 418] [\x 418/]
2. Ye te
bhikkhu appicchà santuññhà lajjino kukkuccakà sikkhà kà mà , te ujjhà yanti
khiyanti vipĂ centi; “kathaĂŒ hi nĂ ma chabbaggiyĂ bhikkhu jĂ naĂŒ saĂŒghikaĂŒ
lĂ bhaĂŒ pariĂ”ataĂŒ puggalassa pariÔà messanti” - pe - saccaĂŒ kira tumhe
bhikkhave, jĂ naĂŒ saĂŒghikaĂŒ lĂ baĂŒ pariĂ”ataĂŒ puggalassa pariÔà methĂ ti.
SaccaĂŒ bhagavĂ vigarahi buddho bhagavĂ ananucchaviyaĂŒ moghapurisa,
ananulomikaĂŒ appatirĂ„paĂŒ assĂ maĂ”akaĂŒ akappiyaĂŒ akaraĂ”iyaĂŒ kathaĂŒ hi nĂ ma
tumhe moghapurisĂ jĂ naĂŒ saĂŒghikaĂŒ lĂ bhaĂŒ pariĂ”ataĂŒ puggalassa
pariÔà messatha. NetaĂŒ moghapurisa appasannĂ naĂŒ vĂ pasĂ dĂ ya pasannĂ naĂŒ vĂ
bhiyyobhĂ vĂ ya athakhvetaĂŒ moghapurisa, appasannĂ naĂŒ ceva appasĂ dĂ ya
pasannĂ naĂŒ ca ekaccĂ naĂŒ a€€athattĂ yĂ ti. Atha kho taĂŒ bhagavĂ bhikkhuĂŒ
anekapariyĂ yena vigarahitvĂ duharatĂ ya dupposanĂ ya mahicchatĂ ya
asantuññhiyĂ saĂŒgaÔãkĂ ya kosajjassa avaÔÔaĂŒ bhĂ sitvĂ anekapariyĂ yena
subharatà ya supposatà ya appicchassa santuññhassa sallekhassa dhatassa
pĂ sĂ dikassa apacayassa viriyĂ rambhassa vaÔÔaĂŒ bhĂ sitvĂ bhikkhunaĂŒ
tadanucchavikaĂŒ tadanulomikaĂŒ dhammiĂŒ kathaĂŒ katvĂ bhikkhu Ă mantesi,
tena hi bhikkhave bhikkhunaĂŒ sikkhĂ padaĂŒ pa€€à pessĂ mi dasa atthavase
pañicca: saĂŒghasuññhutĂ ya saĂŒghaphĂ sutĂ ya, dummaĂŻkĂ„naĂŒ puggalĂ naĂŒ
niggahĂ ya pesalĂ naĂŒ bhikkhunaĂŒ phĂ suvihĂ rĂ ya, diññhadhammikĂ naĂŒ Ă savĂ naĂŒ
saĂŒvarĂ ya, samparĂ yikĂ naĂŒ Ă savĂ naĂŒ pañighĂ tĂ ya, appasantĂ naĂŒ pasĂ dĂ ya
pasannĂ naĂŒ bhiyyobhĂ vĂ ya saddhammaññhitiyĂ vinayĂ nuggahĂ ya. Eva€ca pana
bhikkhave imaĂŒ sikkhĂ padaĂŒ uddiseyyĂ tha:
“Yo pana bhikkhu jĂ naĂŒ saĂŒghikaĂŒ lĂ bhaĂŒ pariĂ”ataĂŒ puggalassa pariÔà meyya pĂ cittiya”nti.
3. Yo panĂ ti:
yo yĂ diso yĂ tĂ yutto yathĂ jacco yathĂ nĂ mo yathĂ gotte yathĂ sĂŁlo
yathĂ vihĂ ri yathĂ gocaro thero vĂ tavo vĂ majjhamo vĂ eso vuccati ‘yo
panĂ ’ti.
BhikkhÄti
bhikkhuko’ti bhikkhu, bhikkhĂ cĂ riyaĂŒ ajjhapagato’ti bhikkhu,
bhinnapañadharo’ti bhikkhu, sama€€à ya bhikkhu, pañi€€à ya bhikkhu, ehi
bhikkhu’ti bhikkhu, tĂŁhi saraĂ”agamanehi upasampanno’ti bhikkhu tatra
yvĂ yaĂŒ bhikkhu samaggena saĂŒghena €atticatuttena kammena akuppena
ñhĂ nĂ rahena upasampanno, ayaĂŒ imasmiĂŒ atthe adhippeto ‘bhikkhu’ti.
JĂ nĂ ti nĂ ma: sĂ maĂŒvĂ jĂ nĂ ti a€€e vĂ tassa Ă rovetti so vĂ aroceti.
SaĂŒghikaĂŒ nĂ ma: saĂŒghassa dinnaĂŒ hoti pariccattaĂŒ
Là bho nà ma: civarapiÔóapà tasenà sanagilà napapaccabhesajjaparikkhà rà antamaso cuÔÔapiÔóopi dantakaññhamipi dasikasuttampi.
PariĂ”ataĂŒ
nĂ ma: dassĂ ma karissĂ mĂ ti vĂ cĂ bhinnĂ hoti taĂŒ puggalassa pariÔà meti
à patti pà cittiyassa pariÔate pariÔatasa€€i puggalassa pariÔà meti à patti
pà cittiyassa pariÔate vematiko puggalassa pariÔà meti à patti dukkañassa
pariÔate apariÔatasa€€i puggalassa pariÔà meti anà patti
SaĂŒghassa
pariĂ”ataĂŒ a€€asaĂŒghassa vĂ cetiyassa vĂ pariÔà meti Ă patti dukkañassa.
Cetiyassa pariĂ”ataĂŒ a€€acetiyassa vĂ saĂŒghassa vĂ gaĂ”assa vĂ 1-
puggalassa và pariÔà meti à patti dukkañassa. Puggalassa pariÔà meti à patti
dukkañassa. ApariÔate pariÔatasa€€i à patti dukkañassa. ApariÔate
vematiko [PTS Page 157] [\q 157/] à patti dukkañassa. ApariÔate
apariÔatasa€€i anà patti.
1. GaĂ”assavĂ ti padaĂŒ machasaĂŒ nadissate.
[BJT Page 420] [\x 420/]
AnĂ patti:
kattha demĂ ti pucchiyamĂ no yattha tumbhĂ kaĂŒ deyyadhammo paribhogaĂŒ vĂ
labheyya pañisaĂŒkhĂ reĂŒ vĂ labheyya ciraññhiko vĂ assa yattha vĂ pana
tumbhĂ kaĂŒ cittaĂŒ pasĂŁdati tattha dethĂ ti bhaĂ”ati ummattakassa vĂ
Ă dikammikassĂ ti.
PariÔà manasikkhĂ padaĂŒ dvĂ dasamaĂŒ.
Sahadhammikavaggo aññhamo.
TassuddĂ naĂŒ:
Sahadhamma civaÔÔa€ca - mohĂ panaĂŒ pahĂ rakaĂŒ
Talasanti amula€ca - sa€cicca ca upassuti
Pañibà hanachanda€ca - dabba€ca pariÔà mananti.
0 iyOuzusl jrA.h
3 iyOuzusl YsCIdmoh
3 tl,ays jkdys
Nd.Hj;a nqĂrcdKka jykafia fldiUE kqjr fdIs;d rdufhys jdih lrkfial’
tl,ays jkdys wdhqIau;a Pkak f;fuz wkdpdrfhys yeisfrhs’ NsCIQyq ”
weje;aks” Pkakfhks” funkaola fkdlrj’ fuh wlemhhs ” lSjdyqh’ fyf;u
“weje;aks” W.;a jskhOr wka NsCIqjlf.ka fkdwikafkuzo $ ta ;dla fuz
YsCIdmofhys fkdyeisfrushs”lshhs
4
huz ta NsCIq flfkla w,afmpzP jQjdyqo flfia kuz wdhqIau;a Pkak f;fuz
NsCIQka jssiska lreKq iys;j lshkq ,nk l,ays ” weje;aks” W.;a jskhOr
NssCIqqjlf.ka huz;dla fkd wijqo ta;dla fuys fkdyeissfrushs l2ula fyhska
lshhsssoehs ” * fuys 5+9+3 *6(( Nd.Hj;2ka jykafiag fuh oekajQy’ ” Pkakh”
Tn NsCIQka jsiska lreKq iyss;j lshkq ,nk l,ays â weje;aks” huz;dla W.;a
jskhOr wksla NsCIQjla fkdjspdrkafkao ta;dla fuz YsCIdmofhys fkd
ysslafukafkushs â lSfhao $ ” Nd.Hj;2ka jyaki” we;a;h” “
5
Nd.Hj;a nqĂrcdKka jykafia .y!d l
6 “huz NsCIqjla f;uz jkdys NsCIQka jsiska *meKjQ
YsCIdmofhka lshkq ,nkafka weje;aks” jHla; jQ jskhOdrS jQ wfkla
NsssCIqjla huz;dla fkdjspdrkafkuzo ta;dla uu fuz YsCIdmofhys fkd
yslafukafkushs â fufia lshkafka kuz mps;s fjz “
* fm< yd iiĂkak’
[ \ q 562 / ]
7
” uyfKks” fkdyslafukakdjQ NssCIqjla jsiska jia;2 ksodkdosh o; hq;2
jkafkah’ weish hq;af;ah” m1YaK l
8
â huz;dla jHla;jQ jskhOrfhl2 fkdjspdruzo â hkq mKavs;jQ jHla;jQ”
[dKjka;jQ” nyqiaiq;jQ OrAu l:slfhl2 jspdrkafkuzoehs lsshhso mps;s weje;a
fjz’WmimkajQjyq flfrys Wmimka jQfhah hk yeZ.Suz we;af;a fufia lshhso
mps;s weje;a fjz’ WmimkajQjyq flfrys jssu;s we;af;a fufia lshhso mps;s
weje;a fjz’ WmimkajQjyq flfrys Wmimka fkdjQfhah hk yeZ.Suz we;af;a fufia
lshhso mps;s weje;a fjz’ fkdmeKjQ YsCIdmohlska lshkq ,nkafka fuh
flf
[ \ q 563 / ]
hq;2h â hkq o; hq;2hs’ â jspd,
hq;2h â hkq iajduSKs” fuh flfiao $ fuys wJ:!h l2ulaoehs weish h;2h” â
m1YaK l
4 jsf,aLk YssCIdmoh’
3 * idjJ:s ksodkh (
tl,ays jkdys Nd.Hj;2ka jykafia NsCIQkag fkdfhla wldrfhka jskh l:dj
lshhs’ jskfhys .2K lshs’ oCINdjfhys .2K lshhs’ wdoY! fldg fmkaj fmkajd
wdhqIau;a Wmd,sf.a .2K lshhs’ NsCIQyq Nd.Hj;2ka jykafia jkdys fkdfhla
wdldrfhka jskh l:d lshhs’ jskfhys .2K lshhs jssskfhys oCI nejzys .2K
lshhs’ wdoY! fldg wdhqIau;a Wmd,sf.a .2K lshhss’ ” weje;aks” tfia kuz
wms wdhqIau;a Wmd,S fj; meussK jskh bf.k .Ksuqhs ” lsjdyqh’ tys jkdys
ia:jsrjreo kjlfhdao” uOHufhdao” hk fndfyda NsCIQyq wdhqIau;a Wmd,S
iuSmfhys jskh bf.k .Ks;a’ blans;s ij. NssCIQkag â weje;aks” oeka fndfyda
ia:jsr NsCIQyqo kjl NsCIqyqo” uOHu NssCIQyqo” wdhqIau;a Wmd,S iuSmfhys
jskh bf.k .Ks;a’ bosska fudjqyq jskfhys ukd oelSu we;af;da jkakdyqo” wms
hulg leue;so huz l,l leue;so huz;dla leue;so thg bv fkdoS wos;a’ tyd
fuyd wos;a’ weje;aks” tfia kuz wms jskhg fodia lshuqhs fuz is; is;jsh’
blans;s ij. NsCIQyq NssssCIQka fj; meusK lshk ,o fuz l2vd b;d l2vd
YsCIdmo j,ska lskuz m1fhdacko$ iel msKsi” fjfyi msKsi” fLzoh msKsi
mj;s;a â hhs lsh;a’
4
huz ta NsCIqflfkla w,afmpzPjQjdyqo * fuys 5+4+3+ *4(( flia kuz ij.
NsCIQyq jskhg fodia lsh;ahhs fkdi;2g m1ldY lr;a” fkdi;2gq jpk lsh;a’
“uyfKks” f;ms jssskhg fodia lshkakyq we;a;oehs ” weiQy’ ” Nd.Hj;2ka
jykai” we;a;h “
[ \ q 564 / ]
5
Nd.Hj;a nqĂrcdKka jykafia .y!d l
6
” huzlsis NsCIqjla m1d;sfudCIh Wfoikq ,nk l,ays Wfoik ,o LqoaodkqLqoaol
fuz YsCIdmoj,ska ljr m11fhdacko huz;dla l2l2iq msKsi” fjfyi msKsi”
fLzoh msKsi mj;akdyqhhs fufia lshkafka kuz YsCIdmohg kskaod lsrSSfuys
mps;s fjz’”
7
â hfula jkdys â hkq NsCIQ hkq * fuys 5+3+35 *4(( â m1d;sfudCIh foaYkd
lrkq ,nk l,ays â hkq foaikd lroaoS fyda foaYkd lrjoaoS fyda lsh;aoS
âfufia lshkafkah â hkq lshk ,o fuz l2vd b;d l2vd YsCIdmoj,sska lskuz
m1fhdacko ielh msKsi” o fjfyi msKsio” fLzoh msKsio mj;S’ huz flfkla fuh
bf.k .Ks;ao Tjqkag iel my< fjz’ fjfyi fjz’ fLzoh fjz’ huz flfkla fuh
m1.2K fkdflfrAo Tjqkag ielhla fkdfjz” fjfyila fkdfjz” fLzohla fkdfjz’
fuh fkdlshk ,oafoa kuz hym;’ fuh fkdbf.k .;af;a kuz hym;’ fuh mqyqKq
fkdflf
8
fuz NsCIQyq fyda m1lD;s oekSu ke;af;da fyda fj;ajdhss WmiuzmodjQjkaf.a
jskhg fodia lshhs kuz mps;s weje;a fjz’ WmiuzmodjQjyq flfrys Wmiuzmod
jQfhah hk yeZ.SSuz we;af;a jskhg fodia lsshhso mps;s weje;a fjz’
WmiuzmodjQjyq flfrys jsu;s we;af;a jskhg fodia lsshhso mps;s weje;a fjz’
WmiuzmodjQjyq flfrys Wmiuzmod fkdjQfhah hk yeZ.SSuz we;af;a jskhg fodia
lsshhso mps;s weje;a fjz’ wfkla OrAuhkag fodia lshhso Ăl2,d weje;afjz’
Wmiuzmod fkdjQfjl2g jskhg fyda wfkla OrAuhkag fodia lshhso Ăl2,d
weje;afjz’ Wmimka fkdjQjl2 flfrys WmimkajQfhah hk yeZ.Suz we;af;a Ăl2,d
weje;a fjz’ Wmimka fkdjQjl2 flfrys jsu;s
[ \ q 565 / ] we;af;a Ăl2,d weje;a fjz’ Wmimka
fkdjQjl2 flfrys Wmimka fkdjQfhah hk yeZ.Suz we;af;a Ăl2,d weje;a fjz’
fodia fkdlshkq leue;af;a tfia kuz m
5 fudyk YsCIdmoh
3 *idjJ:s ksodk (
tl,ays jkdys ij. NsCIQyq wkdpdrfhys yeisr fkdokakdluska weje;g
meussKsshyhso” okss;ajdhss mdfudla Wfoik ,o l,ays wms fuz OrAuh;a
m1d;sfudCIfhys wd nj oeka oksuq’ ta iQ;1hg wh;ah’ wvuila mdid WfoiSug
meusfK;ahhs oeka oksuqhs lsh;a’
4
huz ta NssCIqflfkla w,afmpzPjQjdyqo Tjqyq flfia kuz ij. NsCIQyq
m1;sfudCIh foaikd lrkq ,nk l,ays wms fuz OrAuho” m1d;sfudCIfhys ta
iQ;1hg wh;ah” wrAO udihla mdid foaikd lsrSug meusfK;ahhs oeka oksuqhs
lsh;aoehs *fuys 5+9+3 *6(( “uyfKks” f;ms m1d;sfudaCIh foaYkd lrkq ,nk
l,ays â wms fuz OrAuh;a m1d;sfudCIfhys wdfhah” iQ;1hg wh;ah” wrAO udihla
mdid foaYkd lsrSug meusfKahhs oeka wms oksuq âhhs lshkakdyqo $” ”
Nd.Hj;2ka jykai we;a;h’ “
5
Nd.Hj;a nqĂrcdKka jykafia .eryQfial’ * fuys 5+3+6 *3(( ” ysia
mqreIfhks” flfia kuz f;ms mdfudla Wfoikq ,nk l,ays â wms fuz OrAuhka
iQ;1fhys wdfhah” iQ;1hg we;2,;ah” wrAO udihla mdid WfoiSug meusfKahhs â
lshjzo $ ” ysia mqreIfhks” fuh *fuys 5+3+6 *5(( uyfKks” fufiao jkdys fuz
YsCIdmoh Wfoijz “
6
” huzlsis NsCIqjla f;fuz jkdys wvuila mdid m1d;sfudaCIh foaYkd lrkq ,nk
l,ays â weje;aks” fuz OrAu f;fuzo” m1d;ssfudaCIfhys wdfhah” iQ;1hg
we;2,;ajQfhah” wviula mdid WfoiSug tkafkahhs uu oeka
[ \ q 566 / ] jkdyss oksushsâ fufia lshhsss
kuz boska fiiq NsCIQyq ta NsCIqj â fuz NsCIqj jsiska fo;2ka jrla mdfudla
Wfoikq ,nk l,ays fmr ysĂskd ,oafoakqhs okakyqo” fndfyda fia lsshkqu lsu
$ ta NssCIqjg fkdoekSfuka usoSfula fkdue;af;ah’ ta wkdpdrfhys huz
weje;lg meussKsfhyso ta OrAuh fkdblaujd lrjsh hq;af;ah’ Tyqg u;af;yso â
weje;aks” kqU mdfudla Wfoik l,ays ukd fldg wJ:!j;a fldg fufkys
fkdlrkafkysh’ ta kqUg w,dNfhdah’ ĂrA,Nh’ fudydfrdamk lrAuh lg hq;af;ah’
ta mqoa.,hd flfrys fuz mps;s fjz’
7
â hfula jkdys â hkq NsCIq hkq’ * fuys 5+3+35 *4( *5(( â wrAO udihla â
hkq WfmdI:hla mdidh’ â mdfudla Wfoikq ,nk l,ays â hkq foaYkd lrk l,aysh’
â fufia lshkafkah âhkq wkdpdrhlg meusK fkdoekqj;aju meusKsfhahhs
oks;ajdhs mdfudla Wfoikq ,nk l,ays â uu fuz OrAuh;a iQ;1fhys wdfhah”
iQ;1hg wh;ah” wrAO udihla mdid WfoiSSug fhahhs â fufia lshhso Ăl2,d
weje;a fjz’ â ta NsCIqjâ hkq ta uq,d lrkq leue;s NsCIqj fiiq NsCIQyq fuz
NsCIqj fo;2ka jrla mdfudla Wfoikq ,nk l,ays fmr yqka nejz okakdyq kuz
jevsmqr lSfuka lskuz m1fhdacko $ ta NsCIqqjg fkdoekSfuka usoSula ke;’
tys huz weje;lg meusfKao tho OrAuh jQ mrsoss l
8
” uyfKks” fufiao jkdys wdfrdamkh l
[ \ q 567 / ] uq,dj wdfrdamkh lrhs’ fukuz
NsCIqjg uq,dj wdfrdamkh lssrSu huz NsCIqjlg bjish yels kuz fyf;u
ksYaYnzo jkafkah’ hful2g bjis fkdyelso fyf;u lshkafkah’ ixhd jsiska
fukuz NsCIqjg fudayh wdfrdamkh lrk ,oS” ixhdg leue;s fjz’ tfyhska
ksYaYnzoh’ fuz ;2IaKSuzNdjh fufia orushs â lshdhss’
9
uq,dj wdfrdamkh fkdl< l,ays uq,d fjhso Ăl2,d weje;a fjz’ fudayh
wdfrdamkh l< l,ays uq,d fjhso mps;s weje;a fjz’ OrAu lrAufhys OrAu
lrAuh hk woyia we;af;a uq,d lrhso mps;s weje;a fjz’ OrAu lrAufhys jsu;s
we;af;a uq,d lrhso mps;s weje;a fjz’ OrAu lrAufhys wOrAu lrAuh hk woyia
we;af;a uq,d lrhso mps;s weje;a fjz’ wOrAu lrAufhys OrAu lrAuh hk
yeZ.Suz we;af;a uq,d lrhso Ăl2,d weje;a fjz’ wOrAu lrAufhys jsu;s
we;af;a uq,d lrhso Ăl2,d weje;a fjz’ wOrAu lrAufhys wOrAu lrAuh hk
yeZ.Suz we;af;a Ăl2,d weje;a fjz’ jsia;rj fkdwik ,oafoa fjzo” fo;2ka
jrlg jvd jsia;r we;sj wik ,oafoa fjzo” uq,d fkdlrjkq leue;a;dg”
Wu;2jQjyqg” wdoslrAuslhdg weje;a fkdfjz’
6 mydrodk YsCIdmoh
3 *idjJ:s ksodkh (
tl,ays jkdys ij. NsCIQyq lsmqkdyq fkdleue;s jQjdyq i;f
4
huz ta NsCIqq flfkla w,afmpzPjQjdyqo * 5+4+3 *4(( flfia kuz ij.
NsCIQyq lsmshdyq fkdigq jQjdyq NsCIQkag myr fo;a hhs * fuys 5+4+3 *6((
“uyfKks” f;ms lsmqkdyq fkdi;2gq jQjdyq NsCIQkag myr fojzo $” ” Nd.Hj;2ka
jykai we;a;h’ “
[ \ q 568 / ]
5
Nd.Hj;a nqĂrcdKka jykafia .y!d l
6 “huzlsis NsCIqjla lsmsfha fkdi;2gq jQfha *4( NsCIqjlg myr foao mpss;s weje;a fjz’”
7
â hfula jkdys â NsssCIQ hkq’ * 5+3+35 *4(( â NsCIqjlg â hkq wksla
NsCIqjlg’ â lsmsfha fkdi;2gq jQfha â hkq fkdweZMfKa” yemamqk is;a
we;af;a” ;ojQfha fjz’
8
â myr fohs â kuz YrSfhka fyda YrSrh ms
7 l,ikaksl YsCIdmoh
3
*idjJ:s ksodk ( tl,ays jkdys ij. NsCIQyq lsmshdyq fkdi;2gq jQjdyq
i;f
[ \ q 569 / ]
4
huz ta NsCIqflfkla w,afmpzPjQjdyqo * fuys 5+4+3+ *3(( Tjqyq flfia kuz
ij. NsCIQyq lsmS fkdi;2gq jS NsCIQkag .eiSug w; Tfidj;aoehs * fuys 5+9+3
*6(( * fuys 5+5+7 *3(( ” uyfKks” f;ms lsmshdyq fkdi;2gq jQjdyq NsCIQkag
.eiSug w; Tij;ah hkq we;a;oehs ” weiQy’ ” Nd.Hj;2ka jykai” we;a;h’ “
5
Nd.Hj;a nqĂrcdKka jykafia .y!d l
6 ” huzlsis NsCIqjla lsmsfha fkdi;2gqjQfha NsCIQjlg .eiSug w;a kZ.do mps;s fjz’”
7
*3( â hfula jkdys â hkq NsCIQ hkq’ * fuys 5+3+35 *4( *5(( âNsCIqjlg â
hkq wksla NsCIqjlg âlsmsfha fkdi;2gq jQfha â hkq * 0+6+6 *4(( âw;a
Tijkafkah â hkq YrSrhg fyda YrSrhg wh;a fohska fyda hg;amsrssfihska
Wmq,a m;la fyda Wvg Tijhso mps;s weje;a fjz’ Wmiuzmod jQfjl2 flfrys *4(
Wmiuzmod jqfhah hk yeZ.Su we;af;a lssmssfha fkdi;2gq jQfha w;a kZ.hso
mps;s weje;a fjz’ Wmiuzmod jQfjl2 fkfrys jsu;s we;af;a lsmsfha fkdi;2gq
jQfha w;a kZ.hso mps;ss wej;a fjz’ WmiuzmodjQfjl2 flfrys Wmimka
fkdjQfhah hk yeZ.SSu we;af;a lssmsfha fkdi;2gqjQfha w;a kZ.hso mpss;s
weje;a fjz’ Wmimka fkdjQfjl2g lsmsfha fkdi;2gqjQfha w;a kZ.hso Ăl2,d
weje;a fjz’ Wmimka fkdjQfjl2 flfrys Wmiuzmod jQfhah hk yeZ.SSsu we;af;a
Ăl2,d weje;a fjz’ Wmiuzmod fkdjQfjl2 flfrys jsu;ss we;af;a Ăl2,d weje;a
fjz’ Wmiuzmod fkdjQfjl2 flfrys Wmiuzmod fkdjQfhah hk yeZ.Su we;af;a
Ăl2,d weje;a fjz’ lsisfjl2 jsiska fjfyikq ,nk l,ays usfok woyiska w;a
kZ.hso ” Wu;2jQjyqg” wdoslrAuslhdg weje;a fkdfjz’
8 wuQ,l YsCIdmoh
3 * idjJ:s ksodkh ( tl,ays jkdys ij. NsCIQyq uq,la ke;a;djQ ixdosfiaid mka;sfhlska fpdaokd flfr;a’
4
huz ta NsCIq flfkla w,afmpzPjQjdyqo Tjqyq * 5+4+3 *4(( Tjqyq flfia kuz
ij. NsCIQyq NsCIqjlg uqq,la ke;a;djQ ixdosfiaihlska fpdaokd flfr;ao $
huz ta NsCIq flfkla w,afmpzPjQjdyqo Tjqyq flfia kuz ij. NsssCIQyq
NsCIqjlg uq,la ke;a;djQ ixdosfiaihlska fpdaokd flfr;aoehs * fuys
5+9+*6(( ” uyfKks” f;ms NsCIqjlg uq,la ke;a;djQ ixdosfiaihlska fpdaokd
flr;a hkq we;aoehs ” weiQy’ ” Nd.Hj;2ka jykai” we;a;h’ “
5
Nd.Hj;a nqĂrcdKka jykafia .y!d l
6 ” huzlsis NsCIqqjla NssCIqqjlg uq,la ke;a;djQ * wi;H jQ ( ixdosfiaihlska fpdaokd flfrA kuz mps;s weje;a fjz’ “
7
â hfula jkdys â hkq * fuys 0+7+7 *3(( â NssCIqjla â hkq wkssla
NsCIqjlsss’ â uq,la ke;s â *wi;H ( hkq fkdolakd ,o” fkdwik ,o” iel ke;s
hkqhs’ âixdosfiaifhka â hkq ixdosfiai f;f
8
â fpdaokd lrkafkah â hkq fpdaokd lrhs fyda fpdokd lrjhs fyda mps;s
weje;a fjz’ Wmiuzmod jQjyq flfryss * 0+7+7 *4( w;a kZ.hsso fjkqjg wi;H
ixdosfiaifhka lshd fjkia lr fhdod.; hq;2hss ( mss
[ \ q 571 / ]
9 ixpsspzp YsCIdmoh
3
* idjJ:s ksodk ( tl,ays jkdys ij. NsCIQyq i;f
4
huz ta NsCIqflfkla w,afmpzPjQjdyqo Tjqyq flfia kuz ij. NsCIqyQ NsCIQkag
oek oek iel Wmoj;aoehs â * fuys 5+9+3 *6(( ” uyfKks” f;ms NsCIQkag oek
oek iel Wmoj;ah hkq we;a;oehs ” weiQy’ ” Nd.Hj;2ka jykai” we;a;h’ “
5
Nd.Hj;a nqĂrcdKka jykafia .y!d l< fial’* fuys 5+3+6 *3(( ” ysia
mqreIfhks” flfia kuz f;ms NsCIQkag oek oek iel Wmojkakyqo $ ysia
mqreIfhks” fuh * fuys 5+3+6 *5(( uyfKks” fufiao jkdys fuz YsCIdmoh
Wfoijz’ “
6
” huz NsssCIqjla f;u jkdys NsCIqjlayg oek oek fufia fudyqg fudfyd;l2Ă
wmyiq jkafkahhs fuhu m1;H fldg wksslla m1;H fkdfldg l2l2ila Wmojd kuz
mpss;s weje;a fj”
7 â hfula jkdys â hkq NssCIq hkq * fuysss 5+3+35 *4(( â oek oek hkq okafka jsfYaIfhka okafka oek Ăre fldg blaujhs’
8
â ielh Wmojdkuz â hkq *4( kqU Wmimkaj isgSu jsisjhilg wvqhhs iss;us’ Tn
wld,fhys je<Ăfhahhs is;us’ Tn jsiska u;ameka nSfjzhhss is;us’
ia;1shla iuZ. Tn ryis.;j yqkafkahhs is;ushs’ *5( lshd iel Wmojhso mps;s
weje;a fjz’
[ \ q 572 / ]
9
â fuhu m1;H fldg wkslla ke;sj â hkq iel lrkakg wkalsis fya;2jla
ke;af;ahs’ Wmiuzmod jQfha WmiuzmodjQfhah hk yeZ.Su we;af;a oek oek iel
Wmojhso mps;s weje;a fjz’ WmiuzmodjQjl2 flfrys jsu;s we;af;a oek oek iel
Wmojhso mps;s weje;a fjz’WmiuzmodjQjl2 flfrys Wmiuzmod fkdjQfhah hk
yeZ.Su we;af;a oek oek iel Wmojhso mps;s weje;a fjz’ Wmiuzmod fkdjQjl2g
oek oek iel Wmojhso Ăl2,d weje;a fjz’ Wmimka fkdjQjl2 flfrys Wmimka
jQfhah hk yeZ.Su we;af;a Ăl2,d weje;a fjz’ Wmimka fkdjQfjl2 flfry
ssjsu;s we;af;a Ăl2,d weje;a fjz’Wmimka fkdjQfjl2 flfrys Wmimka
fkdjQfhah hk yeZ.Suz we;af;a Ăl2,d weje;a fjz’ iel fkdbmojkq leu;af;a
wvq jsssis jhia we;af;a Tn âTn Wmiuzzmod jQfhahhs yZ.susâ f;dmg miqj iel
fkdfjzjdhs tfia kuz okqjjhs lshdo ” Wu;2jQjyqg” wdoslrAuslhdg weje;a
fkdfjz’
0 Wmiaiq;s YsCIdmoh
3
* idjJ:s ksodk ( tl,ays jkdys ij. NsCIQyq m1shYS,S NsCIQka iuZ. vnr
lr;s’ m1shYS,SSS NsCIQyq â weje;aks ” fuz ij. NsCIQyq ,cAcd ke;af;dah’
fudjqka iuZ. flda,dy, lsrSug fkdyel’ ij. NsCIQyq âweje;aks” f;dms l2ula
fyhska w,cAcS l:dfjka wm fy,dols;aoehs f;ms fldysoS weiqjyqoehs â
weiQy’ â wm wdhqIau;2ka l:d lrk ;ek wid isgshuqhs â lSjdyqh’
4
huz ta NsCIq flfkla w,afmpzPjQjdyqo Tjqyq flfia kuz ij. NssCIQyq yg.;a
flda,dy, we;s” yg.;a l,y we;s” yg.;a jsjdo we;s” NsCIQkaf.a yZv
wefikudkfha isgSoehs â fodia lsh;” fkdi;2g m1ldY lr;a” fkdi;2gq jpk
lsh;a’ ” uyfKks” f;ms yg.;a vnr we;ss yg.;a l,y we;ss” yg.;a jsjdo we;s
NsCIQkaf.a yZv wefik udkfha isgs;aoehs ” weiQy’” Nd.Hj;2ka jykai” we;a;h
“
[ \ q 573 / ]
5
Nd.Hj;a nqĂrcdKka jykafia .rAyd l
6
” huzlsis NsCIqjla Wmka vnr we;s yg.;a l,y we;s jsjdohg meusKs
NsCIQkaf.a hula fudjqyq lshkakdyqo th wikafkushs fuhu lreKq fldg wkslla
lreKq fkdfldg wefik iuSmfhys isgS kuz mps;s weje;a fjz’ “
7
â hfula jkdys â hkq * fuys 5+3+35 *4(( â NssCIQkaf.a â hkq wksla
NsCIQkaf.ah’ â âyg.;a vnr we;sss” yg.;a l,y we;s” yg.;a jsjdo we;s â hkq
yg.;a kvq we;s hkqhs’ â yZv wefik udkfha â hkq fudjqkaf.a ni wid
fpdaokd lrkafkuz” isyslrjkafkuz’
8
â m1;sfpdaokd lrjkafkus kej; isyslrjkakus” f;acia ke;slrjkafkushhs o
Ăl2,d weje;a fjz’ huz ;ekl isg wihso mps;s weje;a fjz’ miqmi hkafka
wikafkushs jyd hhso Ăl2,d wje;afjz’huz ;ekl isgsfha wihso mps;s weje;a
fjz’ fmrgqj hkafka wikafkushs kj;So Ăl2,d fjz’ huz;ekl isg wihso mps;s
fjz’ NsCIqj isgs ;ekg fyda yqka ;ekg fyda fyd;a ;ekg fyda meusK l:d
l< hq;2h’ lErsh hq;2h’ oekajsssh hq;2h’ boska fkdlErEfha kuz
fkdoekakQfha kuz mpss;s weje; fjz’ â fuhu fya;2 fldg wkslla fya;2
fkdfldg â hkq yZv wefik udkfha isgSug wka fya;2jla ke;af;a hkqhs’
WmimkajQjyq flfrys WmimkajQfhah hk yeZ.Suz we;af;a Ynzo wefik udkfha
issgSo mps;s weje;a fjz’WmimkajQjyq flfrys jsu;s we;af;a Ynzo wefik
udkfha issgSo mps;s weje;a fjz’ WmimkajQjyq flfrys Wmimka fkdjQfhah hk
yeZ.Suz we;af;a Ynzo wefik udkfha issgSo mps;s weje;a fjz’ Wmimka
fkdjQjl2f.a yZv wefik ;ek isgSo Ăl2,d weje;a fjz’ Wmiuzmod fkdjQfjl2
flfrys Wmiuzmod jQfhah hk yeZ.Su we;af;a Ăl2,d fjz’ Wmiuzmod fldjQfjl2
[ \ q 574 / ] flfrys jsu;s we;af;a Ăl2,d fjz’
Wmiuzmod fkdjQfjl2 flfrys Wmiuzmod fkdjQfhah hk yeZ.Suz we;af;a Ăl2,d
fjz’ fudjqkaf.ka wid wE;a jkafkus” fjkajkakus” ikaisfĂkafkus” ;ud
uqokafkushs fhhso Wu;2jQjyqg” wdoslrAuslhdg weje;a fkdfjz'’
- luzumgsndyk YsCIdmoh
3 * idjJ:s ksodk (
tl,ays jkdys ij. NsCIQyq wkdpdrfhys yeisr tla tla kulg ix lrAu lrkq ,nk
l,ays wdfl1dI flfr;a’ tl,ays jkdys lsishuz lghq;a;la iĂyd ixhd /iajQfha
fjz’ ij. NsCIQyq isjqre lrAu lrkakdyQ tl kulg PFoh Ăkay’ ta NsCIqj tys
.ssfhah’ blans;s ix f;fuz fuz ij. NsCIqj ;ksj wdfjzh’ tfia fyhska Tyqg
ix lrAuhla flf
4
huz ta NsCIq flfkla w,afmpzPjQjdyqo Tjqyq * fuys 5+4+3 *4(( Tjqyq flfia
kuz ij. NssCIQyq OdrAussl lrAuhkag PFoh oS miqj kq.2K lshk iajNdjhg
meusfK;aoehs * fuys 5+9+3 *6(( ” uyfKks” f;dms OdrAusl lrAuhkag PFoh oS
miqj fodia lshk njg meusfK;a hkq we;a;oehs ” weiQy’” Nd.Hj;2ka jykai”
we;a;h’ “
5
Nd.Hj;a nqĂrcdKka jykafia .eryQfial’ * fuys 5+3+6 *3(( ” ysia
mqreIfhks” flfia kuz f;ms OdrAusl lrAuj,g PFoh oS miqj fodia lshk njg
meusfKkakyqo $ ysia mqreIfhks” fuh * fuys 5+3+6 *5(( uyfKks” fufiao
jkdys fuz YssCIdmoh Wfoijz’”
6 ” huzlsis NsCIqjla OdrAusl lrAuhkag PFoh oS miqj fodia lshk njg meusfKkafkao mps;s weje;a fjz”‘
[ \ q 575/ ]
7
â hfula jkdys âhkq NsCIqq hkq * fuys 5+3+35 *4(( â OdrAusl lrAu â kuz
wmf,dalk lrAuh” [;a;s lrAuh” [;a;s Ă;sh lrAuh”[;a;ss p;2J:! lrAuh”
OrAufhka jskfhka Ydia;DD Ydikfhka lrk ,o fuh OdrAusl lrAu kuzfjz’
8
PFoh oS miqj fodia lshhso mps;s weje;a fjz’ OrAu lrAufhys OrAu lrAuh hk
yeZ.Suz we;af;a PFoh oS miqj fodia lsshhso mps;s weje;a fjz’ OrAu
lrAufhys jsu;s we;af;a PFoh oS miqj fodia lsshhso Ăl2,d weje;a fjz’ OrAu
lrAufhys wOrAu lrAuh hk yeZ.Suz we;af;a PFoh oS fodia lsshhso weje;a
fkdfjz’ wOrAu lrAufhys OrAu lrAuh hk yeZ.Suz we;af;a Ăl2,d weje;a fjz’
wOrAu lrAufhys jsu;s we;af;a Ăl2,d weje;a fjz’ wOrAu lrAufhys wOrAu
lrAuh hk yeZ.Suz we;af;a weje;a fkdfjz’ wOrAu lrAufhka fyda jrA.j fyda
lrAuhg fkdiqĂiaidg fyda lrAuhla lrk ,oafoahhs okafka fodia lshhso ”
Wu;2jQjyqg” wdoslrAuslhdg weje;a fkdfjz’
3= PFoh fkdoS hdfuz YssCIdmoh
3 *idjJ:s ksodkh (
tl,ays jkdys lsishuz lghq;a;la iĂyd ixhd /iajQfha fjzo ij. NsCIQyq
isjqre lrAuh lrk tla kulg PFoh Ăkay’ blans;s ix f;fuz hful2 Wfoid
/iajQjdyqo ta lrAuh lrkafkushs [;a;sh * oekajSu ( ;enqfjzh’ blans;s ta
NsCIq f;fuz fufia fudjqyq tlsfkldg lrAu lr;a’ f;ms ljfrl22g lrAu
lrkakyqoehs PFoh fkdoS wiafkka ke.sg .shdyqh’
4
huz ta NsCIqflfkla w,afmpzPjQjdyqo Tjqyq flfia kuz NsCIQyq ixhd flfrys
jsNd. l:dj mj;akd l,ays PFoh fkdoS wiafkka ke.sg hkakyqoehs fodia lsh;a”
fkdi;2g m1ldY lr;a ” fkdi;2gq jpk lsh;a’ ” uyK” Tn ixhd flfrys jsksYaph
l:dj mj;akd l,ays PFoh fkdoS wiafkka ke.sg .sfhys hkq we;a;oehs ”
weiQy’ ” Nd.Hj;2ka jykai” we;a;h “
[ \ q 576 / ]
5
Nd.Hj;a nqĂrcdKka jykafia .rAyd l,fial’ * fuys 5+3+6 *3(( ” ysia
mqreIh” flfia kuz f;ms ixhd w;r kvqjsNd.hla mj;akd l,ays PFoh fkdoS
wiafkka ke.sg hkafkao $ ysia mqreIfhks” fuh * fuys 5+3+6 *5(* 5+3+8 *5((
6 ” huzlsis NsCIqjla ixhd flfrys jsksYaph l:dj mj;akd l,ays PFoh fkdoS wiafkka ke.sg hhso mps;s weje;a fjz’ “
7 â hfula jkdys â hkq NsCIq hkq’ * fuys 5+3+35 *4((
8
” ixhd flfrys jsksYaph l:dj ” kuz jia;2j fyda lshk ,oafoa fjzo” oekajSu
fyda ;nk ,oafoa fjzo” lrAu jdlHh fyda wvd, lrk ,oafoa fjzo” âPFoh fkdoS
wiafkka ke.ssg hhsâ hkq flfia fuz lrAuh fldmH jkafkao” jrA. jkafkao”
fkdlrkafka fyda fjzoehs fhao Ăl2,d weje;a fjz’msrsfiys w;ami
w;ayrskakdyg Ăl2,d fjz’ w;ay< l,ays mpss;s weje;a fjz’ Ou! lu!fhys
Ou! lu!h hk yeZ.Suz we;af;a PFoh fkdoSS wiafkka ke.sg fhao mps;s weje;a
fjz’ Ou! lu!fhys jsu;s we;af;a PFoh fkdoSS wiafkka ke.sg fhao Ăl2,d
weje;a fjz’ Ou! lu!fhys wOu! lu!h hk yeZ.Suz we;af;a PFoh fkdoSS wiafkka
ke.sg fhao weje;a fkdfjz’ wOu! lu!fhys Ou! lu!h hk ye.Suz we;af;a Ăl2,d
weje;a fjz’ wOu! lu!fhys jsu;s we;af;a Ăl2,d weje;a fjz’wOu! lu!fhys
wOu! lu!h hk ye.Suz we;af;a weje;a fkdfjz’ixhdf.a vnrhla fyda l,yhla
fyda jsreoaOlula fyda jsjdohla fyda jkafkahhs fhao” ix fNaOhla fyda
ixhdf.a foorSula fyda fjzhhs fhao” wOu!fhka fyda j.!j fyda lu!hg
fkdiqĂiaidg lu!hla lr;shs fhao” .s,kaj fyda .s,kdf.a lghq;a;lska fhao”
u
[ \ q 577 / ]
33 Ănzn, YsCIdmoh
3 * fjZMjk ksodkh (
tl,ays jkdys wdhqIau;a onznu,a, mq;1 f;fuz ixhdg fikiqkao mKjhs n;ao
kshu lrhs’ ta wdhqIau;a f;fuzo ĂrAj, isjqre we;af;a fjz’ tl,ays jkdys
ixhdg tla isjqrla Wmkafka fjz’ blans;s ix f;fuz ta isjqr wdhqIau;a
onznu,a, mq;1 f;rekag Ăkafkah’ ij. NsCIQyq us;1lu mrsos ixhdg Wmka ,dNh
msrsku;ahhs *fuys 5+9+3 *6((
4
huz ta NsCIqflfkla w,afmpzPjQjdyqo Tjqyq flfia kuz ij. NsCIQyq iu.s
ixhd yd isjqrla oS miqj fodia lshk njg meusfK;aoehs * fuys 5+9+3 *6((
“uyfKks” f;ms iu.s ixhd iuZ. isjqrla oS miqj fodia lshk njg meusfKkakyq
hkq we;a;oehs ” weiQy’ ” Nd.Hj;2ka jykai” we;a;h’ “
5
Nd.Hj;a nqĂrcdKka jykafia .y!d l
6
” huzlsis NsCIqjla iu.s ixhd iuZ. isjqrla oS NsCIQyq jsYajdih wkqj
ixhdg wh;a ,dNh msrsku;a hhs miqj fodia lshk njg meusfKkafkao mps;s
weje;a fjz’ “
7
â hfula jkdys âhkq NsCIq hkq’ * fuys 5+3+35 *4(( â iu.s ixhd â kuz tlg
ix lu! lrk tl iSudfjys isgs ixhdhs’ â isjqrla â hkq isjqre ih w;2frka
jsl,amkhg iqĂiq wka;su tla;rd isjqrels’ â oS â hkq f;fuz oS’ â jsYajdilu
wkqjâ us;1lu wkqj” weĂkquzlu wkqj” Nla;sh wkqj” iudk WmdOHdhlu wkqj”
iudk wdpdhH!lu wkqj hkqhs’ â idxsl â kuz ixhdg Ăkafka mrss;Hd. lrk,oafoa
fjz’ *4( â ,dNh â kuz isjqre” msKavmd;” fikiqka .s,kami” fnfy;a” msrslr
hg;a msrsfihska iqKqmsZvl2Ă oeyegs l@rl2Ă” odjZM kQ,l2Ă fjz’
[ \ q 578 / ] (b) 9
8
â miqj fodia lshk njg meusfKkafkah âhkq Wmiuzmod jQ ixhd jsiska iuzu;
lrk ,o fikiqka mKjkafkl2g fyda n;a Wfoikafkl2g fyda leĂ fnokafkl2g fyda
M, fnokafkl2g fyda lejs
9
ixhd jsiska iuzu; lrk ,o fyda iuzu; fkdlrk ,o fyda Wmimka fkdjQfjl2g
fyda fikiqka mKjkafkl2g fyda n;a Wfoikafkl2g fyda leĂ fnokafkl2g fyda
f.vs fnokafkl2g fyda lejs
34 mrsKduk YsCIdmoh
3
* idjJ:s ksodk ( tl,ays jkdys iej;a kqjr tla;rd msrsila ixhdg isjqre
iys; n;la ms
[ \ q 579 / ] meusK ta msrsig â weje;aks” fuz
isjqre fuz NsCIQkag fojhs â lSjdyqh’ âiajduSks wms fkdfouq ‘ wmf.a ixhdg
jrAIhla mdid isjqre iys; oka mKjk ,oafoda fjuq’ âweje;aks” ixhdg
odhlfhda fndfydah” ixhdg hym; fndfydah’ fudjqyq f;dm ksid f;dm n,uska
fuyss jdih lr;a’ boska f;ms fudjqkag fkdfokakyq kuz kej; oeka ljfrla
fudjqkag foao $ weje;aks” fuz isjqre fudjqkag fojz’ blans;s ta msrsi ij.
NsCIQka jsiska lror lrkq ,nkafka ms
4
huz ta NsCIqq flfkla w,afmpzPjQjdyqo Tjqyq flfia kuz ij. NsCIQyq oek
oek msrskuk ,o ixsl ,dNh mqoa.,fhl2g msrskud .kafkaoehs * fuys 5+9+3
*6(( “uyfKks” f;ms oek oek ixsl jQ ,dNhla msrskuk ,oafoa mqoa.,fhl2g
msrskujqoehs ” weiQy’ ” Nd.Hj;2ka jykai” we;a;h’ “
5
Nd.Hj;a nqĂrcdKka jykafia .y!d l
6 ” huzlsis NsCIqjla ixhdg msrskuk ,o idxsl ,dNhla mqoa.,fhl2g msrskujd .KSSo mps;s weje;a fjz’ “
7
â hfula jkdys â NsCIq hkq’ * fuys 5+3+35 *4(( â oek oek â kuz f;fuz
fyda okS” wksfll2 fyda Tyqg ie, lrhs’ fyf;fuz fyda ie,lrhs hkqhs’ â
idxsl â kuz ixhdg Ăkafka” mrs;Hd. lf
[ \ q 580 / ]
8
th mqoa.,fhl2g msrskuhso mps;s weje;a fjz’ msrskeuQ l,ays msrskeuqfjzh
hk yeZ.Su we;af;a mqoa.,fhl2g msrskudo mps;s weje;a fjz’ msrskeuSfuys
jsu;s we;af;a mqoa.,fhl2g msrskudo Ăl2,d weje;a fjz’ msrskeuSfuyss
msrsfkdkeuqfjzh hk yeZ.Su we;af;a mqoa.,fhl2g msrskudo weje;a fkdfjz’
ixhdg msrskuk ,oaola wksla ix msrsilg fyda ffp;Hlg fyda msrskuhso Ăl2,d
weje;a fjz’ ffp;Hlg msrskuk ,oaola wksla ffp;Hlg fyda ixhdg fyda .Khdg
fyda mqoa.,fhl2g fyda msrskuhso Ăl2,d weje;a fjz’ mqoa.,fhl2g fyda
msrskuk ,oaola wksla mqoa.,fhl2g fyda fyda ixhdg fyda .Khdg fyda wksla
ffp;Hlg msrskuhso Ăl2,d weje;a fjz msrsfkdkeuQ l,ays msrskeuqfjzh hk
yeZ.Suz we;af;a Ăl2,d weje;a fjz’ msrsfkdkeuQ l,ays Ăl2,d weje;a
fjz’msrsfkdkeuQ l,ays msrsfkdkeuqfjzh hk yeZ.Suz we;af;a weje;a
fkdfjz’ljfrl2g fouqoehs weiQ l,ays f;dmf.a fohHOu! huz;efklays mrsfNda.h
fyda ,nkafkao m1;sixialrKh fyda ,nhso fndfyda l,a mj;afka fyda fjzo”
huz ;efklays f;dmf.a is; myoSo” tys fojhs lshhso” Wu;2jQjyqg”
wdoslrAuslhdg weje;a fkdfjz’
VOICE OF SARVAJAN
http://www.istream.com/news/watch/341710/Suprabhatha–Apr-10-2013
http://www.deccanherald.com/content/325086/software-engineer-ends-life-names.html
Software engineer ends life, names wife, in-law in death note
Bangalore, Apr 9, 2013, DHNS :
A 36-year-old software engineer ended his life
by hanging himself in his room at a paying guest accommodation in
Shantiniketan Layout, HAL police station limits, on Tuesday morning.
Manoj
Kumar, a resident of RT Nagar, was working with a leading IT firm in
the City. He was married to Pramila, also a software professional,
two-and-a-half years ago. The couple have a one-year-old son, Hrithik.
Police
sources said Manoj had stated in the death note purportedly written by
him that Pramila was threatening to lodge a complaint of dowry
harassment against him and his family members and get them all arrested.
Miffed at this, Manoj had left home two months ago and was living alone
at Tirupati PG Accommodation in Shantiniketan Layout.
Jitendra
Kumar, the elder brother of Manoj, said Pramila and her mother Devi were
âtoo demanding and were ridiculing him for not earning much.â
âPramila
and Devi had come to our house in Koramangala on Monday night and
created a huge ruckus threatening us that they would file a dowry
harassment case against us. When I tried calling my brother, his phone
was switched off. However, on Tuesday morning, I got a call from the
police saying my brother was found hanging from a ceiling fan in his
room at the PG,â said Jitendra Kumar.
Police said people at the
PG accommodation had broken open Manojâs room when he did not answer any
calls on Tuesday morning, only to find him hanging dead.
In the
death note recovered from his room, police said Manoj had blamed his
wife and mother-in-law for his death. HAL police have registered a case
against Pramila and Devi for abetting suicide.
Techie kills self
A
33-year-old software engineer allegedly hanged himself to death at his
flat in Ramamurthynagar on Tuesday night, following a heated argument
with his wife.
Gopal Kumar, a senior testing engineer at a
private company and a native of Tamil Nadu, was married to Geetha, and
the couple have a two-year-old daughter.
According to police,
Gopal had earlier married Shanthi and had a seven-year-old son from her.
The couple later parted ways owing to family pressure.
Police said he could not come out of the emotional trauma his break-up with Shanthi had caused him.
On Monday night, Gopal and Geetha fought over some issue and an upset Geetha went to bed.
When
Gopal did not enter the bedroom, Geetha grew suspicious and went out to
check and found him hanging dead from a ceiling fan in another room.
Neighbours who rushed to the flat hearing Geethaâs cry, alerted the police.
http://timesofindia.indiatimes.com/city/bangalore/Software-engineer-ends-life/articleshow/19469172.cms
Software engineer ends life
TNN | Apr 10, 2013, 04.47 AM IST
http://www.mangaloretoday.com/headlines_Software-engineer-ends-life-names-wife-in-law-in-death-note.html
Software engineer ends life, names wife, in-law in death note
Mangalore Today News Network/DHNS
Bangalore, Apr 9, 2013:
A 36-year-old software engineer ended his life by hanging himself in
his room at a paying guest accommodation in Shantiniketan Layout, HAL
police station limits, on Tuesday morning.
Manoj
Kumar, a resident of RT Nagar, was working with a leading IT firm in
the City. He was married to Pramila, also a software professional,
two-and-a-half years ago. The couple have a one-year-old son, Hrithik.
Police
sources said Manoj had stated in the death note purportedly written by
him that Pramila was threatening to lodge a complaint of dowry
harassment against him and his family members and get them all arrested.
Miffed at this, Manoj had left home two months ago and was living alone
at Tirupati PG Accommodation in Shantiniketan Layout.
Jitendra
Kumar, the elder brother of Manoj, said Pramila and her mother Devi were
âtoo demanding and were ridiculing him for not earning much.â
âPramila
and Devi had come to our house in Koramangala on Monday night and
created a huge ruckus threatening us that they would file a dowry
harassment case against us. When I tried calling my brother, his phone
was switched off. However, on Tuesday morning, I got a call from the
police saying my brother was found hanging from a ceiling fan in his
room at the PG,â said Jitendra Kumar.
Police said people at the
PG accommodation had broken open Manojâs room when he did not answer any
calls on Tuesday morning, only to find him hanging dead.
In the
death note recovered from his room, police said Manoj had blamed his
wife and mother-in-law for his death. HAL police have registered a case
against Pramila and Devi for abetting suicide.
Techie kills self
A
33-year-old software engineer allegedly hanged himself to death at his
flat in Ramamurthynagar on Tuesday night, following a heated argument
with his wife.
Gopal Kumar, a senior testing engineer at a
private company and a native of Tamil Nadu, was married to Geetha, and
the couple have a two-year-old daughter.
According to police,
Gopal had earlier married Shanthi and had a seven-year-old son from her.
The couple later parted ways owing to family pressure.
Police said he could not come out of the emotional trauma his break-up with Shanthi had caused him.
On Monday night, Gopal and Geetha fought over some issue and an upset Geetha went to bed.
When
Gopal did not enter the bedroom, Geetha grew suspicious and went out to
check and found him hanging dead from a ceiling fan in another room.
Neighbours who rushed to the flat hearing Geethaâs cry, alerted the police.
Whats up with these Indian women?
They have become too materialistic. My mother-in-law wants my father to
sell his ancestral home so that her daughter can buy an apt in brigade
gayeway and a bmw. They are never satisfied.
http://www.coastaldigest.com/index.php/news/52527-two-software-engineers-hang-themselves-to-death-after-scuffle-with-their-wives
Two software engineers hang themselves to death after scuffle with their wives
Bangalore,
Apr 10: In two separate suicide cases, two software engineers allegedly
hanged themselves to death in their flats on Tuesday for different
reasons.
In first incident, Manoj
Kumar (36) ended his life by hanging himself in his room at a paying
guest accommodation in Shantiniketan Layout, HAL police station limits,
on Tuesday morning.
A resident of RT
Nagar, Manoj was working with a leading IT firm in Bangalore. He was
married to Pramila, also a software professional, two-and-a-half years
ago. The couple have a one-year-old son, Hrithik.
Police
sources said Manoj had stated in the death note purportedly written by
him that Pramila was threatening to lodge a complaint of dowry
harassment against him and his family members and get them all arrested.
Miffed at this, Manoj had left home two months ago and was living alone
at Tirupati PG Accommodation in Shantiniketan Layout.
Jitendra
Kumar, the elder brother of the deceased said Pramila and her mother
Devi were âtoo demanding and were ridiculing him for not earning much.â
âPramila
and Devi had come to our house in Koramangala on Monday night and
created a huge ruckus threatening us that they would file a dowry
harassment case against us. When I tried calling my brother, his phone
was switched off. However, on Tuesday morning, I got a call from the
police saying my brother was found hanging from a ceiling fan in his
room at the PG,â said Jitendra Kumar.
Police
said people at the PG accommodation had broken open Mnoj room when he
did not answer any calls on Tuesday morning, only to find him hanging
dead.
In the death note recovered
from his room, police said Manoj had blamed his wife and mother-in-law
for his death. HAL police have registered a case against Pramila and
Devi for abetting suicide.
In an
unrelated incident, a 33-year-old software engineer allegedly hanged
himself at his flat in Ramamurthynagar on Tuesday night, following a
heated argument with his wife.
Gopal
Kumar, a senior testing engineer at a private company and a native of
Tamil Nadu, was married to Geetha, and the couple have a two-year-old
daughter.
According to police, Gopal
had earlier married Shanthi and had a seven-year-old son from her. The
couple later parted ways owing to family pressure.
Police said he could not come out of the emotional trauma his break-up with Shanthi had caused him.
On Monday night, Gopal and Geetha fought over some issue and an upset Geetha went to bed.
When
Gopal did not enter the bedroom, Geetha grew suspicious and went out to
check and found him hanging dead from a ceiling fan in another room.
Neighbours who rushed to the flat hearing Geethaâs cry, alerted the police.
in view of the earnings of lady
techies of so much of money they do not care for their husbands. Sati
Savithri days are gone ! Now they want luxury and no relationship with
anyone of husband’s side. They will put pressure on husbands not even
to talk to his parents or relatives for months together ! Command to act
the way they want to live and this hapless husband does not cooperate
then threaten to file the case against in-laws. What sort of ugly
behavior of these younger women. In some cases they even do not cook
food for th family and does not help her mother-in-law to cook food .
THE VICTIM IN THIS PROCESS IS THE HAPLESS HUSBAND - caught in between
his wife and his parents !
Dear max, I was replying to Beena’s comment.
“What sort of ugly behavior of these younger women. In some cases
they even do not cook food for th family and does not help her
mother-in-law to cook food .”
Follow the three ‘D’ principle. Ditch, Divorce and Disappear. It works like a champ in USA.
In
the US, they try to do the same thing.. they try to file a false case.
But the gender neutral laws do not encourage that. The courts in the US
are tired of Indian wives filing false cases.
Hey
crowd… I was married to my girlfriend when we completed 4 years in
relationship…. Her mom dint encourage us. However she was forced to
accept our wedding, she wanted to take a revenge…. I was slapped with dowry harassment case on 13th nov 2010. My sister, dad, mom and me were taken away be cops… I immediately was asked to fall on to that bitches feet which I did as my parents were arrested… Case
was taken back, we stayed happily, when it came to family planing, I
decided not to have one until my wife quits that bitch mom of hers…. Well, my wife quit… She left me n her father is demanding for compensation now…
I read today’s paper n found manoj who died of the pressure, I too am facing the same pressure…. Am
going to fight this time, I still love my baby doll but I will have to
sacrifice my relation to teach people not to misuse law…
Filed under:
General
Posted by:
site admin @ 7:55 am
10413 WEDESDAY LESSON 88 3-THE TIPITAKA-Vinaya Pitaka- Pacittiya
from FREE ONLINE eNÄlÄndÄ Research and Practice UNIVERSITY through http://sarvajan.ambedkar.org
THE ONLY BUDDHIST
& SARVAJAN (SC/ST/OBC/MINORITIES/POOR UPPER CASTES) an Alternative
Media is: http://sarvajan.ambedkar.org
The Only Hope of the Nation is Elephant of BSP!
People are just fed up with Congress, other regional parties and BJP!
capture the MASTER KEY ! For Mayawati! Maha Mayawati JI the next Prime Minister of PRABUDDHA BHARATH
For
equal distribution of wealth of this country to Sarvajan i.e., for
SC/ST/OBC/Minorities and poor upper castes for peace,welfare and
happiness of the entire people and not just for corporate interests and
in - humanists . Maha Mayawati JI the next Prime Minister of PRABUDDHA BHARATH AWAKENED ONE WITH AWARENESS ONE’S FAIR TRADE PRACTICE
Cloth Diaper Service Small Business Idea
The Pros and Cons of Starting a Cloth Diaper Service Business
VOICE OF SARVAJAN
Poll notification for Karnataka Assembly elections issued
http://www.istream.com/news/watch/341710/SuprabhathaâApr-10-2013
http://www.metta.lk/tipitaka/1Vinaya-Pitaka/index.html
The Only Hope of the Nation is Elephant of BSP!
People are just fed up with Congress, other regional parties and BJP!
capture the MASTER KEY ! For Mayawati!
Maha Mayawati JI the next Prime Minister of PRABUDDHA BHARATH
Poll notification for Karnataka Assembly elections issued
Bangalore : The
poll process began in Karnataka today for the May 5 assembly elections
with the notification being issued, paving the way for candidates to
file nominations.
The last day for filing nominations is April
17, with scrutiny of papers the next day and the last day for withdrawal
on April 20.
Counting of votes will be held on May 8. While 36 constituencies are reserved for SCs, 15 are reserved for STs in the state.
Karnataka Assembly elections: Voting time advanced by an hour
Bangalore : The
Election Commission has advanced the start of balloting time for the
May 5 Karnataka assembly poll by an hour in view of the summer heat.
The
booths will now open at 7 am instead of 8 am and close by 5 pm, Chief
Election Commissioner VS Sampath told reporters in Bangalore on Tuesday.
All
political parties in the state Monday met Mr Sampath and Election
Commissioners HS Brahma and SNA Zaidi and requested that the balloting
time be advanced in view of the intense heat in May, which is the peak
summer month in the state.
Several parts of north Karnataka are already sizzling at
around 40 degrees Celsius and even Bangalore has been suffering intense
heat with maximum temperature hovering around 36 degrees Celsius.
Mr Sampath said parties were also permitted to provide drinking water to voters near polling booths.
Mr
Sampath and the two election commissioners, who arrived in Bangalore on
Monday on a two-day visit to review poll preparation, said though the
election commission itself would be distributing voter slips to all
voters this time. Political parties can also do so near polling booths
as has been the practice all these years.
http://sbinformation.about.com/od/business-ideas/qt/Cloth-Diaper-Service-Small-Business-Idea.htm
Cloth Diaper Service Small Business Idea
The Pros and Cons of Starting a Cloth Diaper Service Business
Not too long ago, cloth diapers weren’t just an environmentally
friendly option for parents; they were the only option. Until disposable
diapers hit the market, that is, and offered an unmatched level of
convenience for parents.
While cloth diaper usage hasn’t exactly come back to match the
popularity of disposable diapers, it is a market that is continuing to
grow, among both “green” thinking parents and those who want to save on
the expense of purchasing disposable diapers.
When starting a cloth diaper business, you can choose to launch a
complete diaper service, or you can provide the pickup and delivery
service, transporting cloth diapers to and from a commercial cleaning
service for your customers.
Whichever startup option you select, a cloth diaper service is the
perfect business if you are interested in helping busy parents who want
to use cloth diapers but lack the time and know-how to use them
efficiently.
Pros
Here are some of the benefits you may experience if you start a cloth diaper service:
Your business can be entirely home-based.
It’s an environmentally sound business.
Your target markets are easy to identify (new parents, hospitals, pediatricians, daycares).
Your customers may return as repeat customers for as long as their children are in diapers.
You directly help your customers save time and money.
You may be eligible for tax incentives for having a green business.
Cons
Some of the challenges of starting a cloth diaper service include:
If you begin a business that offers complete service, startup costs can be significant.
You will need to make or purchase easy-to-use and durable cloth diapers for your customers.
You may have difficulty with locating potential clients.
You may need to negotiate agreements with commercial cleaners.
You will need an efficient and effective method for disinfecting and sanitizing diapers.
Business growth could be slow, depending on your service area.
Recommended Resources
More Business Opportunities
Business Startup Resources
6.7.1 Sa€ciccapĂ Ă”a sikkhĂ padaĂŒ
1. Tena
samayena buddho bhagavĂ sĂ vatthiyaĂŒ viharati jetavane anĂ thapiÔóikassa
Ă rĂ me. Tena kho pana samayena Ă yasmĂ udĂ yĂŁ issĂ so hoti. KĂ kĂ cassa
amanĂ pĂ honti so kĂ ke vijjhatvĂ vijjhatvĂ sĂŁsaĂŒ chinditvĂ sule
pañipà ñiyà ñhapesi. Bhikkhu evamĂ haĂŒsu. Kenime Ă vuso kĂ kĂ jĂŁvitĂ
moropitĂ ti. MayĂ Ă vuso amanĂ pĂ me kĂ kĂ ti. Ye te bhikkhu appiccĂ
santuññhà lajjino kukkuccakà sikkhà kà mà te ujjhà yanti khiyanti
vipĂ centi: “kathaĂŒ hi nĂ ma udĂ yĂŁ sa€cicca pĂ Ă”aĂŒ jĂŁvitĂ voropesĂŁti. - Pe -
saccaĂŒ kara tvaĂŒ udĂ yĂŁ sa€cicca pĂ Ă”aĂŒ jĂŁvitĂ voropesĂŁti. SaccaĂŒ bhagavĂ
vigarahi buddho bhagavĂ ananucchaviyaĂŒ moghapurisa, ananulomikaĂŒ
appatirĂ„paĂŒ assĂ maĂ”akaĂŒ akappiyaĂŒ akaraĂ”iyaĂŒ kathaĂŒ hi nĂ ma tvaĂŒ
moghapurisa sa€cicca pĂ Ă”aĂŒ jĂŁvitĂ voropessasi. NetaĂŒ moghapurisa
appasannĂ naĂŒ vĂ pasĂ dĂ ya pasannĂ naĂŒ vĂ bhiyyobhĂ vĂ ya athakhvetaĂŒ
moghapurisa, appasannĂ naĂŒ ceva appasĂ dĂ ya pasannĂ naĂŒ ca ekaccĂ naĂŒ
a€€athattĂ yĂ ti. Atha kho taĂŒ bhagavĂ bhikkhuĂŒ anekapariyĂ yena
vigarahitvĂ duharatĂ ya dupposanĂ ya mahicchatĂ ya asantuññhiyĂ saĂŒgaÔãkĂ ya
kosajjassa avaÔÔaĂŒ bhĂ sitvĂ anekapariyĂ yena subharatĂ ya supposatĂ ya
appicchassa santuññhassa sallekhassa dhatassa pà sà dikassa apacayassa
viriyĂ rambhassa vaÔÔaĂŒ bhĂ sitvĂ bhikkhunaĂŒ tadanucchavikaĂŒ tadanulomikaĂŒ
dhammiĂŒ kathaĂŒ katvĂ bhikkhu Ă mantesi, tena hi bhikkhave bhikkhunaĂŒ
sikkhĂ padaĂŒ pa€€à pessĂ mi dasa atthavase pañicca: saĂŒghasuññhutĂ ya
saĂŒghaphĂ sutĂ ya, dummaĂŻkĂ„naĂŒ puggalĂ naĂŒ niggahĂ ya pesalĂ naĂŒ bhikkhunaĂŒ
phĂ suvihĂ rĂ ya, diññhadhammikĂ naĂŒ Ă savĂ naĂŒ saĂŒvarĂ ya, samparĂ yikĂ naĂŒ
Ă savĂ naĂŒ pañighĂ tĂ ya, appasantĂ naĂŒ pasĂ dĂ ya pasannĂ naĂŒ bhiyyobhĂ vĂ ya,
saddhammaññhitiyĂ vinayĂ nuggahĂ ya. Eva€ca pana bhikkhave imaĂŒ
sikkhĂ padaĂŒ uddiseyyĂ tha:
“Yo pana bhikkhu sa€cicca pĂ Ă”aĂŒ jĂŁvitĂ voropeyya pĂ cittiya”nti.
3. Yo panĂ ti:
yo yĂ diso yĂ tĂ yutto yathĂ jacco yathĂ nĂ mo yathĂ gotte yathĂ sĂŁlo
yathĂ vihĂ ri yathĂ gocaro thero vĂ tavo vĂ majjhamo vĂ eso vuccati ‘yo
panĂ ’ti.
BhikkhÄti
bhikkhuko’ti bhikkhu, bhikkhĂ cĂ riyaĂŒ ajjhapagato’ti bhikkhu,
bhinnapañadharo’ti bhikkhu, sama€€à ya bhikkhu, pañi€€à ya bhikkhu, ehi
bhikkhu’ti bhikkhu, tĂŁhi saraĂ”agamanehi upasampanno’ti bhikkhu tatra
yvĂ yaĂŒ bhikkhu samaggena saĂŒghena €atticatuttena kammena akuppena
ñhĂ nĂ rahena upasampanno, ayaĂŒ imasmiĂŒ atthe adhippeto ‘bhikkhu’ti.
Sa€cicà ti: jà nanto sa€ajà nanto cecca abhivitaritvà vitikkamo.
Pà Ôo nà ma: tiracchà nagatapà Ôe vuccati.
JĂŁvitĂ voropeyyĂ ti: jĂŁvitinadriyaĂŒ upacchindati uparodheti santatiĂŒ vikopeti Ă patti pĂ cittiyassa.
[PTS Page 125]
[\q 125/] pà Ôe pà Ôasa€€i jãvità voropeti à patti pà cittiyassa pà Ôe
vematiko jĂŁvitĂ voropeti Ă patti dukkañassa. PĂ Ă”e appĂ Ă”asa€€i jĂŁvitĂ
voropeti1anĂ patti.
4. Appà Ôe pà Ôasa€€i à patti dukkañassa. Appà Ôe vematiko à patti dukkañassa. Appà Ôe appà Ôasa€€i anà patti.
5. Anà patti: asa€cicca, asatiyà , ajà nattassa, na maraÔà dhippà yassa ummattakassa, à dikammikassà ti.
Sa€ciccapĂ Ă”a sikkhĂ padaĂŒ pañhamaĂŒ
1. JĂŁvitĂ veropeti, - machasaĂŒ
2. Sa€cicca sikkhĂ padaĂŒ - machasaĂŒ
[BJT Page 338]
6. 7. 2
SappĂ Ă”aka sikkhĂ padaĂŒ
1. Tena
samayena buddho bhagavĂ sĂ vatthiĂŒ viharati jetavane anĂ thapiÔóikassa
Ă rame. Tena kho pana samayena chabbaggiyĂ bhikkhu jĂ naĂŒ sappĂ Ă”akaĂŒ
udakaĂŒ paribhu€janti. Ye te bhikkhu appiccĂ santuññhĂ lajjino kukkuccakĂ
sikkhĂ kĂ mĂ te ujjhĂ yanti khiyanti vipĂ centi: “kathaĂŒ hi nĂ ma
chabbaggiyĂ bhikkhu jĂ naĂŒ sappĂ Ă”akaĂŒ udakaĂŒ paribhu€ajissanti”ti - pe -
saccaĂŒ kira tumhe bhikkhave jĂ naĂŒ sappĂ Ă”akaĂŒ udakaĂŒ paribhu€ajathĂ ti.
SaccaĂŒ bhagavĂ vigarahi buddho bhagavĂ ananucchaviyaĂŒ moghapurisa,
ananulomikaĂŒ appatirĂ„paĂŒ assĂ maĂ”akaĂŒ akappiyaĂŒ akaraĂ”iyaĂŒ kathaĂŒ hi nĂ ma
tumhe moghapurisĂ jĂ naĂŒ sappĂ Ă”akaĂŒ udakaĂŒ paribhu€ajissatha. NetaĂŒ
moghapurisa appasannĂ naĂŒ vĂ pasĂ dĂ ya pasannĂ naĂŒ vĂ bhiyyobhĂ vĂ ya
athakhvetaĂŒ moghapurisa, appasannĂ naĂŒ ceva appasĂ dĂ ya pasannĂ naĂŒ ca
ekaccĂ naĂŒ a€€athattĂ yĂ ti. Atha kho taĂŒ bhagavĂ bhikkhuĂŒ anekapariyĂ yena
vigarahitvĂ duharatĂ ya dupposanĂ ya mahicchatĂ ya asantuññhiyĂ saĂŒgaÔãkĂ ya
kosajjassa avaÔÔaĂŒ bhĂ sitvĂ anekapariyĂ yena subharatĂ ya supposatĂ ya
appicchassa santuññhassa sallekhassa dhatassa pà sà dikassa apacayassa
viriyĂ rambhassa vaÔÔaĂŒ bhĂ sitvĂ bhikkhunaĂŒ tadanucchavikaĂŒ tadanulomikaĂŒ
dhammiĂŒ kathaĂŒ katvĂ bhikkhu Ă mantesi, tena hi bhikkhave bhikkhunaĂŒ
sikkhĂ padaĂŒ pa€€à pessĂ mi dasa atthavase pañicca: saĂŒghasuññhutĂ ya
saĂŒghaphĂ sutĂ ya, dummaĂŻkĂ„naĂŒ puggalĂ naĂŒ niggahĂ ya pesalĂ naĂŒ bhikkhunaĂŒ
phĂ suvihĂ rĂ ya, diññhadhammikĂ naĂŒ Ă savĂ naĂŒ saĂŒvarĂ ya, samparĂ yikĂ naĂŒ
Ă savĂ naĂŒ pañighĂ tĂ ya, appasantĂ naĂŒ pasĂ dĂ ya pasannĂ naĂŒ bhiyyobhĂ vĂ ya,
saddhammaññhitiyĂ vinayĂ nuggahĂ ya. Eva€ca pana bhikkhave imaĂŒ
sikkhĂ padaĂŒ uddiseyyĂ tha:
. 1
“Yo pana bhikkhu jĂ naĂŒ sappĂ Ă”akaĂŒ udakaĂŒ paribhu€ajayya pĂ cittiyanti.
2. Yo panĂ ti:
yo yĂ diso yĂ tĂ yutto yathĂ jacco yathĂ nĂ mo yathĂ gotte yathĂ sĂŁlo
yathĂ vihĂ ri yathĂ gocaro thero vĂ tavo vĂ majjhamo vĂ eso vuccati ‘yo
panĂ ’ti.
BhikkhÄti
bhikkhuko’ti bhikkhu, bhikkhĂ cĂ riyaĂŒ ajjhapagato’ti bhikkhu,
bhinnapañadharo’ti bhikkhu, sama€€à ya bhikkhu, pañi€€à ya bhikkhu, ehi
bhikkhu’ti bhikkhu, tĂŁhi saraĂ”agamanehi upasampanno’ti bhikkhu tatra
yvĂ yaĂŒ bhikkhu samaggena saĂŒghena €atticatuttena kammena akuppena
ñhĂ nĂ rahena upasampanno, ayaĂŒ imasmiĂŒ atthe adhippeto ‘bhikkhu’ti.
Sappà Ôake
sappà Ôakasa€€i paribhu€jati à patti pà cittiyassa. Sappà Ôake vematiko
paribhu€jati à patti dukkañassa. Sappà Ôake appà Ôaka sa€€i paribhu€jati
Ă patti pĂ cittiyassa.
Appà Ôake sappà Ôakasa€€i à patti dukkañassa. Appà Ôake vematiko à patti dukkañassa. Appà Ôake appà Ôakasa€€i anà patti
Anà patti: appà Ôakanti jà nanto, 1- paribogena na marissantãti jà nanto paribhu€jati, ummattakassa, à dikammikassà ti.
SappĂ Ă”akasikkhĂ padaĂŒ dutiyaĂŒ.
1. SappĂ Ă”akanti ajĂ nanto, appĂ Ă”akanti jĂ nanto - machasaĂŒ,
Piñavu 340
6. 7. 3
[PTS Page 126] [\q 126/] ukkoñana sikkhĂ padaĂŒ
1. Tena
samayena buddho bhagavĂ sĂ vatthiĂŒ viharati jetavane anĂ thapiÔóikassa
Ă rame. Tena kho pana samayena chabbaggiyĂ bhikkhu jĂ naĂŒ yathĂ dhammaĂŒ
nihatĂ dhikaraĂ”aĂŒ punakammĂ ya ukkoñenti, akataĂŒ kammaĂŒ dukkataĂŒ kammaĂŒ
puna kĂ tabbaĂŒ kammaĂŒ anihataĂŒ dunnihataĂŒ puna nihanitabbanti, ye te
bhikkhu appiccà santuññhà lajjino kukkuccakà sikkhà kà mà te ujjhà yanti
khiyanti vipĂ centi: “kathaĂŒ hi nĂ ma chabbaggiyĂ bhikkhu jĂ naĂŒ
yathĂ dhammaĂŒ nihatĂ dhikaraĂ”aĂŒ punakammĂ ya ukkoñessantĂŁ”ti - pe - saccaĂŒ
kira tumhe bhikkhave jĂ naĂŒ yathĂ dhammaĂŒ nihatĂ dhikaraĂ”aĂŒ punakammĂ ya
ukkoñethĂ ti. SaccaĂŒ bhagavĂ vigarahi buddho bhagavĂ ananucchaviyaĂŒ
moghapurisa, ananulomikaĂŒ appatirĂ„paĂŒ assĂ maĂ”akaĂŒ akappiyaĂŒ akaraĂ”iyaĂŒ
kathaĂŒ hi nĂ ma tumhe moghapurisĂ jĂ naĂŒ yathĂ dhammaĂŒ nihatĂ dhikaraĂ”aĂŒ
punakammĂ ya ukkoñessatha netaĂŒ moghapurisa appasannĂ naĂŒ vĂ pasĂ dĂ ya
pasannĂ naĂŒ vĂ bhiyyobhĂ vĂ ya athakhvetaĂŒ moghapurisa, appasannĂ naĂŒ ceva
appasĂ dĂ ya pasannĂ naĂŒ ca ekaccĂ naĂŒ a€€athattĂ yĂ ti. Atha kho taĂŒ bhagavĂ
bhikkhuĂŒ anekapariyĂ yena vigarahitvĂ duharatĂ ya dupposanĂ ya mahicchatĂ ya
asantuññhiyĂ saĂŒgaÔãkĂ ya kosajjassa avaÔÔaĂŒ bhĂ sitvĂ anekapariyĂ yena
subharatà ya supposatà ya appicchassa santuññhassa sallekhassa dhatassa
pĂ sĂ dikassa apacayassa viriyĂ rambhassa vaÔÔaĂŒ bhĂ sitvĂ bhikkhunaĂŒ
tadanucchavikaĂŒ tadanulomikaĂŒ dhammiĂŒ kathaĂŒ katvĂ bhikkhu Ă mantesi,
tena hi bhikkhave bhikkhunaĂŒ sikkhĂ padaĂŒ pa€€à pessĂ mi dasa atthavase
pañicca: saĂŒghasuññhutĂ ya saĂŒghaphĂ sutĂ ya, dummaĂŻkĂ„naĂŒ puggalĂ naĂŒ
niggahĂ ya pesalĂ naĂŒ bhikkhunaĂŒ phĂ suvihĂ rĂ ya, diññhadhammikĂ naĂŒ Ă savĂ naĂŒ
saĂŒvarĂ ya, samparĂ yikĂ naĂŒ Ă savĂ naĂŒ pañighĂ tĂ ya, appasantĂ naĂŒ pasĂ dĂ ya
pasannĂ naĂŒ bhiyyobhĂ vĂ ya, saddhammaññhitiyĂ vinayĂ nuggahĂ ya. Eva€ca pana
bhikkhave imaĂŒ sikkhĂ padaĂŒ uddiseyyĂ tha:
“Yo pana bhikkhu jĂ naĂŒ yathĂ dhammaĂŒ nihatĂ dhikaraĂ”aĂŒ puna kammĂ ya ukkoñeyya pĂ cittiya”nti.
2. Yo panĂ ti:
yo yĂ diso yĂ tĂ yutto yathĂ jacco yathĂ nĂ mo yathĂ gotte yathĂ sĂŁlo
yathĂ vihĂ ri yathĂ gocaro thero vĂ tavo vĂ majjhamo vĂ eso vuccati ‘yo
panĂ ’ti.
BhikkhÄti
bhikkhuko’ti bhikkhu, bhikkhĂ cĂ riyaĂŒ ajjhapagato’ti bhikkhu,
bhinnapañadharo’ti bhikkhu, sama€€à ya bhikkhu, pañi€€à ya bhikkhu, ehi
bhikkhu’ti bhikkhu, tĂŁhi saraĂ”agamanehi upasampanno’ti bhikkhu tatra
yvĂ yaĂŒ bhikkhu samaggena saĂŒghena €atticatuttena kammena akuppena
ñhĂ nĂ rahena upasampanno, ayaĂŒ imasmiĂŒ atthe adhippeto ‘bhikkhu’ti.
. 5
JĂ nĂ ti nĂ ma: sĂ maĂŒ vĂ jĂ nĂ ti, a€€e vĂ tassa Ă rocenti, so vĂ aroceti.
YathĂ dhammaĂŒ nĂ ma: dhammena vinayena satthusĂ sanena kataĂŒ, etaĂŒ yathĂ dhammaĂŒ nĂ ma.
AdhikaraĂ”aĂŒ nĂ ma: cattĂ ri adhikaraÔà ti vivĂ dĂ dhikaraĂ”aĂŒ anuvĂ dĂ dhikaraĂ”aĂŒ Ă pattĂ dikaraĂ”aĂŒ kiccĂ dhikaraĂ”aĂŒ.
PunakammĂ ya
ukkoñeyyĂ ti: akataĂŒ kammaĂŒ dukkataĂŒ kammaĂŒ puna kĂ tabbaĂŒ kammaĂŒ anihataĂŒ
duntihataĂŒ puna nihanitabbanti jĂ nanto1ukkoñeti Ă patti pĂ cittiyassa.
1. JĂ nanto - machasaĂŒ natthi
[BJT Page 342] [\x 342/]
DhammakammaĂŒ
dhammakammasa€€i ukkoñeti à patti pà cittiyassa. Dhammakamme vematiko
ukkoñeti à patti dukkañassa. Dhammakamme adhammakammasa€€ã ukkoñeti
anĂ patti.
Adhammakamme
dhammakammasa€€i à patti dukkañassa. Adhammakamme vematiko à patti
dukkañassa. Adhammakamme adhammakammasa€€ã anà patti.
AnĂ patti: adhamme na vaggena vĂ na kammĂ rahassa vĂ kammaĂŒ katanti jĂ natto ukkoñeti, ummattakassa Ă dikammikassĂ ti.
UkkoñanasikkhĂ padaĂŒ tatiyaĂŒ.
6. 7. 4
[PTS Page 127] [\q 127/] duññhulla sikkhĂ padaĂŒ
1. Tena
samayena buddho bhagavĂ sĂ vatthiĂŒ viharati jetavane anĂ thapiÔóikassa
Ă rame. Tena kho pana samayena Ă yasmĂ upanando sakyaputto sa€cetanikaĂŒ
sukkhavisaññhitaĂŒ Ă pattiĂŒ Ă pajjitvĂ bhĂ tuno saddhivihĂ rikassa bhikkhuno
arodesi: ahaĂŒ Ă vuso sa€cetanikaĂŒ sukkavisaññhiĂŒ Ă pattiĂŒ Ă panno mĂ
kassaci Ă racehĂŁti. Tena kho pana samayena a€€ataro bhikkhu sa€cetanikaĂŒ
sukkavisaññhiĂŒ Ă pattiĂŒ Ă pajjitvĂ saĂŒghaĂŒ tassĂ Ă pattiyĂ parivĂ saĂŒ yĂ ci.
Tassa saĂŒgho tassĂ Ă pattiyĂ parivĂ saĂŒ adĂ si. So parivasanto taĂŒ bhikkhuĂŒ
passitvĂ etadavoca: “ahaĂŒ Ă vuso sa€cetanikaĂŒ sukkavisaññhiĂŒ Ă pattiĂŒ
Ă pajjitvĂ saĂŒghaĂŒ tassĂ Ă pattiyĂ parivĂ saĂŒ yĂ ciĂŒ, tassa me saĂŒgho tassĂ
Ă pattiyĂ parivĂ saĂŒ adĂ si sohaĂŒ parivasĂ mi. VediyĂ mahaĂŒ Ă vuso vediyatiti
maĂŒ Ă yasmĂ dharetu”ti.
2. Kinnu kho
Ă vuso yo a€€opi imaĂŒ Ă pattiĂŒ Ă pajjati sopi evaĂŒ karotĂŁti. EvamĂ vusoti.
AyaĂŒ Ă vuso Ă yasmĂ upanando sakyaputto sa€cetanikaĂŒ sukkavisaññhitaĂŒ
Ă pattiĂŒ Ă pajjitvĂ so me Ă rocesi mĂ kassaci Ă rocehĂŁti. Kimpana tvaĂŒ Ă vuso
pañicchĂ desĂŁti evamĂ vusoti. Atha kho so bhikkhu bhikkhunaĂŒ etamatthaĂŒ
Ă rocesi. Ye te bhikkhu appiccĂ santuññhĂ lajjino kukkuccakĂ sikkhĂ kĂ mĂ
te ujjhĂ yanti khiyanti vipĂ centi:
[BJT Page 344] [\x 344/]
. 7″KathaĂŒ hi
nĂ ma bhikkhussa jĂ naĂŒ duññhullaĂŒ Ă pattiĂŒ pañicchĂ dessati”ti. - Pe -
saccaĂŒ kira tvaĂŒ bhikkhu bhikkhussa jĂ naĂŒ duññhullaĂŒ Ă patti.
PañicchĂ desĂŁti. SaccaĂŒ bhagavĂ vigarahi buddho bhagavĂ ananucchaviyaĂŒ
moghapurisa, ananulomikaĂŒ appatirĂ„paĂŒ assĂ maĂ”akaĂŒ akappiyaĂŒ akaraĂ”iyaĂŒ
kathaĂŒ hi nĂ ma tvaĂŒ moghapurisĂ bhikkhussa jĂ naĂŒ duññhullaĂŒ Ă pattiĂŒ
pañicchĂ dessasi. NetaĂŒ moghapurisa appasannĂ naĂŒ vĂ pasĂ dĂ ya pasannĂ naĂŒ
vĂ bhiyyobhĂ vĂ ya athakhvetaĂŒ moghapurisa, appasannĂ naĂŒ ceva appasĂ dĂ ya
pasannĂ naĂŒ ca ekaccĂ naĂŒ a€€athattĂ yĂ ti. Atha kho taĂŒ bhagavĂ bhikkhuĂŒ
anekapariyĂ yena vigarahitvĂ duharatĂ ya dupposanĂ ya mahicchatĂ ya
asantuññhiyĂ saĂŒgaÔãkĂ ya kosajjassa avaÔÔaĂŒ bhĂ sitvĂ anekapariyĂ yena
subharatà ya supposatà ya appicchassa santuññhassa sallekhassa dhatassa
pĂ sĂ dikassa apacayassa viriyĂ rambhassa vaÔÔaĂŒ bhĂ sitvĂ bhikkhunaĂŒ
tadanucchavikaĂŒ tadanulomikaĂŒ dhammiĂŒ kathaĂŒ katvĂ bhikkhu Ă mantesi,
tena hi bhikkhave bhikkhunaĂŒ sikkhĂ padaĂŒ pa€€à pessĂ mi dasa atthavase
pañicca: saĂŒghasuññhutĂ ya saĂŒghaphĂ sutĂ ya, dummaĂŻkĂ„naĂŒ puggalĂ naĂŒ
niggahĂ ya pesalĂ naĂŒ bhikkhunaĂŒ phĂ suvihĂ rĂ ya, diññhadhammikĂ naĂŒ Ă savĂ naĂŒ
saĂŒvarĂ ya, samparĂ yikĂ naĂŒ Ă savĂ naĂŒ pañighĂ tĂ ya, appasantĂ naĂŒ pasĂ dĂ ya
pasannĂ naĂŒ bhiyyobhĂ vĂ ya saddhammaññhitiyĂ vinayĂ nuggahĂ ya. Eva€ca pana
bhikkhave imaĂŒ sikkhĂ padaĂŒ uddiseyyĂ tha:
“Yo pana bhikkhu bhikkhussa jĂ naĂŒ duññhullaĂŒ Ă pattiĂŒ pañicchĂ deyya pĂ cittiya”nti.
3. Yo panĂ ti:
yo yĂ diso yĂ tĂ yutto yathĂ jacco yathĂ nĂ mo yathĂ gotte yathĂ sĂŁlo
yathĂ vihĂ ri yathĂ gocaro thero vĂ tavo vĂ majjhamo vĂ eso vuccati ‘yo
panĂ ’ti.
BhikkhÄti
bhikkhuko’ti bhikkhu, bhikkhĂ cĂ riyaĂŒ ajjhapagato’ti bhikkhu,
bhinnapañadharo’ti bhikkhu, sama€€à ya bhikkhu, pañi€€à ya bhikkhu, ehi
bhikkhu’ti bhikkhu, tĂŁhi saraĂ”agamanehi upasampanno’ti bhikkhu tatra
yvĂ yaĂŒ bhikkhu samaggena saĂŒghena €atticatuttena kammena akuppena
ñhĂ nĂ rahena upasampanno, ayaĂŒ imasmiĂŒ atthe adhippeto bhikkhĂ„ti.
BhikkhussĂ ti:
a€€assa bhikkhassa. JĂ nĂ ti nĂ ma: sĂ maĂŒ vĂ jĂ nĂ ti, a€€e vĂ tassa
à rocenti. So và à roceti. [PTS Page 128] [\q 128/] duññhullà nà ma: à patti
cattĂ ri ca pĂ rĂ jikĂ ni terasa ca saĂŒghĂ disesĂ . PañicchĂ deyyĂ ti: imaĂŒ
jĂ nitvĂ coressanti sĂ ressanti khuĂŒsessanti mamhessanti
maĂŒkhakukarissanti nĂ rocessĂ mĂŁti dhuraĂŒ nikkhittamatte Ă patti
pĂ cittiyassa
Duññhullà ya
à pattiyà duññhullà pattisa€€i pañiccà ti à patti pà cittiyassa. Duññhullà ya
Ă pattiyĂ vematiko pañicchĂ deti Ă patti dukkañassa. DuññhullĂ ya Ă pattiyĂ
aduññhullà pattisa€€i pañicchà deti à patti dukkañassa.
AduññhullaĂŒ
Ă pattiĂŒ pañicchĂ deti Ă patti dukkañassa, anupasampannassa duññhĂ„llaĂŒ vĂ
aduññhullaĂŒ vĂ ajjhĂ kĂ cĂ raĂŒ pañicchĂ deti Ă patti dukkañassa.
Aduññhullà ya
Ă pattiyĂ duññhullĂ pattisa€€i Ă patti dukkañassa. AduññhullĂ ya Ă pattiyĂ
vematiko à patti dukkañassa. Aduññhullà ya à pattiyà aduññhullà pattisa€€i
à patti dukkañassa.
AnĂ patti:
saĂŒghassa bhaÔóanaĂŒ vĂ kalaho vĂ viggaho vĂ vivĂ do vĂ bhavissatĂŁti
nĂ roceti, saĂŒghabhedo vĂ saĂŒndagharĂ ji vĂ bhavissatĂŁti nĂ roceti, ayaĂŒ
kakkhalo pharuso jĂŁvitantarĂ yaĂŒ vĂ brahmacariyantarĂ yaĂŒ vĂ karissatĂŁti
nà roceti. A€€e patirÄpe bhikkhu apassanno nà roceti, nacchà detukà mo
nà roceti, pa€€à yissati sakena kamamemanà ti nà roceti, ummattakassa
Ă dikammikakassĂ ti.
DuññhullasikkhĂ padaĂŒ catutthaĂŒ
[BJT Page 346] [\x 346/]
1. Tena
samayena buddho bhagavà rà jagahe viharati veëuvane kalandakanivà pe. Tena
kho pana samayena rĂ jagahe sattarasavaggiyĂ dĂ rakĂ sahĂ yakĂ honti.
UpĂ lidĂ rako tesaĂŒ pĂ mokkho hoti. Atha kho upĂ lissa mĂ tĂ pitunnaĂŒ
etadahosi; “kena nu kho upĂ yena upĂ li amhĂ kaĂŒ accayena sukha€ca jiveyya
na ca kilameyyĂ ”ti. Atha kho upĂ lissa mĂ tĂ pitunnaĂŒ etadahosi; “sace kho
upĂ li lekhaĂŒ sikkheyya evaĂŒ kho upĂ li amhĂ kaĂŒ accayena sukha€ca jiveyya
na ca kilameyyĂ ”ti. Atha kho upĂ lissa mĂ tĂ pitunnaĂŒ etadahosi: “sace kho
upĂ li lekhaĂŒ sikkhissati [PTS Page 129] [\q 129/] aĂŒgiliyo dukkhĂ
bhavissanti. Sace kho upĂ li gaĂ”anaĂŒ sikkheyya evaĂŒ kho upĂ li amhĂ kaĂŒ
accayena sukha€ca jiveyya na ca kilameyyĂ ”ti. Atha kho upĂ lissa
mĂ tĂ pitunnaĂŒ etadahosi: “sace kho upĂ li gaĂ”anaĂŒ sikkhissati urassa
dukkhe bhavissati. Mace kho upĂ li rĂ„paĂŒ sikkheyya evaĂŒ kho upĂ li amhĂ kaĂŒ
accayena sukha€ca jiveyya na ca kilameyyĂ ”ti. Atha kho upĂ lissa
mĂ tĂ pitunnaĂŒ etadahosi; “sace kho upĂ li rĂ„paĂŒ sikkhissati akkhini dukkhĂ
bhavissanti.
2. Ime kho
samaÔà sakyaputtiyĂ sukhasilĂ sukhasamĂ cĂ ri subhojanĂ ni bhu€ajitvĂ
nivà tesu sayanesu sayanti. Sace kho upà li samaÔesu sakyaputtiyesu
pabbajeyya evaĂŒ kho upĂ li amhĂ kaĂŒ accayena sukha€ca jiveyya na ca
kilameyyĂ ti, assosi khe upĂ lidĂ rako mĂ tĂ pitunnaĂŒ imaĂŒ kathĂ sallĂ paĂŒ.
Atha kho upĂ li dĂ rako yena te dĂ rakĂ tenupasaĂŒkami. UpasaĂŒkamitvĂ te
dĂ rake etadavoca: “etha mayaĂŒ ayyĂ samaĂ”esu sakyaputtiyesu
pabbajissĂ mĂ ”ti. Sace kho tvaĂŒ ayya sabbajissasi evaĂŒ mayampi
sabbajissĂ mĂ ti.
[BJT Page 348] [\x 348/]
3. Atha kho te
dĂ rakĂ ekamekassa mĂ tĂ pitaro upasakamitvĂ etadĂ vocuĂŒ; “anujĂ nĂ tha maĂŒ
agĂ rasmĂ anagĂ riyaĂŒ pabbajjĂ yĂ ”ti atha kho tesaĂŒ dĂ rakĂ naĂŒ mĂ tĂ pitaro
sabbepi me dĂ rakĂ samĂ nacchandĂ kalyà Ôà dhippĂ yĂ ”ti anujĂ niĂŒsu. Te
bhikkhu upasaĂŒkamitvĂ pabbajjaĂŒ yĂ viĂŒsu. Te bhikkhu pabbĂ jesuĂŒ
upasampĂ desuĂŒ te rattiyĂ paccusa samayaĂŒ paccuññhĂ ya rodanti: yĂ guĂŒ
detha bhantaĂŒ detha khĂ danĂŁyaĂŒ dethĂ ti, bhikkhu evamĂ haĂŒsu. Ăągametha
Ă vuso yĂ va vibhĂ yati. 1- Sace yĂ gu bhavissati pañissatha sace bhattaĂŒ
bhavissati bhu€ajissatha. Sace khĂ danĂŁyaĂŒ bhivissati khĂ dissatha. No ce
bhavisti yĂ guĂŒ vĂ bhattaĂŒ vĂ khĂ dinĂŁyaĂŒ vĂ piÔóà ya caritvĂ
bhu€ajissathĂ ti. Evampi kho te bhikkhu bhikkhuhi vuccamĂ nĂ
rodanteva2yĂ guĂŒ detha bhattaĂŒ detha khĂ danĂŁsaĂŒ dethĂ ti. SenĂ sanaĂŒ
Ă„bhadantipi ummihantipi. Assosi kho bhagavĂ rattiyĂ paccusasamayaĂŒ
paccuññhĂ ya dĂ rakasaddaĂŒ sutvĂ na Ă yasmantaĂŒ Ă nandaĂŒ Ă mantasi: “kinnuko
so Ă nanda dĂ rakasaddo”ti. Atha kho Ă yasmĂ Ă nando bhagavato etamattaĂŒ
Ă rocasi.
4. Atha kho
bhagavĂ etasmiĂŒ pakaraĂ”e bhikkhu saĂŒghaĂŒ sannipĂ tetvĂ bhikkhu
pañipucchi. [PTS Page 130] [\q 130/] saccaĂŒ kira bhikkhave bhikkhu jĂ naĂŒ
Ă„navĂŁsativassaĂŒ puggalaĂŒ upasampĂ dentĂŁti. SaccaĂŒ bhagavĂ vigarahi
buddho bhagavĂ ananucchaviyaĂŒ moghapurisa, ananulomikaĂŒ appatirĂ„paĂŒ
assĂ maĂ”akaĂŒ akappiyaĂŒ akaraĂ”iyaĂŒ kathaĂŒ hi nĂ ma te bhikkhave moghapurisĂ
jĂ naĂŒ Ă„navĂŁsativassaĂŒ puggalaĂŒ upasampĂ dessanti. ĂŠnavĂŁsati vasso
bhikkhave pullalo akkhamo hoti sitassa uÔahassa jighacchà ya pipà sà ya
ĂłaĂŒsamakasavĂ tĂ tapasiriĂŒsapa samphassĂ naĂŒ duruttĂ naĂŒ durĂ gatĂ naĂŒ
vacanapathĂ naĂŒ uppannĂ naĂŒ sĂ ririkĂ naĂŒ vedanĂ naĂŒ dukkhĂ naĂŒ tippĂ naĂŒ
kharĂ naĂŒ kañukĂ naĂŒ asĂ tĂ naĂŒ amanĂ pĂ naĂŒ pĂ Ă”aharĂ Ă”aĂŒ anadhivĂ saka jĂ tiko
hoti. Visativasso ca kho bhikkhave puggalo khamo hoti sãtassa uÔahassa
jighacchĂ ya pipĂ sĂ ya ĂłaĂŒsamakasavĂ tĂ tapasiriĂŒsapa samphassĂ naĂŒ
duruttĂ naĂŒ durĂ gatĂ naĂŒ vacanapathĂ naĂŒ uppannĂ naĂŒ sĂ ririkĂ naĂŒ vedanĂ naĂŒ
dukkhĂ naĂŒ tippĂ naĂŒ kharĂ naĂŒ kañukĂ naĂŒ asĂ tĂ naĂŒ amanĂ pĂ naĂŒ pĂ Ă”aharĂ Ă”aĂŒ
adhivĂ sakajĂ tiko hoti. NetaĂŒ moghapurisa appasannĂ naĂŒ vĂ pasĂ dĂ ya
pasannĂ naĂŒ vĂ bhiyyobhĂ vĂ ya athakhvetaĂŒ moghapurisa, appasannĂ naĂŒ ceva
appasĂ dĂ ya pasannĂ naĂŒ ca ekaccĂ naĂŒ a€€athattĂ yĂ ti. Atha kho taĂŒ bhagavĂ
bhikkhuĂŒ anekapariyĂ yena vigarahitvĂ duharatĂ ya dupposanĂ ya mahicchatĂ ya
asantuññhiyĂ saĂŒgaÔãkĂ ya kosajjassa avaÔÔaĂŒ bhĂ sitvĂ anekapariyĂ yena
subharatà ya supposatà ya appicchassa santuññhassa sallekhassa dhatassa
pĂ sĂ dikassa apacayassa viriyĂ rambhassa vaÔÔaĂŒ bhĂ sitvĂ bhikkhunaĂŒ
tadanucchavikaĂŒ tadanulomikaĂŒ dhammiĂŒ kathaĂŒ katvĂ bhikkhu Ă mantesi,
tena hi bhikkhave bhikkhunaĂŒ sikkhĂ padaĂŒ pa€€à pessĂ mi dasa atthavase
pañicca: saĂŒghasuññhutĂ ya saĂŒghaphĂ sutĂ ya, dummaĂŻkĂ„naĂŒ puggalĂ naĂŒ
niggahĂ ya pesalĂ naĂŒ bhikkhunaĂŒ phĂ suvihĂ rĂ ya, diññhadhammikĂ naĂŒ Ă savĂ naĂŒ
saĂŒvarĂ ya, samparĂ yikĂ naĂŒ Ă savĂ naĂŒ pañighĂ tĂ ya, appasantĂ naĂŒ pasĂ dĂ ya
pasannĂ naĂŒ bhiyyobhĂ vĂ ya saddhammaññhitiyĂ vinayĂ nuggahĂ ya. Eva€ca pana
bhikkhave imaĂŒ sikkhĂ padaĂŒ uddiseyyĂ tha:
“Yo pana
bhikkhu jĂ naĂŒ Ă„navĂŁsativassaĂŒ puggalaĂŒ upasampĂ deyya so ca puggalo
anupasampanno te ca bhikkhu gĂ rayihĂ idaĂŒ tasmiĂŒ pĂ cittiyanti.
1. YĂ va ratti vihĂ yati - machasaĂŒ
2. Rodantiyeva - machasaĂŒ
[BJT Page 350] [\x 350/]
5. Yo panĂ ti:
yo yĂ diso yĂ tĂ yutto yathĂ jacco yathĂ nĂ mo yathĂ gotte yathĂ sĂŁlo
yathĂ vihĂ ri yathĂ gocaro thero vĂ tavo vĂ majjhamo vĂ eso vuccati ‘yo
panĂ ’ti.
BhikkhÄti
bhikkhuko’ti bhikkhu, bhikkhĂ cĂ riyaĂŒ ajjhapagato’ti bhikkhu,
bhinnapañadharo’ti bhikkhu, sama€€à ya bhikkhu, pañi€€à ya bhikkhu, ehi
bhikkhu’ti bhikkhu, tĂŁhi saraĂ”agamanehi upasampanno’ti bhikkhu tatra
yvĂ yaĂŒ bhikkhu samaggena saĂŒghena €atticatuttena kammena akuppena
ñhĂ nĂ rahena upasampanno, ayaĂŒ imasmiĂŒ atthe adhippeto bhikkhĂ„ti.
JĂ nĂ ti nĂ ma: sĂ maĂŒ vĂ jĂ nĂ ti a€€e vĂ tassa Ă rocenti. So vĂ Ă roceti. ĂŠnavĂŁsativasso nĂ ma: Ă pattivisativasso
UpasampĂ dessĂ mĂŁti
gaĂ”aĂŒ vĂ Ă cariyaĂŒ vĂ pattaĂŒ vĂ cĂŁvaraĂŒ vĂ pariyesati sĂŁmaĂŒ vĂ
sammantati, Ă patti dukkañassa. „attiyĂ dukkañaĂŒ avĂŁhi
kammavà cà hi dukkañà . Kammamavà cà pariyosà ne upajjhà yassa à patti
pà cittiyassa. GaÔassa ca à cariyassa ca à patti dukkañassa.
ĂŠnavisativasse
Änavisativassasa€€i upasampà deti à patti pà cittiyassa. Ênavãsativasse
vematiko upasampà deti à patti dukkañassa, Änavisativasse paripuÔÔa
visativassasa€€i upasmapà deti anà patti.
ParipuÔÔavisativasse
Änavisativassasa€€i à patti dukkañassa. ParipuÔÔavisativasse vematiko
à patti dukkañassa. ParipuÔÔavisati vasse paripuÔÔavisativassasa€i
anĂ patti
AnĂ patti:
Ă„navisativassaĂŒ paripuÔÔavisativassasa€€i upasampĂ dati,
paripuÔÔavisativassaĂŒ paripuÔÔavisativassasa€€i upasampĂ deti,
ummattakassa Ă dikammikassĂ ti.
ĂŠnavisativassasikkhĂ padaĂŒ pa€camaĂŒ
6. 7. 6
[PTS Page 131] [\q 131/]
Theyyasattha sikkhĂ padaĂŒ
1. Tena
samayena buddho bhagavà rà jagahe viharati veëuvane kalandakanivà pe. Tena
kho pana samayena a€€ataro sattho rĂ jagahĂ pañiyĂ lokaĂŒ gantukĂ mo hoti.
A€€ataro bhikkhu te manusse etadavoca: “ahampĂ yasmantehi saddhiĂŒ
gamissĂ mĂŁ”ti. MayaĂŒ kho bhante suĂŒkaĂŒ pariharissĂ mĂ ti. PajĂ nĂ thĂ vusoti.
AssosuĂŒ kho kammikĂ sattho kira suĂŒkaĂŒ pariharissatĂŁti. Te magge
pariyuññhiĂŒsu. Atha kho te kammikĂ taĂŒ satthaĂŒ gahetvĂ acchinditvĂ taĂŒ
bhikkhuĂŒ etadavocuĂŒ; “kissa tvaĂŒ bhante jĂ naĂŒ theyyasatthena saddhiĂŒ
gacchasĂŁti paĂ«ikhuddhitvĂ mu€ciĂŒsu. Atha kho so bhikkhu sĂ vatthiyaĂŒ
gantvĂ bhikkhunaĂŒ etamatthaĂŒ Ă rocesi. Ye te bhikkhu appicchĂ santuññhĂ
lajjino kukkuccakĂ sikkhĂ kĂ mĂ , te ujjhĂ yanti khiyanti vipĂ centi;
1. GacchissatĂŁti - sĂŁmu1 sĂŁmu11
2. PalibuddhetvĂ - machasaĂŒ
[BJT Page 352] [\x 352/]
“KathaĂŒ hi
nĂ ma bhikkhu jĂ naĂŒ theyyasatthena saddhiĂŒ saĂŒvidhĂ ya ekaddhĂ namaggaĂŒ
pañipajjissati”ti. - Pe - saccaĂŒ kira tvaĂŒ bhikkhu jĂ naĂŒ theyyasatthena
saddhiĂŒ saĂŒvidhĂ ya ekaddhĂ namaggaĂŒ pañipajjasĂŁti. SaccaĂŒ bhagavĂ
vigarahi buddho bhagavĂ ananucchaviyaĂŒ moghapurisa, ananulomikaĂŒ
appatirĂ„paĂŒ assĂ maĂ”akaĂŒ akappiyaĂŒ akaraĂ”iyaĂŒ kathaĂŒ hi nĂ ma tvaĂŒ
moghapurisĂ jĂ naĂŒ theyyasatthena saddhiĂŒ saĂŒvidhĂ ya ekaddhĂ namaggaĂŒ
pañipajjissasi. NetaĂŒ moghapurisa appasannĂ naĂŒ vĂ pasĂ dĂ ya pasannĂ naĂŒ vĂ
bhiyyobhĂ vĂ ya athakhvetaĂŒ moghapurisa, appasannĂ naĂŒ ceva appasĂ dĂ ya
pasannĂ naĂŒ ca ekaccĂ naĂŒ a€€athattĂ yĂ ti. Atha kho taĂŒ bhagavĂ bhikkhuĂŒ
anekapariyĂ yena vigarahitvĂ duharatĂ ya dupposanĂ ya mahicchatĂ ya
asantuññhiyĂ saĂŒgaÔãkĂ ya kosajjassa avaÔÔaĂŒ bhĂ sitvĂ anekapariyĂ yena
subharatà ya supposatà ya appicchassa santuññhassa sallekhassa dhatassa
pĂ sĂ dikassa apacayassa viriyĂ rambhassa vaÔÔaĂŒ bhĂ sitvĂ bhikkhunaĂŒ
tadanucchavikaĂŒ tadanulomikaĂŒ dhammiĂŒ kathaĂŒ katvĂ bhikkhu Ă mantesi,
tena hi bhikkhave bhikkhunaĂŒ sikkhĂ padaĂŒ pa€€à pessĂ mi dasa atthavase
pañicca: saĂŒghasuññhutĂ ya saĂŒghaphĂ sutĂ ya, dummaĂŻkĂ„naĂŒ puggalĂ naĂŒ
niggahĂ ya pesalĂ naĂŒ bhikkhunaĂŒ phĂ suvihĂ rĂ ya, diññhadhammikĂ naĂŒ Ă savĂ naĂŒ
saĂŒvarĂ ya, samparĂ yikĂ naĂŒ Ă savĂ naĂŒ pañighĂ tĂ ya, appasantĂ naĂŒ pasĂ dĂ ya
pasannĂ naĂŒ bhiyyobhĂ vĂ ya saddhammaññhitiyĂ vinayĂ nuggahĂ ya. Eva€ca pana
bhikkhave imaĂŒ sikkhĂ padaĂŒ uddiseyyĂ tha:
“Yo pana bhikkhu jĂ naĂŒ theyyasatthena saddhiĂŒ saĂŒvidhĂ ya ekaddhĂ namaggaĂŒ pañipajjeyya attamaso gĂ mantarampi pĂ cittiyanti.
2. Yo panĂ ti:
yo yĂ diso yĂ tĂ yutto yathĂ jacco yathĂ nĂ mo yathĂ gotte yathĂ sĂŁlo
yathĂ vihĂ ri yathĂ gocaro thero vĂ tavo vĂ majjhamo vĂ eso vuccati ‘yo
panĂ ’ti.
BhikkhÄti
bhikkhuko’ti bhikkhu, bhikkhĂ cĂ riyaĂŒ ajjhapagato’ti bhikkhu,
bhinnapañadharo’ti bhikkhu, sama€€à ya bhikkhu, pañi€€à ya bhikkhu, ehi
bhikkhu’ti bhikkhu, tĂŁhi saraĂ”agamanehi upasampanno’ti bhikkhu tatra
yvĂ yaĂŒ bhikkhu samaggena saĂŒghena €atticatuttena kammena akuppena
ñhĂ nĂ rahena upasampanno, ayaĂŒ imasmiĂŒ atthe adhippeto bhikkhĂ„ti.
JĂ nĂ ti nĂ ma:
sĂ maĂŒ vĂ jĂ nĂ ti a€€e vĂ tassa Ă rocenti. So vĂ Ă roceti. Theyyasattho
nĂ ma: corĂ katakammĂ vĂ honti akatakammĂ vĂ , rĂ jĂ naĂŒ vĂ theyyaĂŒ
gacchanti suĂŒkaĂŒ vĂ pariharanti. Saddhinti; ekato saĂŒvidhĂ yĂ ti; gacchĂ ma
Ă vuso gacchĂ ma bhante, gacchĂ ma bhante gacchĂ ma Ă vuso. Ajja vĂ bhiyyo
vĂ pare vĂ gacchĂ mĂ ti saĂŒvidahati Ă patti dukkañasasa. Attamaso
gà mattarampãti: kukkuñasampà de gà me gà mantare à patti pà cittiyassa.
Agà make ara€€e addhayojane addhayojane à patti pà cittiyassa.
[PTS Page 132]
[\q 132/] theyyasatthe theyyasatthasa€€i saĂŒvidhĂ ya ekaddhĂ namaggaĂŒ
pañipajjati anatamaso gà mantarampi à patti pà cittiyassa. Theyyasatthe
vematiko saĂŒvidhĂ ya ekaddhĂ namaggaĂŒ pañipajjati antamaso gĂ mattarampi
Ă patti dukkañassa. Theyyasatthe atheyyasatthasa€€i saĂŒvidhĂ ya
ekaddhĂ namaggaĂŒ pañipajjati antamaso gĂ mantarampi anĂ patti.
Bhikkhu
saĂŒvidahati na saĂŒvidahati Ă patti dukkañassa. Atheyyasatthe
theyyasatthasa€€i à patti dukkañassa. Atheyyasatthe vematiko à patti
dukkañassa. Atheyyasatthe atheyyasatthasa€€i anà patti.
AnĂ patti:
asaĂŒvidahitvĂ gacchati, masussĂ saĂŒvidahanti bhikkhu na saĂŒvidahati,
visaĂŒketena gaccati, Ă padĂ su ummattakassa Ă dikammikassĂ ti.
Theyyasattha sikkhĂ padaĂŒ chaññhaĂŒ.
ĂŠnavisativasse
Änavisativassasa€€i upasampà deti à patti pà cittiyassa. Ênavãsativasse
vematiko upasampà deti à patti dukkañassa, Änavisativasse paripuÔÔa
visativassasa€€i upasmapà deti anà patti.
ParipuÔÔavisativasse
Änavisativassasa€€i à patti dukkañassa. ParipuÔÔavisativasse vematiko
à patti dukkañassa. ParipuÔÔavisati vasse paripuÔÔavisativassasa€i
anĂ patti
AnĂ patti:
Ă„navisativassaĂŒ paripuÔÔavisativassasa€€i upasampĂ dati,
paripuÔÔavisativassaĂŒ paripuÔÔavisativassasa€€i upasampĂ deti,
ummattakassa Ă dikammikassĂ ti.
ĂŠnavisativassasikkhĂ padaĂŒ pa€camaĂŒ
. 76. 7. 7
SaĂŒvidhĂ nasikkhĂ padaĂŒ
1. Tena
samayena buddho bhagavĂ sĂ vatthiyaĂŒ viharati jetavane anĂ thapiÔóikassa
à rà me. Tena kho pana samayena a€€ataro bhikkhu kosalesu janapadesu
sĂ vatthiyaĂŒ gacchanto a€€atarena gĂ madvĂ rena atikakamati. A€€ataro itthi
sĂ mikena saha bhaÔóitvĂ gĂ mato nikkhamitvĂ taĂŒ bhikkhu passitvĂ
etadavoca: “kahaĂŒ bhante, ayyo gamissatĂŁ”ti. SĂ vatthiyaĂŒ kho ahaĂŒ
bhagini gamissĂ mĂŁti. Ahampayyena saddhiĂŒ gamissĂ mĂŁti. EyyĂ si bhaginĂŁti.
Atha kho tassĂ itthiyĂ sĂ miko gĂ mato nikkhamitvĂ manussepucchi, “apayyĂ ,
1- evarĂ„piĂŒ itthiyaĂŒ passeyyĂ thĂ ”ti. EsĂ ayya, pabbajitena saha
gacchatĂŁti. Atha kho sopuriso anubandhitvĂ taĂŒ bhikkhu gahetvĂ Ă koñetvĂ
mu€ci. Atha kho so bhikkhu a€€atarasmiĂŒ rukkhamule padhupento nisĂŁdi.
Atha kho sĂ itthi taĂŒ purisaĂŒ etadavoca; “nĂ yyo so bhikkhu maĂŒ
nippĂ tesi. Api ca ahameva tena bhikkhunĂ saddhiĂŒ gacchĂ vi. AkĂ rako so
bhikkhu gaccha naĂŒ khamĂ pehĂŁti”. Atha kho so puriso taĂŒ bhikkhunaĂŒ
khamĂ pesi.
2. Atha kho so
bhikkhu sĂ vatthiyaĂŒ gantvĂ bhikkhunaĂŒ etamatthaĂŒ Ă rocesi. Ye te bhikkhu
appicchà santuññhà lajjino kukkuccakà sikkhà kà mà , te ujjhà yanti
khiyanti vipĂ centi; “kathaĂŒ hi nĂ ma bhikkhu mĂ tugĂ mena saddhiĂŒ
saĂŒvidhĂ ya ekaddhĂ namaggaĂŒ pañipajjissati”ti. - Pe - saccaĂŒ kira tvaĂŒ
bhikkhu mĂ tugĂ mena [PTS Page 133] [\q 133/] saddhiĂŒ saĂŒvidhĂ ya
ekaddhĂ namaggaĂŒ pañipajjasĂŁti. SaccaĂŒ bhagavĂ vigarahi buddho bhagavĂ
ananucchaviyaĂŒ moghapurisa, ananulomikaĂŒ appatirĂ„paĂŒ assĂ maĂ”akaĂŒ
akappiyaĂŒ akaraĂ”iyaĂŒ kathaĂŒ hi nĂ ma tvaĂŒ moghapurisĂ jĂ naĂŒ
theyyasatthena saddhiĂŒ saĂŒvidhĂ ya ekaddhĂ namaggaĂŒ pañipajjissasi. NetaĂŒ
moghapurisa appasannĂ naĂŒ vĂ pasĂ dĂ ya pasannĂ naĂŒ vĂ bhiyyobhĂ vĂ ya
athakhvetaĂŒ moghapurisa, appasannĂ naĂŒ ceva appasĂ dĂ ya pasannĂ naĂŒ ca
ekaccĂ naĂŒ a€€athattĂ yĂ ti. Atha kho taĂŒ bhagavĂ bhikkhuĂŒ anekapariyĂ yena
vigarahitvĂ duharatĂ ya dupposanĂ ya mahicchatĂ ya asantuññhiyĂ saĂŒgaÔãkĂ ya
kosajjassa avaÔÔaĂŒ bhĂ sitvĂ anekapariyĂ yena subharatĂ ya supposatĂ ya
appicchassa santuññhassa sallekhassa dhatassa pà sà dikassa apacayassa
viriyĂ rambhassa vaÔÔaĂŒ bhĂ sitvĂ bhikkhunaĂŒ tadanucchavikaĂŒ tadanulomikaĂŒ
dhammiĂŒ kathaĂŒ katvĂ bhikkhu Ă mantesi, tena hi bhikkhave bhikkhunaĂŒ
sikkhĂ padaĂŒ pa€€à pessĂ mi dasa atthavase pañicca: saĂŒghasuññhutĂ ya
saĂŒghaphĂ sutĂ ya, dummaĂŻkĂ„naĂŒ puggalĂ naĂŒ niggahĂ ya pesalĂ naĂŒ bhikkhunaĂŒ
phĂ suvihĂ rĂ ya, diññhadhammikĂ naĂŒ Ă savĂ naĂŒ saĂŒvarĂ ya, samparĂ yikĂ naĂŒ
Ă savĂ naĂŒ pañighĂ tĂ ya, appasantĂ naĂŒ pasĂ dĂ ya pasannĂ naĂŒ bhiyyobhĂ vĂ ya
saddhammaññhitiyĂ vinayĂ nuggahĂ ya. Eva€ca pana bhikkhave imaĂŒ
sikkhĂ padaĂŒ uddiseyyĂ tha:
“Yo pana bhikkhu mĂ tugĂ mena saddhiĂŒ saĂŒvidhĂ ya ekaddhĂ namaggaĂŒ pañipajjeyya attamaso gĂ mantarampi pĂ cittiya”nti.
. 7
3. Yo panĂ ti:
yo yĂ diso yĂ tĂ yutto yathĂ jacco yathĂ nĂ mo yathĂ gotte yathĂ sĂŁlo
yathĂ vihĂ ri yathĂ gocaro thero vĂ tavo vĂ majjhamo vĂ eso vuccati ‘yo
panĂ ’ti.
BhikkhÄti
bhikkhuko’ti bhikkhu, bhikkhĂ cĂ riyaĂŒ ajjhapagato’ti bhikkhu,
bhinnapañadharo’ti bhikkhu, sama€€à ya bhikkhu, pañi€€à ya bhikkhu, ehi
bhikkhu’ti bhikkhu, tĂŁhi saraĂ”agamanehi upasampanno’ti bhikkhu tatra
yvĂ yaĂŒ bhikkhu samaggena saĂŒghena €atticatuttena kammena akuppena
ñhĂ nĂ rahena upasampanno, ayaĂŒ imasmiĂŒ atthe adhippeto bhikkhĂ„ti.
1. ApĂ yyo - machasaĂŒ
[BJT Page 356] [\x 356/]
MĂ tugĂ mo nĂ ma: manussitthi na yakkhi na petĂŁ na tiracchĂ nagatĂ vi€€u pañibalĂ subhĂ sitadubbhĂ sitaĂŒ duññhullĂ duññhullaĂŒ Ă jĂ nituĂŒ.
Saddhinti: ekato.
SaĂŒvidhĂ yĂ ti:
gacchĂ ma bhagini, gacchĂ ma ayya, gacchĂ ma ayya, gacchĂ ma bhagini. Ajja
vĂ bhiyyo vĂ pare vĂ gacchĂ mĂ ti saĂŒvidahati Ă patti dukkañassa.
Attamaso
gà mattarampiti: kukkuñasampà de gà me gà mantare gà mantare à patti
pà cittiyassa. Agà make ara€€e addhayojane addhayojane à patti
pĂ cittiyassa.
MĂ tugame
mĂ tugĂ masa€€i saĂŒvidhĂ ya ekaddhĂ namaggaĂŒ pañipajjati antamaso
gĂ mantarampi Ă patti pĂ cittiyassa. MĂ tugĂ me vematiko saĂŒvidhĂ ya
ekaddhĂ namaggaĂŒ pañipajjati antamaso gĂ mattarampi Ă patti pĂ cittiyassa.
MĂ tugĂ me amĂ tugĂ masa€€i saĂŒvidhĂ ya ekaddĂ namaggaĂŒ pañipajjati antamaso
gĂ mantarampi Ă patti pĂ cittiyassa.
Bhikkhu
saĂŒvidahati mĂ tugĂ mo na saĂŒvidahati Ă patti dukkañassa. YakkhiyĂ vĂ
petiyĂ vĂ paÔóakena vĂ tiracchĂ nagatamasussaviggahitthiyĂ vĂ saddhiĂŒ
saĂŒvidhĂ ya ekaddhĂ namaggaĂŒ pañipajjati antamaso gĂ mantarampi Ă patti
dukkañassa.
Amà tugà me mà tugà masa€€i à patti dukkañassa. Amà tugà ma vematiko à patti dukkañassa. Amà tugà me amà tugà masa€€i anà patti.
AnĂ patti:
asaĂŒvidahitvĂ gacchati, mĂ tugĂ mo saĂŒvidahati, bhikkhu na saĂŒvidahati,
visaĂŒketena gacchati, Ă padĂ su ummattakassa Ă dikammikassĂ ti.
SaĂŒvidhĂ na sikkhĂ padaĂŒ chaññhaĂŒ.
[BJT Page 358] [\x 358/]
6. 7. 8
AriññhasikkhĂ padaĂŒ
1. Tena
samĂ yena buddho bhagavĂ sĂ vattiyaĂŒ viharati jetavane anĂ thapiÔóikassa
à rà me. Tena kho pana samayena ariññhassa nà ma bhikkhuno
gaddhabĂ dhipubbassa [PTS Page 134] [\q 134/] evarĂ„paĂŒ pĂ pakaĂŒ
diññhigataĂŒ uppannaĂŒ hoti, “tathĂ haĂŒ bhagavatĂ dhammaĂŒ desitaĂŒ Ă jĂ nĂ mi
yathĂ yeme antarĂ yikĂ dhammĂ vuttĂ bhagavatĂ te pañisevato nĂ laĂŒ
antarĂ yĂ yĂ ti” assosuĂŒ kho sambahulĂ bhikkhu “ariññhassa kira nĂ ma
bhikkhuno gaddhabĂ dhibubbassa evarĂ„paĂŒ pĂ pakaĂŒ diññhigataĂŒ uppannaĂŒ
tathĂ haĂŒ bhagavatĂ dhammaĂŒ desitaĂŒ Ă jĂ nĂ mi yathĂ yeme antarĂ yikĂ dhammĂ
vuttĂ bhagavatĂ te pañisevato nĂ laĂŒ antarĂ yĂ yĂ ”ti.
2. Atha kho te
bhikkhu yena ariññho bhikku gaddhabĂ dhipubbo tenupasaĂŒkamiĂŒsu.
UpasaĂŒkamitvĂ ariññhaĂŒ bhikkhunaĂŒ gaddhabĂ dhipubbaĂŒ etadavocuĂŒ; “saccaĂŒ
kira te Ă vuso ariññha, evarĂ„paĂŒ pĂ pakaĂŒ diññhigataĂŒ uppannaĂŒ, tathĂ haĂŒ
bhagavatĂ dhammaĂŒ desitaĂŒ Ă jĂ nĂ mi yathĂ yeme antarĂ yikĂ dhammĂ vuttĂ
bhagavatĂ te pañisevato nĂ laĂŒ antarĂ yĂ yĂ ”ti. EvaĂŒ byĂ kho ahaĂŒ Ă vuso,
bhagavatĂ dhammaĂŒ desitaĂŒ Ă jĂ nĂ mi “yathĂ yemeantarĂ yikĂ dhammĂ vuttĂ
bhagavatĂ te pañisevato nĂ laĂŒ antarĂ yĂ yĂ ”ti. MĂ Ă vusĂ ariñña, ravaĂŒ
avaca. MĂ bhagavantaĂŒ abbhĂ cikkhi. Na hi sĂ dhu bhagavato abbhakkhĂ naĂŒ1na
hi bhagavĂ evaĂŒ vadeyya, anekapariyĂ yena Ă vuso ariññha, antarĂ yikĂ
dhammà antarà yikà vuttà bhagavatà ala€ca pana te pañisevato antarà yà ya;
appassà dà kà mà vuttà bhagavatà bahudukkhà bahÄpà yà sà à dãnavo ettha
bhiyyo, aññhikaĂŒkhalupamĂ kĂ mĂ vuttĂ bhagavatĂ bahudukkhĂ bahĂ„pĂ yĂ sĂ
Ă dĂŁnavo ettha bhiyyo, maĂŒsapesupamĂ kĂ mĂ vuttĂ bhagavatĂ bahudukkhĂ
bahĂ„pĂ yĂ sĂ Ă dĂŁnavo ettha bhiyyo, aññhikaĂŒkhalupamĂ kĂ mĂ vuttĂ bhagavatĂ
bahudukkhĂ bahĂ„pĂ yĂ sĂ Ă dĂŁnavo ettha bhiyyo, tiĂ”ukkupamĂ kĂ mĂ vuttĂ
bhagavatĂ bahudukkhĂ bahĂ„pĂ yĂ sĂ Ă dĂŁnavo ettha bhiyyo aññhikaĂŒkhalupamĂ
kà mà vuttà bhagavatà bahudukkhà bahÄpà yà sà à dãnavo ettha bhiyyo,
aĂŒgĂ rakĂ supamĂ kĂ mĂ vuttĂ bhagavatĂ bahudukkhĂ bahĂ„pĂ yĂ sĂ Ă dĂŁnavo ettha
bhiyyo, aññhikaĂŒkhalupamĂ kĂ mĂ vuttĂ bhagavatĂ bahudukkhĂ bahĂ„pĂ yĂ sĂ
Ă dĂŁnavo ettha bhiyyo, supinakupamĂ kĂ mĂ vuttĂ bhagavatĂ bahudukkhĂ
bahĂ„pĂ yĂ sĂ Ă dĂŁnavo ettha bhiyyo, aññhikaĂŒkhalupamĂ kĂ mĂ vuttĂ bhagavatĂ
bahudukkhĂ bahĂ„pĂ yĂ sĂ Ă dĂŁnavo ettha bhiyyo, yĂ citakupamĂ kĂ mĂ vuttĂ
bhagavatĂ bahudukkhĂ bahĂ„pĂ yĂ sĂ Ă dĂŁnavo ettha bhiyyo, aññhikaĂŒkhalupamĂ
kà mà vuttà bhagavatà bahudukkhà bahÄpà yà sà à dãnavo ettha bhiyyo,
rukkhaphalupamà kà mà vuttà bhagavatà bahudukkhà bahÄpà yà sà à dãnavo ettha
bhiyyo, aññhikaĂŒkhalupamĂ kĂ mĂ vuttĂ bhagavatĂ bahudukkhĂ bahĂ„pĂ yĂ sĂ
Ă dĂŁnavo ettha bhiyyo, asisunupamĂ kĂ mĂ vuttĂ bhagavatĂ bahudukkhĂ
bahĂ„pĂ yĂ sĂ Ă dĂŁnavo ettha bhiyyo, aññhikaĂŒkhalupamĂ kĂ mĂ vuttĂ bhagavatĂ
bahudukkhĂ
bahĂ„pĂ yĂ sĂ Ă dĂŁnavo ettha bhiyyo, sattisulupamĂ kĂ mĂ vuttĂ bhagavatĂ
bahudukkhĂ bahĂ„pĂ yĂ sĂ Ă dĂŁnavo ettha bhiyyo, aññhikaĂŒkhalupamĂ kĂ mĂ vuttĂ
bhagavatĂ bahudukkhĂ bahĂ„pĂ yĂ sĂ Ă dĂŁnavo ettha bhiyyo, sappasirĂ„pamĂ
kà mà vuttà bhagavatà bahudukkhà bahÄpà yà sà à dãnavo ettha bhiyyoti.
1. AbbhĂ cikkhanaĂŒ, (katthavi)
[BJT Page 360] [\x 360/]
3. Evampi kho
ariññho bhikkhu gaddhabĂ dhipubbo tehi bhikkhu vuccamĂ no tatheva taĂŒ
pĂ pakaĂŒ diññhigataĂŒ thĂ masĂ parĂ massa1abhinivissa voharati. EvaĂŒ vyĂ kho
ahaĂŒ Ă vuso, bhagavatĂ dhammaĂŒ desitaĂŒ Ă jĂ nĂ mi yathĂ ye me antarĂ yikĂ
dhammĂ vuttĂ bhagavatĂ te pañisevato nĂ laĂŒ antarĂ yĂ yĂ ti. Yato ca kho te
bhikkhu nĂ sakkhiĂŒsu ariññhaĂŒ bhikkhuĂŒ gaddhabĂ dhipubbaĂŒ etasmĂ pĂ pakĂ
diññhigatĂ vivecetuĂŒ. Atha kho te bhikkhu yena bhagavĂ tenupasaĂŒkamiĂŒsu.
UpasaĂŒkamitvĂ bhagavato etamatthaĂŒ Ă rocesuĂŒ.
4. Atha kho
bhagavĂ etasmiĂŒ [PTS Page 135] [\q 135/] nidĂ ne pakaraĂ”e bhikkhusaĂŒghaĂŒ
sannipĂ tetvĂ ariññhaĂŒ bhikkhuĂŒ gaddhabĂ dhipubbaĂŒ pañipucchi. SaccaĂŒ kira
te ariññha, evarĂ„paĂŒ pĂ pakaĂŒ diññhigataĂŒ uppannaĂŒ, tathĂ haĂŒ bhagavatĂ
dhammaĂŒ desitaĂŒ Ă jĂ nĂ mi yathĂ yeme antarĂ yikĂ dhammĂ vuttĂ bhagavatĂ te
pañisevato nĂ laĂŒ antarĂ yĂ yĂ ”ti. EvaĂŒ byĂ kho ahaĂŒ bhante, bhagavatĂ
dhammaĂŒ desitaĂŒ Ă jĂ nĂ mi yathĂ yeme antarĂ yikĂ dhammĂ vuttĂ bhagavatĂ te
pañisevato nĂ laĂŒ antarĂ yĂ yĂ ti. Kassa nu kho nĂ ma tvaĂŒ moghapurisa, mayĂ
evaĂŒ dhammaĂŒ desitaĂŒ Ă jĂ nĂ si, nanu mayĂ moghapurisa anekapariyĂ yena
antarĂ yikĂ dhammaĂŒ antarĂ yikĂ vuttĂ , ala€ca pana te pañisevato
antarà yà ya. Appassà dà kà mà vuttà bhagavatà bahudukkhà bahÄpà yà sà à dãnavo
ettha bhiyyo, maĂŒsapesupamĂ kĂ mĂ vuttĂ mayĂ bahudukkhĂ bahĂ„pĂ yĂ sĂ
Ă dĂŁnavo ettha bhiyyo, aññhikaĂŒkhalupamĂ kĂ mĂ vuttĂ mayĂ bahudukkhĂ
bahĂ„pĂ yĂ sĂ Ă dĂŁnavo ettha bhiyyo, tiĂ”ukkupamĂ kĂ mĂ vuttĂ mayĂ bahudukkhĂ
bahĂ„pĂ yĂ sĂ Ă dĂŁnavo ettha bhiyyo aññhikaĂŒkhalupamĂ kĂ mĂ vuttĂ mayĂ
bahudukkhĂ bahĂ„pĂ yĂ sĂ Ă dĂŁnavo ettha bhiyyo, aĂŒgĂ rakĂ supamĂ kĂ mĂ vuttĂ
mayĂ bahudukkhĂ bahĂ„pĂ yĂ sĂ Ă dĂŁnavo ettha bhiyyo, aññhikaĂŒkhalupamĂ kĂ mĂ
vuttĂ mayĂ bahudukkhĂ bahĂ„pĂ yĂ sĂ Ă dĂŁnavo ettha bhiyyo, supinakupamĂ kĂ mĂ
vuttà mayà bahudukkhà bahÄpà yà sà à dãnavo ettha bhiyyo,
aññhikaĂŒkhalupamĂ kĂ mĂ vuttĂ mayĂ bahudukkhĂ bahĂ„pĂ yĂ sĂ Ă dĂŁnavo ettha
bhiyyo, yà citakupamà kà mà vuttà mayà bahudukkhà bahÄpà yà sà à dãnavo ettha
bhiyyo, aññhikaĂŒkhalupamĂ kĂ mĂ vuttĂ mayĂ bahudukkhĂ bahĂ„pĂ yĂ sĂ Ă dĂŁnavo
ettha bhiyyo, rukkhaphalupamĂ kĂ mĂ vuttĂ mayĂ bahudukkhĂ bahĂ„pĂ yĂ sĂ
Ă dĂŁnavo ettha bhiyyo, aññhikaĂŒkhalupamĂ kĂ mĂ vuttĂ mayĂ bahudukkhĂ
bahĂ„pĂ yĂ sĂ Ă dĂŁnavo ettha bhiyyo, asisunupamĂ kĂ mĂ vuttĂ mayĂ bahudukkhĂ
bahĂ„pĂ yĂ sĂ Ă dĂŁnavo ettha bhiyyo, aññhikaĂŒkhalupamĂ kĂ mĂ vuttĂ mayĂ
bahudukkhĂ bahĂ„pĂ yĂ sĂ Ă dĂŁnavo ettha bhiyyo, sattisulupamĂ kĂ mĂ vuttĂ
mayĂ bahudukkhĂ bahĂ„pĂ yĂ sĂ Ă dĂŁnavo ettha bhiyyo, aññhikaĂŒkhalupamĂ kĂ mĂ
vuttà mayà bahudukkhà bahÄpà yà s&agrav
e; Ă dĂŁnavo ettha bhiyyo, sappasirĂ„pamĂ kĂ mĂ vuttĂ mayĂ bahudukkhĂ
bahÄpà yà sà à dãnavo ettha bhiyyoti.
. 8
1. ParĂ mĂ sĂ - machasaĂŒ
[BJT Page 362] [\x 362/]
5. Atha ca
pana tvaĂŒ moghapurisa, attanĂ duggagihitena amhe ceva abbhĂ cikkhasi,
antĂ na€ca khaĂ”asi, bahu€ca apu€€aĂŒ pasavasi, taĂŒ hi te moghapurisa,
bhavissati dĂŁgharattaĂŒ ahitĂ ya dukkhĂ ya, netaĂŒ moghapurisa appasannĂ naĂŒ
vĂ pasĂ dĂ ya pasannĂ naĂŒ vĂ bhiyyobhĂ vĂ ya athakhvetaĂŒ moghapurisa,
appasannĂ naĂŒ ceva appasĂ dĂ ya pasannĂ naĂŒ ca ekaccĂ naĂŒ a€€athattĂ yĂ ti.
Atha kho taĂŒ bhagavĂ bhikkhuĂŒ anekapariyĂ yena vigarahitvĂ duharatĂ ya
dupposanĂ ya mahicchatĂ ya asantuññhiyĂ saĂŒgaÔãkĂ ya kosajjassa avaÔÔaĂŒ
bhĂ sitvĂ anekapariyĂ yena subharatĂ ya supposatĂ ya appicchassa
santuññhassa sallekhassa dhatassa pà sà dikassa apacayassa viriyà rambhassa
vaÔÔaĂŒ bhĂ sitvĂ bhikkhunaĂŒ tadanucchavikaĂŒ tadanulomikaĂŒ dhammiĂŒ kathaĂŒ
katvĂ bhikkhu Ă mantesi, tena hi bhikkhave bhikkhunaĂŒ sikkhĂ padaĂŒ
pa€€à pessĂ mi dasa atthavase pañicca: saĂŒghasuññhutĂ ya saĂŒghaphĂ sutĂ ya,
dummaĂŻkĂ„naĂŒ puggalĂ naĂŒ niggahĂ ya pesalĂ naĂŒ bhikkhunaĂŒ phĂ suvihĂ rĂ ya,
diññhadhammikĂ naĂŒ Ă savĂ naĂŒ saĂŒvarĂ ya, samparĂ yikĂ naĂŒ Ă savĂ naĂŒ
pañighĂ tĂ ya, appasantĂ naĂŒ pasĂ dĂ ya pasannĂ naĂŒ bhiyyobhĂ vĂ ya
saddhammaññhitiyĂ vinayĂ nuggahĂ ya. Eva€ca pana bhikkhave imaĂŒ
sikkhĂ padaĂŒ uddiseyyĂ tha:
“Yo pana
bhikkhu evaĂŒ vadeyya tathĂ haĂŒ dhammaĂŒ desitaĂŒ Ă jĂ nĂ mi yathĂ yeme
antarĂ yikĂ dhammĂ vuttĂ bhagavatĂ te pañisevato nĂ laĂŒ antarĂ yĂ yĂ ti, so
bhikkhu bhikkhuhi evamassa vacanĂŁyo, mĂ Ă yasmĂ evaĂŒ avaca, mĂ
bhagavantaĂŒ abbhĂ cikkhi, nahi sĂ dhu bhagavato abbhakkhĂ naĂŒ, nahi bhagavĂ
evaĂŒ vadeyya, anekapariyena Ă vusĂ , antarĂ yikĂ dhammĂ antarĂ yikĂ vutta
bhagavatà ala€ca pana te pañisevato antarà yà yà ti. Eva€ca pana so bhikkhu
bhikkhuhi vuccamà no tatheva paggaÔheyya so bhikkhu bhikkhuhi
yĂ vatatiyaĂŒ samanubhĂ sitabbo tassa pañinissaggĂ ya, yĂ vatatiyaĂŒ ce
samanubhĂ siyamĂ no tampañinissajjeyya iccetaĂŒ kusalaĂŒ, no ce
pañinissajjeyya pĂ cittiya”nti.
6. Yo panĂ ti:
yo yĂ diso yĂ tĂ yutto yathĂ jacco yathĂ nĂ mo yathĂ gotte yathĂ sĂŁlo
yathĂ vihĂ ri yathĂ gocaro thero vĂ tavo vĂ majjhamo vĂ eso vuccati ‘yo
panĂ ’ti.
BhikkhÄti
bhikkhuko’ti bhikkhu, bhikkhĂ cĂ riyaĂŒ ajjhapagato’ti bhikkhu,
bhinnapañadharo’ti bhikkhu, sama€€à ya bhikkhu, pañi€€à ya bhikkhu, ehi
bhikkhu’ti bhikkhu, tĂŁhi saraĂ”agamanehi upasampanno’ti bhikkhu tatra
yvĂ yaĂŒ bhikkhu samaggena saĂŒghena €atticatuttena kammena akuppena
ñhĂ nĂ rahena upasampanno, ayaĂŒ imasmiĂŒ atthe adhippeto ‘bhikkhu’ti.
EvaĂŒ
vadeyyĂ ti: tathĂ haĂŒ bhagavatĂ dhammaĂŒ desitaĂŒ Ă jĂ nĂ mi, yathĂ yeme
antarĂ yikĂ dhammĂ vuttĂ bhagavatĂ te pañisevato nĂ laĂŒ antarĂ yĂ yĂ ti.
So bhikkhĂ„ti: yo so evaĂŒ vĂ dĂŁ bhikkhu;
BhikkhuhĂŁti:
a€€ehi bhikkhuhi; ye passanti ye suĂ”anti tehi cattabbo mĂ Ă yasmĂ evaĂŒ
avaca mĂ bhagavantaĂŒ abbhĂ cikkhi, nami sĂ dhu bhagavato abbhakkhĂ naĂŒ nahi
bhagavĂ evaĂŒ vadeyya, anekapariyĂ yena Ă vuso antarĂ yikĂ dhammĂ
antarà yikà vuttà bhagavatà , ala€ca pana te pañisevato antarà yà yà ti.
Dutiyampi vattabbo tatiyampi vattabbo. Sa pañinissajjati. [PTS Page 136]
[\q 136/] iccetaĂŒ kusalaĂŒ no ce pañinissajjati Ă patti dukkañassa.
Sutavà na vadanti à patti dukkañassa.
[BJT Page 364] [\x 364/]
7. So bhikkhu
saĂŒghamajjhampi Ă kaóóhatvĂ vattabbo mĂ Ă yasmĂ evaĂŒ avaca, mĂ bhagavantaĂŒ
abbhĂ cikkhi, na hi sĂ dhu bhagavato abbhakkhĂ naĂŒ na hi bhagavĂ evaĂŒ
vadeyya. AnekapariyĂ yena Ă vuso antarĂ yikĂ dhammĂ antarĂ yikĂ vuttĂ
bhagavatà , ala€ca pana te pañisevato atantarà yà yà ti. Dutiyampi vattabbo
tatiyampi vattabbo, sace pañinissajati iccetaĂŒ kusalaĂŒ, no ce
pañinissajati à patti dukkañassa.
8. So bhikkhu
bhikkhuhi samanubhà sitabbo, 1- eva€ca pana bhikkhave samanubhà sitabbo.
Byattena bhikkhunĂ pañibalena saĂŒgho ۈ petabbo.
“SuÔà tu me
bhante saĂŒgho itthantĂ massa bhikkhuno evarĂ„paĂŒ pĂ pakaĂŒ diññhigataĂŒ
uppannaĂŒ tathĂ haĂŒ bhagavatĂ dhammaĂŒ desitaĂŒ Ă jĂ nĂ mi yathĂ ye me
antarĂ yikĂ dhammĂ vuttĂ bhagavatĂ te pañisevato nĂ laĂŒ annarĂ yĂ yĂ ti. So
taĂŒ diññhiĂŒ nappañinissajjati, yadi saĂŒghassa pantakallaĂŒ saĂŒgho
itthannĂ maĂŒ bhikkhuĂŒ samanubhĂ seyya tassĂ diññhiyĂ pañinissaggĂ ya, esĂ
€atti.
SuÔà tu me
bhante saĂŒgho itthantĂ massa bhikkhuno evarĂ„paĂŒ pĂ pakaĂŒ diññhigataĂŒ
uppannaĂŒ tathĂ haĂŒ bhagavatĂ dhammaĂŒ desitaĂŒ Ă jĂ nĂ mi yathĂ ye me
antarĂ yikĂ dhammĂ vuttĂ bhagavatĂ te pañisevato nĂ laĂŒ annarĂ yĂ yĂ ti. So
taĂŒ diññhiĂŒ nappañinissajjati, saĂŒgho itthannĂ maĂŒ bhikkhuĂŒ samanubhĂ sati
tassà diññhiyà pañinissaggà ya, yassà yasmato khamati itthannà massa
bhikkhunà samanubhà sanà tassa diññhiyà pañinissaggà ya, so tuÔhassa yassa
nakkhamati so bhĂ seyya, dutiyampi etamattaĂŒ vadĂ mi. Dutiyampi
etamatthaĂŒ vadĂ mi. SuÔà tu me bhante saĂŒgho itthannĂ massa bhikkhuno
evarĂ„paĂŒ pĂ pakaĂŒ diññhagataĂŒ uppannaĂŒ tathĂ haĂŒ bhagavatĂ dhammaĂŒ desitaĂŒ
à jà nà mi, yathà yeme antarà yikà dhammà vuttà bhagavatà te pañisevato
nĂ laĂŒ antarĂ yĂ yĂ ti. So taĂŒ diññhiĂŒ nappañinissajati, saĂŒgho itthannĂ maĂŒ
bhikkhuĂŒ samanubhĂ sati tassĂ diññhiyĂ pañinissajati, saĂŒgho ittannĂ maĂŒ
bhikkhunaĂŒ samanubhĂ sati tassĂ diññhiyĂ pañinissaggĂ ya. YassĂ yasmato
khamati itthannĂ massa bhikkhuno samanubhĂ sanĂ tassa diññhiyĂ
pañinissaggà ya so tuÔhassa yassa nakkhamati sobhà seyya. Tatiyampi
etamatthaĂŒ vadĂ mi. SuÔà tu me bhante saĂŒgho itthannĂ massa bhikkhuno
evarĂ„paĂŒ pĂ pakaĂŒdiññhagataĂŒ uppannaĂŒ tathĂ haĂŒ bhagavatĂ dhammaĂŒ desitaĂŒ
à jà nà mi, yathà yeme antarà yikà dhammà vuttà bhagavatà te pañisevato
nĂ laĂŒ antarĂ yĂ yĂ ti. So taĂŒ diññhiĂŒ nappañinissajati, saĂŒgho itthannĂ maĂŒ
bhikkhuĂŒ samanubhĂ sati tassĂ diññhiyĂ pañinissajati, saĂŒgho ittannĂ maĂŒ
bhikkhunaĂŒ samanubhĂ sati tassĂ diññhiyĂ pañinissaggĂ ya. YassĂ yasmato
khamati itthannĂ massa bhikkhuno samanubhĂ sanĂ tassa diññhiyĂ
pañinissaggà ya so tuÔhassa yassa nakkhamati so bhà seyya.
Samanubhaññho saĂŒghena itthannĂ mo bhikkhu tassĂ diññhiyĂ pañinissaggĂ ya. Khamati saĂŒghassa tasmĂ tuĂ”hĂŁ evametaĂŒ dhĂ rayĂ mĂŁ”ti.
1. So bhikkhu samanubhĂ sitabbo - machasaĂŒ
[BJT Page 366] [\x 366/]
9. „attiyà dukkañassa. Dvãhi kammavà cà hi dve dukkañà , kammavà cà pariyosà ne à patti pà cittiyassa.
Dhammakamme
dhammakammasa€€i nappañinissajjati à patti pà cittiyassa. Dhammakamme
vematito nappañinissajjati à patti pà cittiyassa. Dhammakamme
adhammakammasa€€ã nappañinissajjati à patti pà cittiyassa.
Adhammakamme
dhammakammasa€€i à patti dukkañassa. Adhammakamme vematito à patti
dukkañassa. Adhammakamme adhammakammasa€€ã à patti dukkañassa.
Anà patti: asamanubhà santassa pañinissajjantassa, ummattakassa à dikammikassà ti. 1-
AriññhasikkhĂ padaĂŒ aññhamaĂŒ.
6. 7. 9
[PTS Page 137] [\q 137/] ukkhittasambhoga sikkhĂ padaĂŒ
1. Tena
samayena buddho bhagavà rà jagahe viharati veëuvane kalandakanivà pe. Tena
kho pana samayena chabbaggiyĂ bhikkhu jĂ naĂŒ tathĂ vĂ dinĂ ariññhena
bhikkhunĂ akañà nudhammena taĂŒ diññhaĂŒ appañinissaññhena saddhiĂŒ
sambhu€jantipi saĂŒvasantipi sahĂ pi seyyaĂŒ kappenti. Ye te bhikkhu
appiccà santuññhà lajjino kukkuccakà sikkhà kà mà , the ujjhà yanti khiyanti
vipĂ centi: “kathaĂŒ hi nĂ ma chabbaggiyĂ bhikkhu jĂ naĂŒ tathĂ vĂ dinĂ
ariññhena bhikkhunĂ akañà nudhammena taĂŒ diññhiĂŒ appañinissaññhena
saddhĂŁĂŒ sambhu€ajissantipi saĂŒvasissantipi sahĂ pi seyyaĂŒ kappessantĂŁ”ti -
pe - saccaĂŒ kira tamhe bhikkhave jĂ naĂŒ tathĂ vĂ dinĂ ariññhena bhikkhunĂ
akañà nudhammena taĂŒ diññhiĂŒ appañinissaññhena saddhĂŁĂŒ sambhu€ajathĂ pi
saĂŒvasathĂ pi sahĂ pi seyyaĂŒ kappethĂ ti. SaccaĂŒ bhagavĂ vigarahi buddho
bhagavĂ ananucchaviyaĂŒ moghapurisa, ananulomikaĂŒ appatirĂ„paĂŒ assĂ maĂ”akaĂŒ
akappiyaĂŒ akaraĂ”iyaĂŒ kathaĂŒ hi nĂ ma tumhe moghapurisĂ jĂ naĂŒ tathĂ vĂ dinĂ
ariññhena bhikkhunĂ akañà nudhammena taĂŒ diññhiĂŒ appañinissaññhena
saddhiĂŒ sambhu€ajissathĂ pi saĂŒvasissathĂ pi sahĂ pi seyyaĂŒ kappessatha.
NetaĂŒ moghapurisa appasannĂ naĂŒ vĂ pasĂ dĂ ya pasannĂ naĂŒ vĂ bhiyyobhĂ vĂ ya
athakhvetaĂŒ moghapurisa, appasannĂ naĂŒ ceva appasĂ dĂ ya pasannĂ naĂŒ ca
ekaccĂ naĂŒ a€€athattĂ yĂ ti. Atha kho taĂŒ bhagavĂ bhikkhuĂŒ anekapariyĂ yena
vigarahitvĂ duharatĂ ya dupposanĂ ya mahicchatĂ ya asantuññhiyĂ saĂŒgaÔãkĂ ya
kosajjassa avaÔÔaĂŒ bhĂ sitvĂ anekapariyĂ yena subharatĂ ya supposatĂ ya
appicchassa santuññhassa sallekhassa dhatassa pà sà dikassa apacayassa
viriyĂ rambhassa vaÔÔaĂŒ bhĂ sitvĂ bhikkhunaĂŒ tadanucchavikaĂŒ tadanulomikaĂŒ
dhammiĂŒ kathaĂŒ katvĂ bhikkhu Ă mantesi, tena hi bhikkhave bhikkhunaĂŒ
sikkhĂ padaĂŒ pa€€à pessĂ mi dasa atthavase pañicca: saĂŒghasuññhutĂ ya
saĂŒghaphĂ sutĂ ya, dummaĂŻkĂ„naĂŒ puggalĂ naĂŒ niggahĂ ya pesalĂ naĂŒ bhikkhunaĂŒ
phĂ suvihĂ rĂ ya, diññhadhammikĂ naĂŒ Ă savĂ naĂŒ saĂŒvarĂ ya, samparĂ yikĂ naĂŒ
Ă savĂ naĂŒ pañighĂ tĂ ya, appasantĂ naĂŒ pasĂ dĂ ya pasannĂ naĂŒ bhiyyobhĂ vĂ ya
saddhammaññhitiyĂ vinayĂ nuggahĂ ya. Eva€ca pana bhikkhave imaĂŒ
sikkhĂ padaĂŒ uddiseyyĂ tha:
“Yo pana
bhikkhu jĂ naĂŒ tathĂ vĂ dinĂ bhikkhunĂ akañà nudhammena taĂŒ diññhaĂŒ
appañinissaññhena saddhiĂŒ sambhu€jeyya vĂ saĂŒvaseyya vĂ sahavĂ seyyaĂŒ
kappeyya pĂ cittiya”nti.
1. ĂądikammikassĂ ti padaĂŒ marammachaññhasaĂŒgitipiñake na dĂŁssate.
[BJT Page 368] [\x 368/]
2. Yo panĂ ti:
yo yĂ diso yĂ tĂ yutto yathĂ jacco yathĂ nĂ mo yathĂ gotte yathĂ sĂŁlo
yathĂ vihĂ ri yathĂ gocaro thero vĂ tavo vĂ majjhamo vĂ eso vuccati ‘yo
panĂ ’ti.
BhikkhÄti
bhikkhuko’ti bhikkhu, bhikkhĂ cĂ riyaĂŒ ajjhapagato’ti bhikkhu,
bhinnapañadharo’ti bhikkhu, sama€€à ya bhikkhu, pañi€€à ya bhikkhu, ehi
bhikkhu’ti bhikkhu, tĂŁhi saraĂ”agamanehi upasampanno’ti bhikkhu tatra
yvĂ yaĂŒ bhikkhu samaggena saĂŒghena €atticatuttena kammena akuppena
ñhĂ nĂ rahena upasampanno, ayaĂŒ imasmiĂŒ atthe adhippeto bhikkhĂ„ti.
JĂ nĂ ti nĂ ma: sĂ maĂŒ vĂ jĂ nĂ ti a€€e vĂ tassa Ă rocenti. So vĂ Ă roceti.
TathĂ vĂ dinĂ ti:
tathĂ haĂŒ bhagavatĂ dhammaĂŒ desitaĂŒ Ă jĂ nĂ mi yathĂ ye me antarĂ yikĂ
dhammĂ vuttĂ bhagavatĂ te pañisevato nĂ laĂŒ antarĂ yĂ yĂ ti evaĂŒ vĂ dinĂ .
Akañà nudhammo nà ma; ukkhitto anosà rito,
TaĂŒ diññhiĂŒ appañinissaññhena saddhinti etaĂŒ diññhiĂŒ appañinissaññhena saddhiĂŒ.
Sambhu€jeyya
vĂ ti: sambhogo nĂ ma dve sambhogĂ Ă minasambhogo ca dhammasambhogo ca.
Ăąmisasambhogo nĂ ma: Ă misaĂŒ deti vĂ patigaĂ”hĂ ti vĂ Ă patti pĂ cittiyassa.
Dhammasambhogo nĂ ma: uddhisati vĂ uddisĂ peti vĂ , padena uddisati vĂ
uddisĂ peti vĂ pade pade Ă patti pĂ cittiyassa. AkkharĂ ya uddisati vĂ
uddisĂ peti vĂ akkharakkharĂ ya Ă patti pĂ cittiyassa.
[PTS Page 138]
[\q 138/] saĂŒvaseyya vĂ ti: akkhittakena saddhiĂŒ uposathaĂŒ pavĂ raĂ”aĂŒ vĂ
saĂŒghakammaĂŒ vĂ karoti Ă patti pĂ cittiyassa.
Sama vĂ seyyaĂŒ
kappeyyĂ ti: ekacchante ukkhittake nipante bhikkhu nipajjati Ă patti
pĂ cittiyassa. Bhikkhu nipante ukkhittako nipajjati Ă patti pĂ cittiyassa.
Ubho vĂ nipajjati Ă patti pĂ cittiyassa. AññhahitvĂ punappunaĂŒ nipajjanti
Ă patti pĂ cittiyassa.
Ukkhittake
ukkhittakasa€€i sambhu€jati vĂ saĂŒvasati vĂ sama vĂ seyyaĂŒ kappeti
Ă patti pĂ cittiyassa. Ukkhittake vematiko sambhu€jati vĂ saĂŒvasati vĂ
sama vĂ seyyaĂŒ kappeti Ă patti dukkañassa. Ukkhittake anukkhittakasa€€i
sambhu€jati vĂ saĂŒvasati vĂ saha vĂ seyyaĂŒ kappeti anĂ patti.
[BJT Page 370] [\x 370/]
Anukkhittake
ukkhittakasa€€i à patti dukkañassa. Anukkhittake vematiko à patti
dukkañassa. Anukkhittake anukkhittakasa€€i anà patti.
AnĂ patti: anukkittoti jĂ nĂ ti, ukkhitto osĂ ritoti jĂ nĂ ti, taĂŒ diññhaĂŒ pañinissaññhoti jĂ nĂ ti, ummattakassa, Ă dikammikassĂ ti.
UkkhittasambhogasikkhĂ padaĂŒ navamaĂŒ.
6. 7. 10
KaÔñakasikkhĂ padaĂŒ
1. Tena
samayena buddho bhagavĂ sĂ vatthiyaĂŒ viharati jetavane anĂ thapiÔóikassa
Ă rĂ me. Tena kho pana samayena kaÔñakassa nĂ ma samaĂ”ussessasa evarĂ„paĂŒ
pĂ pakaĂŒ diññhigataĂŒ uppannaĂŒ hoti, “tathĂ haĂŒ bhagavatĂ dhammaĂŒ desitaĂŒ
Ă jĂ nĂ mi yathĂ yeme antarĂ yikĂ dhammĂ vuttĂ bhagavatĂ te pañisevato nĂ laĂŒ
antarĂ yĂ yĂ ”ti. AssosuĂŒ kho sambahulĂ bhikkhu kaÔñakassa nĂ ma kira
samaĂ”uddesassa evarĂ„paĂŒ pĂ pakaĂŒ diññhigataĂŒ uppannaĂŒ tathĂ haĂŒ bhagavatĂ
dhammaĂŒ desitaĂŒ Ă jĂ nĂ mi yathĂ yeme antarĂ yikĂ dhammĂ vuttĂ bhagavatĂ te
pañisevato nĂ laĂŒ antarĂ yĂ yĂ ”ti. Atha kho te bhikkhu yena kaÔñako
samaĂ”uddeso tenupasaĂŒkamiĂŒsu, upasaĂŒkamitvĂ kaÔñakaĂŒ samaĂ”uddesaĂŒ
etadavocuĂŒ; “saccaĂŒ kira te Ă vuso kaÔñaka evarĂ„paĂŒ pĂ pakaĂŒ diññhigataĂŒ
uppannaĂŒ tathĂ haĂŒ bhagavatĂ dhammaĂŒ desitaĂŒ Ă jĂ nĂ mi yathĂ ye me
antarĂ yikĂ dhammĂ vuttĂ bhagavatĂ te pañisevato nĂ laĂŒ antarĂ yĂ yĂ ”ti.
EvaĂŒbyĂ kho ahaĂŒ bhante, bhagavatĂ dhammaĂŒ desitaĂŒ Ă jĂ nĂ mi yathĂ ye me
antarĂ yikĂ dhammĂ vuttĂ bhagavatĂ te pañisevato nĂ laĂŒ antarĂ yĂ yĂ ”ti.
. 12. MĂ Ă vuso
kaĂ”añaka, evaĂŒ avaca mĂ bhagavantaĂŒ abbhĂ cikkhi na hi sĂ dhu bhagavato
abbhakkhĂ naĂŒ. Na hi bhagavĂ evaĂŒ vadeyya anekapariyĂ yena Ă vuso kaÔñaka,
antarà yikà dhammà antarà yikà vuttà bhagavatà ala€ca pana te pañisevato
antarà yà ya, vuttà bhagavatà ala€ca pana te pañisevato antarà yà ya,
appassĂ dĂ kĂ mĂ vuttĂ bhagavatĂ bahudukkhĂ bahupĂ yĂ Ă dĂŁnavo ettha bhiyye,
aññhikaĂŒkhalupamĂ kĂ mĂ vuttĂ bhagavatĂ bahudukkhĂ bahĂ„pĂ yĂ sĂ Ă dĂŁnavo
ettha bhiyyo kà mà vuttà bhagavatà bahudukkhà bahÄpà yà sà à dãnavo ettha
bhiyyo, maĂŒsapesupamĂ kĂ mĂ vuttĂ mayĂ bahudukkhĂ bahĂ„pĂ yĂ sĂ Ă dĂŁnavo
ettha bhiyyo, tiÔukkupamà kà mà vuttà mayà bahudukkhà bahÄpà yà sà à dãnavo
ettha bhiyyo aññhikaĂŒkhalupamĂ kĂ mĂ vuttĂ mayĂ bahudukkhĂ bahĂ„pĂ yĂ sĂ
Ă dĂŁnavo ettha bhiyyo, aĂŒgĂ rakĂ supamĂ kĂ mĂ vuttĂ mayĂ bahudukkhĂ
bahĂ„pĂ yĂ sĂ Ă dĂŁnavo ettha bhiyyo, aññhikaĂŒkhalupamĂ kĂ mĂ vuttĂ mayĂ
bahudukkhĂ bahĂ„pĂ yĂ sĂ Ă dĂŁnavo ettha bhiyyo, supinakupamĂ kĂ mĂ vuttĂ
bhagavatĂ bahudukkhĂ bahĂ„pĂ yĂ sĂ Ă dĂŁnavo ettha bhiyyo, aññhikaĂŒkhalupamĂ
kà mà vuttà bhagavatà bahudukkhà bahÄpà yà sà à dãnavo ettha bhiyyo,
yà citakupamà kà mà vuttà bhagavatà bahudukkhà bahÄpà yà sà à dãnavo ettha
bhiyyo, aññhikaĂŒkhalupamĂ kĂ mĂ vuttĂ bhagavatĂ bahudukkhĂ bahĂ„pĂ yĂ sĂ
Ă dĂŁnavo ettha bhiyyo, rukkhaphalupamĂ kĂ mĂ vuttĂ bhagavatĂ bahudukkhĂ
bahĂ„pĂ yĂ sĂ Ă dĂŁnavo ettha bhiyyo, aññhikaĂŒkhalupamĂ kĂ mĂ vuttĂ bhagavatĂ
bahudukkhĂ bahĂ„pĂ yĂ sĂ Ă dĂŁnavo ettha bhiyyo, asisunupamĂ kĂ mĂ vuttĂ
bhagavatĂ bahudukkhĂ bahĂ„pĂ yĂ sĂ Ă dĂŁnavo ettha bhiyyo, aññhikaĂŒkhalupamĂ
kà mà vuttà bhagavatà bahudukkhà bahÄpà yà sà à dãnavo ettha bhiyyo,
sattisulupamà kà mà vuttà bhagavatà bahudukkhà bahÄpà yà sà à dãnavo ettha
bhiyyo, aññhikaĂŒkhalupamĂ kĂ mĂ vuttĂ bhagavatĂ bahudukkhĂ bahĂ„pĂ yĂ sĂ
Ă dĂŁnavo ettha bhiyyo, sappasirĂ„pamĂ kĂ mĂ vuttĂ bhagavatĂ bahudukkhĂ
bahÄpà yà sà à dãnavo ettha bhiyyoti.
[BJT Page 372] [\x 372/]
SappasirĂ„pamĂ
kà mà vuttà bhagavatà bahudukkhà bahÄpà yà sà adãnà vo ettha bhiyyoti.
Evampi kho kaÔñako samaĂ”uddeso tehi bhikkhuhi vuccamĂ no tatheva taĂŒ
pĂ pakaĂŒ diññhigaĂŒ thĂ masĂ parĂ massa abhinivissa voharati, evaĂŒvyĂ kho
ahaĂŒ bhante, bhagavato dhammaĂŒ desitaĂŒ Ă jĂ nĂ mi “yathĂ ye me antarĂ yikĂ
dhammĂ vuttĂ 1- bhagavatĂ te pañisevato nĂ laĂŒ antarĂ yĂ yĂ ”ti.
3. Yato ca kho
te bhikkhu nĂ sakkhiĂŒsu kaÔñakaĂŒ samaĂ”uddesaĂŒ etasmĂ pĂ pakĂ diññhigatĂ
vicecetuĂŒ. Atha kho te bhikkhu yena bhagavĂ tenupasaĂŒkamiĂŒsu.
UpasaĂŒkamitvĂ bhagavato etamatthaĂŒ Ă rocesuĂŒ, atha kho bhagavĂ etasmiĂŒ
nidĂ ne etasmiĂŒ pakaraĂ”e bhikkhusaĂŒghaĂŒ sannipĂ tetvĂ kaÔñakaĂŒ
samaĂ”uddesaĂŒ pañipucchi. SaccaĂŒ kira te kaÔñaka, evarĂ„paĂŒ pĂ pĂ kaĂŒ
diññhigaĂŒ uppannaĂŒ, “tathĂ haĂŒ bhagavatĂ dhammaĂŒ desitaĂŒ Ă jĂ nĂ mi yathĂ
yeme antarĂ yikĂ dhammĂ vuttĂ bhagavatĂ te pañisevato nĂ laĂŒ
antarĂ yĂ ya”ti. EvaĂŒ vyĂ kho ahambhante, bhagavatĂ dhammaĂŒ desitaĂŒ
Ă jĂ nĂ mi “yathĂ ye me antarĂ yikĂ dhammĂ vuttĂ bhagavatĂ te pañisevato
nĂ laĂŒ antarĂ yĂ yĂ ”ti.
4. Kassa nu
kho nĂ ma tvaĂŒ moghapurisa, mayĂ evaĂŒ dhammaĂŒ desitaĂŒ Ă jĂ nĂ si? Nanu mayĂ
moghapurisa, anekapariyà yena antarà yikà dhammà antarà yikà vuttà . Ala€ca
pana te pañisevato antarĂ yĂ ya, appassĂ dĂ kĂ mĂ vuttĂ mayĂ bahudukkhĂ
bahupĂ yĂ Ă dĂŁnavo ettha bhiyye, aññhikaĂŒkhalupamĂ kĂ mĂ vuttĂ mĂ yĂ
bahudukkhĂ bahĂ„pĂ yĂ sĂ Ă dĂŁnavo ettha bhiyyo kĂ mĂ vuttĂ mayĂ bahudukkhĂ
bahĂ„pĂ yĂ sĂ Ă dĂŁnavo ettha bhiyyo, maĂŒsapesupamĂ kĂ mĂ vuttĂ mayĂ
bahudukkhĂ bahĂ„pĂ yĂ sĂ Ă dĂŁnavo ettha bhiyyo tiĂ”ukkupamĂ kĂ mĂ vuttĂ mayĂ
bahudukkhĂ bahĂ„pĂ yĂ sĂ Ă dĂŁnavo ettha bhiyyo aññhikaĂŒkhalupamĂ kĂ mĂ vuttĂ
mayĂ bahudukkhĂ bahĂ„pĂ yĂ sĂ Ă dĂŁnavo ettha bhiyyo, aĂŒgĂ rakĂ supamĂ kĂ mĂ
vuttĂ mayĂ bahudukkhĂ bahĂ„pĂ yĂ sĂ Ă dĂŁnavo ettha bhiyyo, aññhikaĂŒkhalupamĂ
kà mà vuttà mayà bahudukkhà bahÄpà yà sà à dãnavo ettha bhiyyo,
supinakupamà kà mà vuttà mayà bahudukkhà bahÄpà yà sà à dãnavo ettha bhiyyo,
aññhikaĂŒkhalupamĂ kĂ mĂ vuttĂ mayĂ bahudukkhĂ bahĂ„pĂ yĂ sĂ Ă dĂŁnavoettha
bhiyyo, yà citakupamà kà mà vuttà mayà bahudukkhà bahÄpà yà sà à dãnavo ettha
bhiyyo, aññhikaĂŒkhalupamĂ kĂ mĂ vuttĂ mayĂ bahudukkhĂ bahĂ„pĂ yĂ sĂ Ă dĂŁnavo
ettha bhiyyo, rukkhaphalupamĂ kĂ mĂ vuttĂ mayĂ bahudukkhĂ bahĂ„pĂ yĂ sĂ
Ă dĂŁnavo ettha bhiyyo, aññhikaĂŒkhalupamĂ kĂ mĂ vuttĂ mayĂ bahudukkhĂ
bahĂ„pĂ yĂ sĂ Ă dĂŁnavo ettha bhiyyo, asisunupamĂ kĂ mĂ vuttĂ mayĂ bahudukkhĂ
bahĂ„pĂ yĂ sĂ Ă dĂŁnavo ettha bhiyyo, aññhikaĂŒkhalupamĂ kĂ mĂ vuttĂ mayĂ
bahudukkhĂ bahĂ„pĂ yĂ sĂ Ă dĂŁnavo ettha bhiyyo, sattisulupamĂ kĂ mĂ vuttĂ
mayĂ bahudukkhĂ bahĂ„pĂ yĂ sĂ Ă dĂŁnavo ettha bhiyyo, aññhikaĂŒkhalupamĂ kĂ mĂ
vuttĂ mayĂ bahudukkhĂ bahĂ„pĂ yĂ sĂ Ă dĂŁnavo ettha bhiyyo, sappasirĂ„pamĂ
kà mà vuttà mayà bahudukkhà bahÄpà yà sà à dãnavo ettha bhiyyoti. Atha ca
pana tvaĂŒ moghapurisa, attanĂ duggahitena ambhe ceva abbhĂ cikkhasi
attĂ nà €ca khaĂ”asi bahu€ca apu€€aĂŒ pasavasi, taĂŒhi te moghapurisa,
bhavissati dĂŁgharattaĂŒ ahitĂ ya dukkhĂ ya. NetaĂŒ moghapurisa appasannĂ naĂŒ
vĂ pasĂ dĂ ya pasannĂ naĂŒ vĂ bhiyyobhĂ vĂ ya athakhvetaĂŒ moghapurisa,
appasannĂ naĂŒ ceva appasĂ dĂ ya pasannĂ naĂŒ ca ekaccĂ naĂŒ a€€athattĂ yĂ ti.
Atha kh
o taĂŒ bhagavĂ bhikkhuĂŒ anekapariyĂ yena vigarahitvĂ duharatĂ ya
dupposanĂ ya mahicchatĂ ya asantuññhiyĂ saĂŒgaÔãkĂ ya kosajjassa avaÔÔaĂŒ
bhĂ sitvĂ anekapariyĂ yena subharatĂ ya supposatĂ ya appicchassa
santuññhassa sallekhassa dhatassa pà sà dikassa apacayassa viriyà rambhassa
vaÔÔaĂŒ bhĂ sitvĂ bhikkhunaĂŒ tadanucchavikaĂŒ tadanulomikaĂŒ vigarahitvĂ
dhammiĂŒ kathaĂŒ katvĂ bhikkhu Ă mantesi, tena hi bhikkhave saĂŒgho kaÔñakaĂŒ
samaĂ”uddesaĂŒ nĂ setu eva€ca pana bhikkhave nĂ setabbo. “Ajjatagge te
Ă vuso kaÔñaka, [PTS Page 139] [\q 139/] na ceva so bhagavĂ satthĂ
apadisitabbo. Sampi ca€€e samaĂ”uddesĂ labhanti bhikkhuhi saddhiĂŒ
dirattatirattaĂŒ sahaseyyaĂŒ pĂ si te natthi cara pare2vinassĂ ti. Atha khe
saĂŒgho kaÔñakaĂŒ samaĂ”udadesaĂŒ nĂ sesi.
1. VuttĂ tipadaĂŒ marammachaññhasaĂŒgitipiñake na dissate.
2. Carapire - machasaĂŒ
[BJT Page 374] [\x 374/]
Tena kho pana
samayena chubbaggiyĂ bhikkhu jĂ naĂŒ tathĂ nĂ sitaĂŒ kaÔñakaĂŒ samaĂ”uddesaĂŒ
upalĂ pentipi upaññhĂ pentipi sambhu€jantipi sahĂ pi seyyaĂŒ kappenti. Ye te
bhikkhu appiccà santuññhà lajjino kukkuccakà sikkhà kà mà te ujjhà yanti
khiyanti vipĂ centi: “kathaĂŒ hi nĂ ma chabbaggiyĂ bhikkhu jĂ naĂŒ tathĂ
nĂ sitaĂŒ kaÔñakaĂŒ samaĂ”uddesaĂŒ upalĂ pessantipi upaññhĂ pessantipi
sambhu€ajissantipi sahĂ pi seyyaĂŒ kappessantĂŁ”ti. -PesaccaĂŒ kira tumhe
bhikkhave jĂ naĂŒ tathĂ nĂ sitaĂŒ kaÔñakaĂŒ samaĂ”uddesaĂŒ upalĂ pethĂ pi
upaññhĂ pethĂ pi sambhu€ajathĂ pi sahĂ pi seyyaĂŒ kappethĂ ti. SaccaĂŒ bhagavĂ
vigarahi buddho bhagavĂ ananucchaviyaĂŒ moghapurisa, ananulomikaĂŒ
appatirĂ„paĂŒ assĂ maĂ”akaĂŒ akappiyaĂŒ akaraĂ”iyaĂŒ kathaĂŒ hi nĂ matumhe
moghapurisĂ jĂ naĂŒ tathĂ nĂ sitaĂŒ kaÔñakaĂŒ samaĂ”uddesaĂŒ upalĂ pessathĂ pi
upaññhĂ pessathĂ pi sambhu€ajissathĂ pi sahĂ pi seyyaĂŒ kappessatha. NetaĂŒ
moghapurisa appasannĂ naĂŒ vĂ pasĂ dĂ ya pasannĂ naĂŒ vĂ bhiyyobhĂ vĂ ya
athakhvetaĂŒ moghapurisa, appasannĂ naĂŒ ceva appasĂ dĂ ya pasannĂ naĂŒ ca
ekaccĂ naĂŒ a€€athattĂ yĂ ti. Atha kho taĂŒ bhagavĂ bhikkhuĂŒ anekapariyĂ yena
vigarahitvĂ duharatĂ ya dupposanĂ ya mahicchatĂ ya asantuññhiyĂ saĂŒgaÔãkĂ ya
kosajjassa avaÔÔaĂŒ bhĂ sitvĂ anekapariyĂ yena subharatĂ ya supposatĂ ya
appicchassa santuññhassa sallekhassa dhatassa pà sà dikassa apacayassa
viriyĂ rambhassa vaÔÔaĂŒ bhĂ sitvĂ bhikkhunaĂŒ tadanucchavikaĂŒ tadanulomikaĂŒ
dhammiĂŒ kathaĂŒ katvĂ bhikkhu Ă mantesi, tena hi bhikkhave bhikkhunaĂŒ
sikkhĂ padaĂŒ pa€€à pessĂ mi dasa atthavase pañicca: saĂŒghasuññhutĂ ya
saĂŒghaphĂ sutĂ ya, dummaĂŻkĂ„naĂŒ puggalĂ naĂŒ niggahĂ ya pesalĂ naĂŒ bhikkhunaĂŒ
phĂ suvihĂ rĂ ya, diññhadhammikĂ naĂŒ Ă savĂ naĂŒ saĂŒvarĂ ya, samparĂ yikĂ naĂŒ
Ă savĂ naĂŒ pañighĂ tĂ ya, appasantĂ naĂŒ pasĂ dĂ ya pasannĂ naĂŒ bhiyyobhĂ vĂ ya,
saddhammaññhitiyĂ vinayĂ nuggahĂ ya. Eva€ca pana bhikkhave imaĂŒ
sikkhĂ padaĂŒ uddiseyyĂ tha:
“SamaĂ”uddesopi
ce evaĂŒ vadeyya, tathĂ haĂŒ bhagavatĂ dhammaĂŒ desitaĂŒ Ă jĂ nĂ mi yathĂ yeme
antarĂ yikĂ dhammĂ vuttĂ bhagavatĂ te pañisevato nĂ laĂŒ antarĂ yĂ yĂ ti. So
samaĂ”uddesa, evaĂŒ avaca mĂ bhagavantaĂŒ abbhĂ cikkhi na hi sĂ dhu bhagavato
abbhakkhĂ naĂŒ. Na hi bhagavĂ evaĂŒ vadeyya. AnekapariyĂ yena Ă vuso
samaÔuddesa, antarà yikà dhammà attarà yikà vuttà bhagavatà ala€ca pana te
pañisevato antarà yà yà ti. Eva€ca pana so samaÔuddeso bhikkhuhi vuccamà no
tatheva paggaÔheyya, so samaÔuddeso bhikkhuhi evamassa vacanãyo
ajjatagge te à vuso samaÔuddesa, na ceva so bhagavà satthà apadisitabbo.
Yampi ca€€e samaĂ”uddesĂ labhanti bhikkhuhi saddhĂŁĂŒ dirittatirattaĂŒ
sahaseyyaĂŒ sĂ pi te natthi cara pare vinassĂ ti. Yo pana bhikkhu jĂ naĂŒ
tathĂ nĂ sitaĂŒ samaĂ”uddesaĂŒ upalĂ peyya vĂ upaññhĂ peyya vĂ sambhu€jeyya vĂ
saha vĂ seyyaĂŒ kappeyya pĂ cittiya”nti.
[BJT Page 376] [\x 376/]
6. SamaÔuddeso nà ma: sà maÔero vuccati.
EvaĂŒ
vadeyyĂ ti: tathĂ haĂŒ bhagavatĂ dhammaĂŒ desitaĂŒ Ă jĂ nĂ mi yathĂ yeme
antarĂ yikĂ dhammĂ vuttĂ bhagavatĂ te pañisevato nĂ laĂŒ antarĂ yĂ yĂ ti. [PTS
Page 140] [\q 140/] so samaĂ”uddesoti: yo so evaĂŒ vĂ di samaĂ”uddoso.
BhikkhuhĂŁti:
a€€ehi bhikkhuhi. Ye passanti suÔannati tehi vattabbo mà à vuso
samaĂ”uddesa, evaĂŒ avaca mĂ bhagavattaĂŒ abbhĂ cikkhi na hi sĂ dhu bhagavato
abbhakkhĂ naĂŒ na hi bhagavĂ evaĂŒnda vadeyya, anekapariyĂ yena Ă vuso
samaÔuddesa, antarà yikà dhammà antarà yikà vuttà bhagavatà ala€ca pana te
pañisevato attarà yà yà ti. Dutiyampi vattabbo, tatiyampi vattabbo sace
pañinissajjati iccetaĂŒ kusalaĂŒ, no ce pañinissajjati so samaĂ”uddeso
bhikkhuhi evamassa vacanĂŁyo: “ajjatagge te avuso samaĂ”uddesa, na ceva so
bhagavà satthà apadisitabbo yampi ca€€e samaÔuddesà labhanti bhikkhuhi
saddhiĂŒ dirattatirattaĂŒ sahaseyyaĂŒ sĂ pi te natthi cara pare vinassĂ ti.
Yo panĂ ti: yo yĂ diso yĂ tĂ yutto yathĂ jacco yathĂ nĂ mo yathĂ gotte
YathĂ sĂŁlo yathĂ vihĂ ri yathĂ gocaro thero vĂ tavo vĂ majjhamo vĂ eso vuccati ‘yo panĂ ’ti.
BhikkhÄti
bhikkhuko’ti bhikkhu, bhikkhĂ cĂ riyaĂŒ ajjhapagato’ti bhikkhu,
bhinnapañadharo’ti bhikkhu, sama€€à ya bhikkhu, pañi€€à ya bhikkhu, ehi
bhikkhu’ti bhikkhu, tĂŁhi saraĂ”agamanehi upasampanno’ti bhikkhu tatra
yvĂ yaĂŒ bhikkhu samaggena saĂŒghena €atticatuttena kammena akuppena
ñhĂ nĂ rahena upasampanno, ayaĂŒ imasmiĂŒ atthe adhippeto ‘bhikkhu’ti.
JĂ nĂ ti nĂ ma: sĂ maĂŒ vĂ jĂ nĂ ti a€€e vĂ tassa Ă rocenti. So ca Ă roceti.
TathĂ nĂ sitanti: evaĂŒ nĂ sitaĂŒ.
SamaÔuddeso nà ma: sà maÔero vuccati,
UpalĂ peyya vĂ ti: tassa pattaĂŒ vĂ cĂŁvaraĂŒ vĂ uddesaĂŒ vĂ paripucchaĂŒ vĂ dassĂ mĂŁti upalĂ peti Ă patti pĂ cittiyassa.
UpaññhĂ peyya vĂ ti: tassa cuÔÔaĂŒ vĂ mattikaĂŒ vĂ dantakaññhaĂŒ vĂ mukhodakaĂŒ vĂ sĂ diyati Ă patti pĂ cittiyassa.
[BJT Page 378] [\x 378/]
Sambhu€jeyya
vĂ ti: sambhogo nĂ ma: dve sambhogĂ Ă misa sambhogo ca dhammasambhogo ca.
Ăąmisasambhego nĂ ma: Ă misaĂŒ deti vĂ patigaĂ”hĂ hĂ ti vĂ Ă patti pĂ cittiyassa.
Dhammasamabhogo nĂ ma: uddiyati vĂ uddisĂ peti vĂ , padena uddisati vĂ
uddisĂ peti vĂ pade pade Ă patti pĂ cittiyassa akkharĂ ya uddisati vĂ
uddisĂ peti vĂ akkharakkharĂ ya Ă patti pĂ cittiyassa.
Sama vĂ seyyaĂŒ
kappeyyà ti: ekacchanne nà sitake samaÔuddese nipanne bhikkhu nipajjati
à patti pà cittiyassa. Bhikkhu nipanne nà sitako samaÔuddeso nipajjati
Ă patti pĂ cittiyassa. Ubho vĂ nipajjanti Ă patti pĂ cittiyassa. UññhahitvĂ
punappunaĂŒ nipajjati Ă patti pĂ cittiyassa.
NĂ sitake
nĂ sitakasa€€i apalĂ peti vĂ upaññhĂ peti vĂ sambhu€jati vĂ sama vĂ seyyaĂŒ
kappeti à patti pà cittiyassa. Nà sitake vematiko upalà peti và upaññhà peti
vĂ sambhu€jati vĂ sama vĂ seyyaĂŒ kappeti Ă patti dukkañassa. NĂ sitake
anĂ sitakasa€€i upalĂ peti vĂ upaññhĂ peti vĂ sambhu€jati vĂ sama vĂ seyyaĂŒ
kappeti anĂ patti.
Anà sitake nà sitakasa€€i à patti dukkañassa. Anà sitake vematiko à patti dukkañassa. Anà sitake anà sitakasa€€i anà patti.
AnĂ patti: anĂ sitakoti jĂ nĂ ti, taĂŒ diññhiĂŒ pañinissaññhoti jĂ nĂ ti, ummattakassa Ă dikammikassĂ ti.
KaÔñakasikkhĂ padaĂŒ dasamaĂŒ.
Sappà Ôakavaggo sattamo
TassuddĂ naĂŒ: -
Sa€ciccavadhasappĂ Ă”aĂŒ - ukkoñaĂŒ duññhullachĂ danaĂŒ,
ĂŠnavĂŁsatisattha€ca1- - saĂŒvidhĂ naĂŒ ariññhakaĂŒ,
UkkhittaĂŒ kaÔñakaĂŒ ceva - dasasikkhĂ padĂ imeti.
1. Vassa€ca - sãmu.
9 imamdKl j.a.h
3 ixpspzpmdK YsCIdmoh’
3 *idjJ:s ksodk (
tl,ays jkdys wdhqIau;a Wodhs f;fuz Ăkafkka jsoskafkla fjhs’ Wkajykafiag
lmqfgda fkdukdm fj;a’ fyf;u lmqgka jso ysia lmd yq,ays fma,shg ;enqfjzh’
NssCIQyq ” weje;aks” ljfrl2 jsiska fuz lmqgka urk ,oaodyqoehs ” weiQy’
“weje;aks” ud jsisks’ ud iuZ. lmqgka jsreoaOhhs ” lSfjzh’
4
huz ta NsCIq flfkla w,afmapzPjQjdyqo Tjzyq ” flfia kuz wdhqIau;a Wodhs
f;u oek oek m1dKSfhl2 cSjs;fhka f;dr flfrAoehs ” * fuys 5+9+3 *6( (
[ \ q 541 / ]
5
” Wodhsh” Tn oek oek m1dKh cSjs;fhka f;dr lrkafkaysoehs $ ysia mqreIh”
fuh *fuys 5+3+6 *5 (( uyfKks” fufiao jkdys fuz YsCIdmoh Wfoijz “
6 ” huzlsis NsCIqjla oek oek m1dKhla cSjs;fhka f;dr lrkafka kuz mps;s weje;a fjz’”
7
â hfula jkdys â hkq NsCIq hkq’* 5+3+35 *4(( fuz fuz wJ:!fhys woyia lrk
,o NsCIqjhs’ â oek oek â hkq okafka wĂkkafka oek” ;SkaĂfldg blaujSuhs’ â
m1dKh â kuz ;srsika.; m1dKsfhl2 lsshkq ,efnz’
8
â cSjs;fhka f;dr lrkafkah â hkq cSjsf;FĂsh kido” j,lajhso” meje;au ndOd
lrhso mps;s weje;a fjz’ if;l2 flfrys if;lss hk woyia we;af;a” cSjs;fhka
f;dr lrhso mps;s weje;a fjz’ if;l2 flfrys jsu;s we;af;a” cSjs;fhka f;dr
lrhso Ăl2,d weje;a fjz’ m1dKsfhl2 flfrys jsu;s we;af;a” cSjs;fhka f;dr
lrhso Ăl2,d weje;a fjz’ m1dKsfhl2 flfrys m1dKsfhl2 fkdfjzh hk yeZ.Suz
we;af;a” cSjs;fhka f;dr lrhso weje;a fkdfjz’ m1dKsfhl2 fkdjkakla flfrys
m1dKsfhl hk woyia we;af;a” cSjs;fhka f;dr lrhso Ăl2,d weje;a fjz’
m1dKsfhl2 fkdjkafkys m1dKsfhl2 fkdfjzh hk woyi we;af;a weje;a
fkdfjz’fkdoek fkdisyssfhka”fkdo;a;dyg” urK woyila ke;a;dyg” Wu;2jQjyqg”
wdoslrAuslhdg weje;a fkdfjz’
4 imamdKl YsCIdmoh’
3 * idjJ:ss ksodk ( tl,ays jkdys ij. NsCIQyq oek oek m1dKSka iuZ. c,h mrsfNda. lr;a’
4
huz ta NsCIq flfkla w,afmpzPjQjdyqo Tjqyq flfia kuz ij. NsCIQyq oek oek
m1dKSka iuZ. c,h mrsfNda. lr;aoehs * fuys 5+9+3 *6(( ” uyfKks” f;ms oek
oek m1dKSka iuZ. c,h mrsfNda. lrkakyq hkq we;a;oehs ” weiQy’”
Nd.Hj;2ka jykai” we;a;h “
[ \ q 542 / ]
5
Nd.Hj;a nqĂrcdKka jykafia .eryQfial’ * fuys 5+3+6 *3(( ” ysia
mqreIfhks” flfia kuz f;dms oek oek m1dKSSka iys; c,h mrsfNda. lrjzo$
ysia mqreIfhks” * fuys 5+3+6 *5((” uyfKks” fufiao jkdys fuz YsCIdmoh
Wfoijz’ “
6 ” huzlsis NsCIqjla oek oek mKqjka iys; c,h mrsfNda. flf
7
â hfula jkdys â NsCIq hkq’ * fuys 5+3+35 *4( ( â okSSs â kuz f;fuz fyda
okS” wkaflfkla fyda Tyqg ie
8
okafka mrsfNda. flfrA kuz mps;s weje;a fjz’mKqjka iys; c,fhys mKqjka
iys; hhs okafka mrssfNda. flfrA kuz mpss;s weje;a fjz’ mKqjka flfrys
jsu;s we;af;a mrssfNda. flfrAo Ăl2,d fjz’ mKqjka flfryss mKqjka fkdfjzj
hk yeZ.Su we;af;a mrsfNda. flfrAo weje;a fkdfjz’ mKqjka ke;af;ys mKqjka
we;af;a Ăl2,d fjz’ mKqjka ke;af;ys mKqjka ke;hs okafka weje;a fkdfjz’
mKqjka ke;hs okafka mrsfNda.fhka fkduefr;ahhss okafka mrsfNda. flfrAo
Wu;2jQjdyqg” wdoslrAuslhdgo weje;a fkdfjz’
5 Wlafldagk YsCIdmoh
3 *idjJ:s ksodk (
tl,ays jkdys ij. NsCIQyq oek oek kSS;sm1ldr ixissĂ jQ kvqjla kej; jssNd.
lssrSu msKssi bosrshg wos;ao oKav lrAuh fkdlrk ,oS” fkdkssis fia lrk
,oaols’ oZvqju kej; l< hq;2h’ ikafkdisĂjk ,oaols’ kmqre fldg ixisĂjk
,oaolss’ kmqre fldg oZvqjuz lghq;2 lrAuhla lshdhss’
4
huz ta NsCIqflfkla w,afmpzPjQjdyqo Tjzyq flfia kuz ij. NsssCIQyq oek
oek kS;sm1ldr ixisĂjk ,o kvqjla kej; l1shdlrjSu msKsi u;2 flfr;aoehss *
5+9+3 *6(( ” uyfKks” f;mss oek
[ \ q 543 / ] oek kSS;sm1ldr ixissĂjk ,o kvqjla kej; jssNd. lsrSSu msKsi bosrshg woskakdy hkqq we;a;oehs ” weiQy’ “Nd.Hj;2ka jykai we;a;h “
5
Nd.Hj;a nqĂrcdKka jykafia .eryQ fial’ * fuys 5+3+6 *3(( ” ysia
mqreIfhks” flfia kuz f;mss oek oek kS;sm1ldr ixisĂjQ kvqjla kej; jsNd.
lsrSu msKsi u;2 lrkakdyqo $ ysia mqreIfhks fuh * 5+3+6 *5(( ” uyfKks
fufiao jkdys fuz YsCIdmoh Wfoijz’”
6 ” huz lssis NsCIqjla oek oek OrAuh jQ mrsoafoaka fl
7
â hfula jkdysâ hkq NsssCIq hkq’ * fuyss 5+3+35 *4( *5(( â okafka âf;fuz
fyda okS” wkaflfkla fyda Tyqg lsh;a’ fyf;u fyda lsh;a’ *5( â OrAuh jQ
mrsos â hkq OrAufhka jsskfhka Ydia;D Ydikfhka lrk ,oafoahs’fuh OrAuh jQ
mrsos hkqfjz’ *6( kvqjla kuz kvq i;rlss’ jsjdo kvqj” Wmjdo kvqj” weje;a
kvqj” ix lrAu kvqjhss’ *7( â kej; lrAuh mssKssi u;2 lrhs’â hkq lrAuh
fkdlrk ,oSS’ lrAuh jrojd lrk ,oS’ lrAuh kej; lghq;2h’ ixfkdisĂjk ,oS’
kmqre fldg ixfkdisĂjk ,oS’ kej; ixisĂjsh hq;2hs’
8
” okafka W.2ZMjd” kuz mps;s weje;a fjz’ OrAu lrAufhys OrAu lrAuh hk
yeZ.Su we;af;a W.2ZMjd kuz mps;s weje;a fjz’ OrAu lrAufhys jsu;s we;af;a
W.2ZMjd kuz Ăl2,d weje;a fjz’ OrAu lrAufhys wOrAu lrAuh hk yeZ.Su
we;af;a W.2ZMjd kuz weje;a fkdfjz’ OrAu lrAufhys OrAu lrAuh hk yeZ.Su
we;af;a wOrAu lrAufhys jsu;s we;af;a Ăl2,d weje;a fjz’ wOrAu lrAufhys
wOrAu lrAuh hk yeZ.Su we;af;a weje;a fkdfjz’ wOrAufhka fyda jsreoaO
luska fyda lrAuhg fkdiqĂiaidg fyda lrAuh lrk ,oafoahhs okafka W.2ZMjhso
Wu;2jQjyqg” wdoslrAuslhdg weje;a fkdfjz’
[ \ q 544 / ]
6 ĂgzGq,a, YsCIdmoh
3 *idjJ:s ksodkh (
tl,ays jkdys wdhqIau;a WmkFo YdlH mq;1 f;fuz oek oek Y2l1 fudapkh
lsrSfuz weje;g meusK ifydaorhdf.a ioaOsjsydrssl NsCIqjlg lSfhah’
“weje;aks” uu oek oek Y2l1fudapkh lsrSfuz weje;g meusKsfhus lsisfjl2g
fkdlshjhs” lshdhs ‘tl,ays jkdysss tla;rd NsCIqjla oek oek Y2l1 fudapkh
lsrSfuz weje;g meusK ta weje;g ixhdf.ka msrsfjia b,ajsh’ ixf;fuz Tyqg ta
weje;g msrsfjia Ăkafkah’ fyf;u msrsfjia jikafka ta NsCIqj oel â
weje;aks” uu Y2laljsiaih weje;g meusK ixhdf.ka msrsfjia b,ajQfhus’
ixf;fuz ug ta weje;g msrsfjia Ăkafkah’ uu msrsssfjia jius’â â weje;aks”
uu oksus” oksushs â lSfhah’ â wdhqIau;a f;fuz ordjdhs â lSfhah’
âweje;aks” lsfulao fuz weje;g meusK wka NsCIqjla fufia lr;aoehs â
weiqfjzh’ âweje;aks” tfiah’ â â weje;aks” fuz wdhqIau;a WmkFo YdlH mq;1
f;fuz oek oek Y2l1 fudapk YsCIdmohg meusK lsisfjl2g fkdlshjhs udyg
lSfhahâ weje;aks” flfia kuz f;ms jiZ. lrjzoehs â weiSh’ â weje;akss”
tfiah ‘âblans;s ta NsCIQ f;u NsCIQkag fuz ldrKh oekajQfhah’
4
huz ta NsCIq flfkla w,afmpzPjQjdyqo ” Tjqyq flfia kuz NsIQj oek oek
NsCIqjlf.a kmqr wiqrel< weje; jikafkaoehs “* fuys 5+39+3 *6(( “uyK”
Tn oek oek NssCIqjlf.a kmqr weiq l< weje; weiqfjz we;a;oehs
“weiQfial’” Nd.Hj;2ka jtkai” we;a;h’ “
5
Nd.Hj;a nqĂrrcdKka jykafia .rAyd l
6 ” huzlsis NsCIqjla NsCIqjlf.a ixdosfiaidm;a;shla oek oek jeiqfha kuz mps;s weje;a fjz’ “
[ q 545 / ]
7
â hfula jkdys â hkq NsCIq hkq’ * fuys 5+3+35 *4(( â NsCIqjlg â hkq wka
NsCIqjlghs’ â okS â kuz * fuys 9+5+7 *4( *5(( â kmqr weiq l< weje;a â
kuz i;r mdrdcsldjo” ixdosfiai oy;2ko fj;a’ â jikafkah â hkq fuh oek
fpdaokd lr;a’ isyslrj;a’ wjkuznq lr;a’ .ry;a’ f;aci ke;s lr;a’ hhs’
fkdlshkafkushs nr nyd ;enQ flfkys mps;s weje;a fjz’
8
kmqr weiqre l< weje; kmqr weiqre l< weje; hk yeZ.Sfuka jido mps;s
weje;a fjz’ kmqr weiqre l< wejef;ys jsu;s we;af;a jihso Ăl2,d weje;a
fjz’ kmqr weiqre l< wejef;ys kmqre weiqre fkdflf
7 W#KjSi;sjiai YsCIdmoh
3 * fjZMjk ksodk (
tl,ays jkdys rc.y kqjr jrA. jYfhka
(b) 7 [|q 546 / ]
jkafkao la,dka; fkdjkafkao lshd
is;la jsh’ blans;ss Wmd,sf.a ujqmsshkag fuz woyi jsh’ ” boska Wmd,S
,sjSfuys yslaujkafka kuz tfia l, Wmd,S wfmka miq iqjfia jikafkahhs ”
lshdhs’ blanss;s Wmd,sf.a ujqmshkag fuz woyi jsh’ boska Wmd,sg ,ssjSu
W.kajkafka kuz weZ.s,ss rsfokafkah’boska Wmd,sg .Ks; Ydia;1h W.kajkafka
kuz wmf.a wejEfuka Wmd,s iqjfia cSj;a jkafkah’ fjfyig m;a fkdjkafkahhs
fuz woyi jsh’ boska Wmd,s .Ks; Ydia;1fhys yslafukafka kuz miqjg Ăla
jkafkah’boska Wmd,s rka rsoS wdosfhka rEm ieoSfuys yslafukafka kuz *4(
fufia jkdys Wmd,s wfma wejEfuka iqjfia cSj;a jkafkahhssso fjfyig m;a
fkdjkafkao fjzhhs fuz fuz is; jsh’ *5( blans;s Wmd,sf.a ujqmshkag boska
Wmd,s rEm ieoSfuys yslafukafka o weiaj,g Ăla Wmoskafkahhs fuz is; jsh’
fuz Y1uK YdlHmq;1fhda iem iajNdj we;af;dah” iem yeisrSuz we;af;dah’
hym;a fndcqka wkqNj fldg iem myiq ;kays ihkh lr;a’ boska Wmd,s Y1uK
YdlHmq;1hka flfrys mejssoss lrkafkuqo * fuys *4(( Wmd,ss orejd
ujqmshkaf.a fuz iduSpss l:dj weiqfjzh’
4
blans;s Wmd,s ore f;fuz ta orejka huz;efklayso tys meusssKssfhah’
meusssK ta orejkag â tjz” wmss wdhH! jQ Y1uK YdlHmq;1hka flfrys mejsos
jkafkuqhs â lSfhah’ wdhH!fhksss” bossska Tn mejssos jkafkys kuz wms;a
tfia mejsos jkafkuqhs lSjdyqh’ blaanss;s ta orefjda tlsfkldf.a ujqmshka
fj; t
[ \ q 547 / ]
5
Tjqyq rd;1sfhys wZMhuz fjzf,ys ke.sg â leĂ fojz” n;a fojz” lkag hula
fojz âhhs wZv;a’ NsCIQyq â weje;aks” t
6
Nd.Hj;2ka jykafia rd;1sfhys wZMhuz fjzf,ys keZ.sg orejkaf.a yv wid
wdhqIau;a wkĂ f;rekag wduka;1Kh l
7
Nd.Hj;a nqĂrcdKa jykafia .y!dl< fial’* fuys 5+3+6 *3(( “uyfKks”
flfia kuz ta yssia mqreIfhda oek oek jsis jhig wvq mqoa.,fhl2 Wmiuzmod
lrj;ao $ uyfKks” jsis jhig wvq mqoa.,hd *4( iS;” WIaK” nv.skak” msmdih”
veyf,a fndk ueiafidah” uĂrefjda” iq
8
” huzlsis NsCIqjla oek oek jsis jhig wvq mqoa.,fhl2 Wmiuzmod lrkafkao
ta mqoa., f;fuz o Wmiuzmod fkdjQfhah’ ta NsCIQyq o .y!d ,nkafkdah’ fuz
tys mps;s weje; fjz’ “
[ \ q 548 / ]
9
â hfula jkdys â hkq * fuys 5+3+35 *4( *5(( â okS â kuz f;fuz fyda okSs”
wkHfhda Tyqg ie, lr;a hkqhs’ fyf;u fyda ie, lrhs’ â jsis jhig wvqjQfha â
kuz fkd meusKs jsis jhia we;af;ah’
0
â Wmiuzmod lrkafkusss â hkq .Khd fyda wdpdhH!fhl2 fyda md;1hla fyda
isjqrla fyda fidhhs iSudjla fyda iuzu; lrhs Ăl2,d weje;a fjz’ [;a;sfhka
Ăl2,d fjz’ lrAu jdlH folska Ăl2,d fjz’ lrAu jdlH wjidkfhys WmdOHdhka
jykafiag mps;s weje;a fjz’ msrsigo wdpdhH!hkago Ăl2,d weje;a fjz’wvq
jssis jhia we;af;a wvq jsis jhia we;af;ah hk woyia we;sj Wmiuzmod lrjhso
mps;s weje;a fjz’wvq jssiss jhia we;af;ys jsu;s we;af;a Wmiuzmod lrjhso
Ăl2,d weje;a fjz’ wvq jsis jhia we;af;ys iuzmQK! jssis jhia we;af;ah hk
yeZ.Suz we;af;a Wmiuzmod lrjhso weje;a fkdfjz’iuzmQrAK jsis jhfiys wvq
jssisjhih hk yeZ.Suz we;af;a Ăl2,d weje;a fjz’iuzmQrAK jsis jhfiys jsu;s
we;af;a Ăl2,d weje;a fjz’ ‘iuzmQrAK jsis jhfiys iuzmQrAK jssisjhih hk
yeZ.Suz we;af;a weje;a fkdfjz’ wvq jssisjhia we;af;l2 iuzmqrAK jsis jhia
we;af;a hk yeZ.Suz we;sj Wmiuzmod lrjhso” iuzmQrAK jsis jhia we;a;l2
iuzmQrAK jsis jhia we;af;ah hk yeZ.Suz we;sj Wmiuzmod lrjhso”
Wu;2jQjyqg” wdoslrAuslhdg weje;a fkdfjz’
8 f:hHiJ: YsCIdmoh
3 * idjJ:s ksodk (
tl,ays tla;rd .e,a fj<Ă lKavdhula iej;a kqjrska ngysr osYdjg hkq
leue;af;a jsh’ tla;rd NsCIqjla ta ussksiqkag â uu;a hqIau;2ka iuZ.
hkafkusshs â lSfjzh’ â iajduSks” wms whnĂ meyer yrskafkuqhs â lSjdyqh’ â
weje;aks” oksjqhhs â ta NssCIqj lSfjzh’ whnĂ ldrAuslfhda .e,a fj<Ă
lKavdhu whnĂ meyer yrskafkahhs wdrxpsh weiQy’ Tjqyq udrA.h /l isgshy’
blans;s ta whnĂ ldrAuslfhda ta fj<Ă lKavdhu w,ajdf.k nvq meyer f.k ta
NsCIqjg â iajduSks” Tn l2ula fyhska oek oeku fidr lKavdhula
[ \ q 549 / ] iuZ. hkafkysoehs â ysrsyer fldg usĂjdyqh’ blans;s ta NsCIqj iej;a kqjrg f.dia NsCIqkag fuz ldrKh ie, flf
4
huz ta NsCIqflfkla w,afmpzPjQjdyqo Tjqyq flfia kuz NsCIqf;u oek oek
fidr lKavdhula iuZ. l:d fldgf.k tla uyd ud.!hl .uka lrkafkaoehs * fuys
5+9+3 *6(( ” uyK” Tn oek oeku fidruq,la iuZ. l:dfldg f.k tla uyd ud.!hl
.uka flf
5
Nd.Hj;a nqĂrcdKka jykafia .y!d l
6
” huzlsis NsCIqjla oek oek fidr fj<Ăuq,la iuZ. l:d fldg f.k tla uyd
ud.!hlg meusfKao” hg;amsrsfihska wka .ulg kuqĂ tla oS! ud.!hl .uka
lrkafka kuz mps;s weje;a fjz’ “
7
â hfula jkdys â hkq NsCIq hkq’ * fuys 5+3+35 *4(( â okS â kuz f;fuz
fyda okS” wksfll2 fyda Tyqg okaj;a’ fyf;fuz fyda ie, lrhs’ â fidr
fj<Ă iuQyh â kuz lrk ,o fidrluz we;a;djQo fkdlrk ,o fidrluz
we;a;djQo fidreh’ rcqkaf.ka fyda fidrluz lrf.k hhso” nĂ fyda fkdoS h;ao
Tjqyqhs’ ââiuZ.â hkq tlgh’
8
â l:dlrf.k â hkq weje;aks” huq” iajduSks” huqhs” iajduSks” huqq
weje;aks” huq’ wo fyda fyg fyda fjk ojil fyda huqhs ms
[ \ q 550 / ] wka .ulg meusfKao mps;s wej;a
fjz’ fidr .e,a rxpqfjys jsu;s we;af;a l:dfldg f.k tla uyd ud.!hlg
meussfKao hg;amsrsfihska yqka .uska wka .ulg jqjo mps;s weje;a fjz’ fidr
.e,a rxpqfjys fidr .e,a rxpqjla fkdfjzh hk yeZ.Su we;af;a l:d fldg f.k
tla uyd ud.!hlg meusfKao hg;a msrsfihsska wka .ulg jqjo weje;a fkdfjz’
*6( NsCIQka kshu lrhso” ukqIHfhda ixjsOdk fkdlroao” Ăl2,d weje;afjz’
fidr fkdjk .e,a rxpqjla jsIfhys fidr .e,a rxpqjlah hk yeZ.Suz we;af;a
Ăl2,d weje;a fjz’ fidr fkdjk .e,a rxpqjla jsIfhys jsu;s we;af;a Ăl2,d
weje;a fjz’ fidr fkdjk .e,a rxpqjla jsIfhys fidr fkdjk .e,a rxpqjlah hk
yeZ.Suz we;af;a weje;a fkdfjz’ kshu fkdfldg h;ao” ukqIHfhda kshu
flfr;ao” NsCIQyq kshu fkdlroao” ielfhka hhso” jsm;a;Skays” Wu;2jQjyqg”
wdoslrAusslhdg weje;a fkdfjz’
9 ixjsOdk YsCIdmoh
3 * idjJ:s kssodk (
tl,ays jkdys tla;rd NsCIqjla fldfid,a okjqfjka ieje;a kqjrg hkafka
tla;rd .uzfodrla blaujhs’ tla;rd ia;1shla iajdushd iuZ. onr fldg .uska
kslau ta NsCIqj oel â iajduSks ” wdhH!hka jykafia fldys hkafkysssoehs â
weiSh’ âkeZ.Ksh” uu iej;a kqjrg hkafkushs â lSfjzh’ â uu;a wdhH!hka
jykafia iuZ. hkafkushs â lSjdh’ â keZ.KSsh” tjhs â lSfjzh’ blans;s ta
ia;1shf.a ysushd .uska kslau ukqIHhkaf.ka â hqIau;ayq funĂ ia;1shla
oelaflysoehs â weiSh’ â mskaj;” Tz f;dfuda mejsoafol2 iuZ. .shdhhss â
lSSSjdyqh’ blans;ss ta mqreI f;u ,qyqneĂ ta NsSCIq f;u w,a,d ;,d
usĂfjzh’ blans;s ta NsCIq f;u tla;rd .ila uq, ;udg fodia mjruska
issgssfhah’ blans;s ta ia;1sh ta mqreIhdg â wdhH!fhks” ta NsCIqf;u ud
/f.k fkd.sfhah’ uuu ta NsCIqj iuZ. .ssfhuss’ ta NsCIqj jrolrefjla
fkdfjz’ hjz ‘ Tyq iud lrjhs â lSsfhah’ blans;s ta NsCIqf;u ieje;a kqjrg
f.dia NsCIQkag fuz ldrKh ie, lf
[ \ q 551 / ]
4
huz ta NsCIqflfkla w,afmpzPjQjdyqo Tjqyq flfia kuz NsCIqflfkla ia;1shla
iuZ. l:d fldg f.k tlg uyd ud.!hl jvskafkaoehs * fuys 5+9+3 *6(( ”
NsCIqj” Tn ia;1shla iuZ. l:d lrf.k tla uyd ud.!hlg neiafia we;a;oehs ”
weiQy’ “Nd.Hj;2ka jykai” we;a;h’”
5
Nd.Hj;a nqĂrcdKka jykafia .eryQfial’ ” ysia mqreIh” flfia kuz f;ms
ia;1shla iuZ. l:dlrf.k tla uyd ud.!hlg nisyso ysia mqreIh” fuh
fkdmeyeĂkjqkaf.a meyeoSu msKsio * fuys 5+3+6 *5(( uyfKks” fufiao jkdys
fuz YsCIdmoh Wfoijz’ “
6 ” huzlsis NsCIqjla ia;1shla iuZ. l:dfldg f.k tla uyd ud.!hlg nis;ao ” hg;amsrssfihska wksla .ulgo *fhao ( mps;s weje;a fjz’”
7
â hfula jkdys â hkq NsCIq hkq * fuys 5+3+35 *4(( â ia;1shla â kuz ukqIH
ia;1shls’ hCIKshla fkdfjz’ fm1a;shla fkdfjz” ;srsikshla fkdfjz” hula
f;dfuda ukd fldg lS” kmqre fldg lS” kmqre weiqre l<” kmqre weiqre
fkdl< foh oek .kakg kqjke;a;S oCIo wehhs’ *5( iuZ. â hkq tlgh’ â kshu
fldg f.k hg;a msrsfihska wksla .ulg kuqĂ â hkq * fuys 9+8+8 *4((
8
ia;1shla flfrys ia;1shlah hk yeZ.Su we;af;a kshu fldg f.k tla uyd
ud.!hlg hg;a msrsfihska tla .ulg mjd fhao mps;s weje;a fjz’ ia;1shla
flfrys jsu;s we;af;a l:d lrf.k tla Ăr hk uy u.lg neiafiao hg;a
msrsfihska wka .ulg fhao mps;s weje;a fjz’ ia;1shla flfrys ia;1sshla
fkdfjzh hk yeZ.Su we;af;a l:d fldg f.k tla uyd uZ.lg meusfKAo hg;a
msrssfihska wka .ulgo meusfKao mps;s weje;a fjz’ NsCIqj kshu lrhso
ia;1sh kshu fkdlrhso Ăl2,d weje;a fjz’ hCIKshl iuZ. fyda fm1a;sshl iuZ.
fyda kmqxilfhl2 iuZ. fyda ;srsika.; ukqIHYrSrhla ork ia;1shl iuZ. fyda
l:d fldgf.k tla uyd ud.!hlg nei hg;a msrsfihska wka .ulg meussfKao Ăl2,d
weje;a fjz’ ia;1S fkdjkakl flfrys ia;1shl hk yeZ.Su we;af;a Ăl2,d
[ \ q 552 / ] weje;a fjz’ ia;1shla fkdjkakl
fkfrys jssu;s we;af;a Ăl2,d weje;a fjz’ ia;1shla fkdjkakl flfrys
ia;1shla fkdfjzh hk yeZ.Su we;af;a weje;a fkdfjz’ * 8 YsCId mofha 8 *6(
ussksiaiq hkakg ia;1Syq lsshd fjkia lr fhdod .; hq;2hs (
0 wrsgzG YsCIdmoh’
3 * idjJ:s ksodk (
tl,ays jkdys fmr .scq ,sysKshka uerE l2,hl Wmka wrsgzG NsCIqjg *3( huz
fuz wka;rdhlr OrAu flfkla Nd.Hj;2ka jykafia jsiska jodrk ,oaodyqo ta
OrAu fiajkh lrkakdyqg wka;rdh mssKsi fkdfjzhhs *4( uu â Nd.Hj;2ka
jykafia jsiska foaYkd lrk ,o OrAuh fufia oksushs ,dul oDIagshla Wmkafka
fjz’ *4( fnfyda NsCIQyq fmr .scq ,sysKshka uerE l2,hl Wmka wrsgzG kuz
NsCIqjg * fuys* 3 (( ,dul oDIagshla Wmka nj weiQy’ *5 blans;s ta NsCIQyq
fmr .scq ,sysKshka uerE l2,hl Wmka wrsgzG NsCIqj huz;efklayso tys
meusKshdy’ meusK” fmr .scq ,sysKshka urd mqreĂ wrsgzG NsCIqjg â
weje;aks” f;dmg *fuys *3( Wmkafkah hkq we;a;oehs â weiQy’ âweje;aks” *
fuys 3 ( ug fufia isf;hs’ ” weje;aks” wrsgGfhks”fufia fkdlshj’
Nd.Hj;2kag mrsNj fkdlrj’ Nd.Hj;2kag mrsNj lsrSu iqĂiq fkdfjz’ Nd.Hj;2
jykafia tfia fkdjodrkafkah’ wrsgzGh” fkdfhla wdldrfhka Nd.Hj;2ka jykafia
jsiska wka;rdhlr OrAufhda wka;rdhlrhhs jodrk ,oSS’ tajd Ndjs; lrkakdyg
wka;rdhg m1udKj;a fjz’ Nd.Hj;2ka jykafia jsiska *5( ldufhda uĂ ri
jsĂSsuz we;a;dy hhs jodrk ,oS’ fndfyda Ăla we;a;dy” fnfyda fjfyi
we;a;dy” fuys fodaI fndfydah’ * uĂ ri jsĂSuz we;af;a fjkqjg wegiels,a,lg
nĂ Wmud we;af;a” uia msZvlg nĂ Wmud we;af;a” ;Kyq,lg” wZ.2re j,lg”
isyskhlg” msrejglhlg” .il f.vshlg” uia lmk lvq yd fldghlg” wdhqO W,lg”
irAm ysilg” lshd fjkia lr fhdod.; hq;2hs’ (
[ \ q 553 / ]
4
fmr .scq,sysKshka uerE l2,hl Wmka mqreĂ wrsgzG NsCIqj fufia ta NsCIQka
jssiska lshkq ,nkafka ta ,dul oDIagsh ;oska w,ajd je<Ăf.k jHjdydr
lrhs’ ” weje;akss” *3( huzfyhlssska ta NsCIQyq .scq ,sysKshka uerE l2,hl
Wmka wrsgzG NsCIQyq fuz ,dul oDIagsfhka fjka lrkakg fkdyels jQjdyqo ”
blans;s ta NsCIQqyq Nd.Hj;2ka jykafia huz;efklayso tys meusKshdyqh’
meusK Nd.Hj;2ka jykafiag fuz ldrKh ie, l
5
” ysia mqreIh” uu ljfrl2g fufia foaYkd lrk ,o OrAuh okafkao ysia
mqreIh” ud jsiska wka;rdhlr OrAu fkdfhla wdldrfhka wka;rdh OrAuhhs
fkdlshk ,oafoao’ Tjqka fiajkh lrkakdg wka;rdh msKssi thu mj;S’ ysia
mqreIh” kej;o jkdys ;udf.a kmqre .ekafuka wmo wNsNjd lshkafkysh’
;ukaf.ao uq, isĂskafkah’ fndfyda wl2i,a /ia lrkafkah’ ysia mqreIh” th
Tng fndfyda l,la wys; msKsi Ăla msKsi jkafkah’ ysia mqreIh” fuh * fuys
5+3+6 *5(( uyfKks” fufiao jkdys fuz YsCIdmoh Wfoijz’ “
6
huz NsCIqjla f;u jkdys huzfia Nd.Hj;2ka jykafia jssiska huz fuz
wka;rdhlr OrAufhda jodrk ,oo ta OrAuhka fiajkh lrkakdyg wka;rdh msKsi
kqiqĂiqhhs uu tfiau N.j;ayq jsiska foaYkd lrk ,o OrAuh oksushs fufia
lshkafkao ta uyK f;u NsCIQka jssiska * 3 ( â wdhqIau;a f;u fufia
fkdlshj” Nd.Hj;ayg wNsNjd fkdlshj” N.j;ayg .erySu hym;a fkdfjz” N.j;a
f;u fufia fkdlshkafkah” weje;aks” fkfhla l1ufhka wka;rdhlr OrAufhda
wka;rdhlr OrAufhdahhs N.j;ayq jsiska jodrk ,oaodyqh’ ta OrAAuhka fiajkh
lrkakyqg wka;rdh msKsi
[ \ q 554 / ] iqĂiq jkafkahhs lsj hq;2h’ *4(
fufia;a ta NsCIqqf;fu fiiq NsCIQka jsiska lshkq ,nkafka tfiau f.k
isgsfha kuz ta uyK f;u NsCIqqQka jsiska ;2ka jrla ta oDIagsh yer,Su
msKsi lrAu jdlHfhka lsj hq;af;ah’ boska ;2kafjks jr olajd iukqNdikh lrkq
,nkafka ta oDIagsh yermS kuz fufia ta yermSu hym;s’ boska fkdyf,a kuz
mps;s fjz’”
7
â hfula jkdys â hkq * 5+3+35 *4(( â fufia lshkafkah â *4( hkq Nd.Hj;2ka
jykafia jsiska huzfia fuz wka;rdlr OrAufhda jodrk ,oo ta OrAu fiajkh
lrkakdg wka;rdh msKsi fkdfjzhhs *5( Nd.Hj;2ka jsiska foaYkd lrk ,o OrAuh
oksushs hkqhs’ â ta uyK f;u â hkq huz ta fufia lshk NsCIqjls’ â NsCIQka
jsiska â hkq wksla NsCIQka jsisks’ huzflfkla ols;ao” huz flfkla
wi;ao” Tjqka jsiska * fuys 6 *3(( fojkqj;a lsj hq;2h ” ;2ka fjkqj;a lsj
hq;2h” boska w;ayersfha kuz hym;’ w;a fkdyersfha kuz Ăl2,d weje;a fjz’
wid fkdlshhso Ăl2,d weje;a fjz’
8
ta NsCIqf;u ixhd ueog f.kjs;a * fuys 6 *3( 7 *4(( ta NssCIq f;fu
NsCIQka jsiska lrAu jdlHfhka lsj hq;2h’ ” uyfKks” fufia o jkdys lrAu
jdlHfhka lsj hq;2hs’ jHla; oCI NsssCIqjla jsissska ixhdg oekajsh hq;2hs’
â ix f;fuz ud lshkakla widjd’ fukuz NsCIqjg Nd.Hj;2ka jykafia jsiska
huz fia fuz wka;rdlr OrAufhda foaYkd lrK ,oaodyqo ta OrAuhka fiajkh
lrkakdyg wka;rdh msKsi fkdfjzhhs uu Nd.Hj;2ka jyakfia jsssisska jod<
OrAuh oksusshs ‘ funĂ ,dul oDIagshla Wmkafkah’ fyf;u ta oDIagsh
w;afkdyrshs’ boska ixhdg meusKs l,a we;af;a kuz ta oDIagsh w;ayerSu
msKsi fukuz NsCIqjg lrAu jdlHfhka lsj hq;2h’ fuz oekajSuhs’
[ \ q 555 /]
9
*3( ixhd ud lshkakla widjd’ fukuz NsCIqjg funĂ ,dul oDIagshla Wmkafkah’
Nd.Hj;2ka jykafia jsiska huzfia fuz wka;rdlr OrAu flfkla jodrK ,oafoao
ta OrAuhka fiajkh lrkakdg wka;rdh msKsi fkdfjzhhs uu tfia Nd.Hj;2ka
jykafia jsiska jodrK,o OrAuh oksushs lshdhs fyf;u ta oDIagsh
w;afkdyrshs’ ix f;fuz ta oDIagsh w;ayerSu msKsi fukuz NsCIqqjg lrAu
jdlHfhka lshhss’ fukuz NssCCIqjg lrAu jdlHfhka ta oDIagsh w;ayrskq msKsi
lSSu huz wdhqIau;a flfkl2g leue;so fyf;u ksYaYnzo jkafkah’hful2g
fkdleue;sso fyf;u lsshkafkah’ *4( fojkq;a fuz ldrKh lshus’ * fuys 9 *3(
;2kafjkqj;a fuz ldrKh lshus’ * fuys 9 *5(( ixhd jsiska ta oDIagsh ĂrelSu
msKsi fukuz NsCIqjg lrau jdlHfhka lshk ,oS” ixhd leue;sh’ tfyhska
ksYaYnzoh’ fuz ksYaYnzo;djh fufia orus’ oekajSSfuka Ăl2,d fjz’ lrAu jdlH
follska Ăl2,d folls’ wjidkfhys mps;s weje;a fjz’ Ou! lu!fhys Ou! lu!h
hk woyia we;af;a w;a fkdyrSo mps;s weje;a fjz’ Ou! lu!fhys jsu;s we;af;a
w;a fkdyrSo mps;s weje;a fjz’ Ou! lu!fhys wOu! lu!h hk woyia we;af;a
w;a fkdyrSo mps;s weje;a fjz’ wOu! lu!fhys Ou! lu!h hk woyia we;af;a w;a
fkdyrSo Ăl2,d weje;a fjz’ wOu! lu!fhys jsu;s we;af;a w;a fkdyrSo Ăl2,d
weje;a fjz’ wOrAu lrAufhys wOrAu lrAuh hk yeZ.Suz we;af;a Ăl2,d weje;a
fjz’lrAu jdlHfhka fkdlshkakdg” Ărelrkakdg” Wu;2jQjyqg” wdoslrAuslhdg
weje;a fkdfjz’
- WlaLs;a;iuzfNda. YsCIdmoh
3 * idjJ:s ksodk (
tl,ays jkdys ij. NsCIQyq *4( oek oek fkdlrk ,o we;2,;a lsrSuz we;s ta
oDIagsh w;a fkdy< wrsIaG NsCIqj iuZ. tlg iuzfNda. lr;a’ tlg wdY1h
lr;a” tlg ihkho lr;a’
4
huz ta NsCIqflfkla w,afmpzPjQjdyqo Tjqyq flfia kuz ij. NssCIQyq *4( oek
oek tnĂ lshquz we;s fkd lrk ,o we;2,;a lr .ekSSuz we;s ta oDIagsh w;a
fkdy<
[ \ q 556 / ] wrsIaG NsCIqj iuZ. iuzfNda.
flfr;ao tlg ix lrAu lr;ao” tl f.hs ihkh lr;ao * fuys 5+9+3 *6(( ”
uyfKks” f;ms oek oek *3 *4(( lrjzoehs” weiQfial’ “Nd.Hj;2ka jykai”
we;a;h’”
5
Nd.Hj;a nqĂrcdKka jykafia .eryQfial’ * 5+3+6 *3(( ” ysia mqreIfhks”
flfia kuz f;ms oek oek * fuys 9+8+7 *4(( lrkakyqo $ ysia mqreIfhks” fuh *
fuys 5+3+6 *5((
6
” huz uyfKla f;u jkdys oek oek tfia nqĂkaf.a kq.2K lsshkakdjQ fkd lrk
,o we;2,;a lr.ekSu we;s ta oDIagsh fkdyrk ,oaodjQ NsCIqjla iuZ. iuzfNda.
flfrA kuz ix lrAu flfrA kuz iuZ. tl f.hs ihkh flfrA kuz mps;s weje;a
fjz’ “
7
â hfula jkdys â hkq * fuyss 5+3+35 *4(( â okS â kuz * fuys 9+8+7 *4(( â
tfia lshkakdjQ â hkq * fuys 9+0+7 *4(( â fkdlrk ,o we;2,;a lr.ekSu â
kuz neyer l< ‘ we;22<;a lr fkd.;af;ah’ â ta oDIagsh Ăre
fkdl
8
*3( â iuzfNda. flfrA â kuz iuzfNda.h kuz iuzfNda. folls’ wdusi
iuzfNda.h” OrAu iuzfNda.h hk folhs’ wdusi iuzfNda.h kuz wdusi fohs fyda
ms
[ \ q 557 / ] ix lrAu flfrA kuz fyda tl f.hs
fydjSo mps;s weje;a fjz’ neyer l
3= lKagl YsCIdmoh
3 * idjJ:s ksodk (
tl,ays lKaGl kuz idufKarhdg *0+3 *3(( fndfyda NsCIQyq lKaGl idufKarhdg
*0+3*3(( weiqjdyqh’ blans;s ta NsCIQyq lKaGl idufKarhd huz ;efklayso tys
meusKshdyqh’ meusK lKaGl idufKarhdg weje;akss” lKaGlh” * 0+3 *3((
Wmkafka we;a;oehs weiQy’ â iajduSks” uu * 0+4 *5(( ug fufia isf;hs’
weje;aks” lKaGlh” * 0+4 *5(( fufia jkdys lKaGl idufKar f;fuz ta NsCIQka
jsiska lsshkq ,nkafka tfiau ta ,dul oDIagsh ;oska f.k nei l:d lrhs’ â
iajduSks” * 0+3 *3(( ug fufia isf;hs’ huzfyfhlska ta NsCIQyq lKaGl
idufKarhd ta ,dul oDIagsfhka uqojkakg fkdyelaldyqh
4
blans;s ta NsCIQyq Nd.Hj;2ka jykafia huz;efklayso tys meusK Nd.Hj;2ka
jykafiag fuz ldrKh ie, l
[ \ q 558 / ] we;a;oehs ” weiSh’ *5 *3(( ysia
mqreIh ud jsisska ljfrl2g fufia foaYkd lrk ,o OrAuh okSo” ysia mqreIh ud
jsiska fkdfhla wdldrfhka * fuys 0+7 *3( * 0 *7( ( Nd.Hj;2ka jykafia
fjkqjg ud jsiska lshd fhdod .; hq;2hs’ ( ysia mqreIh kej;o f;dm jssiska
kmqre fldg .ekSfuka wmo wNsNjd .sfhah’ ;ukao .2Kh ydrd.;af;ysh’ fndfyda
wl2i,ao /iaflf
5
ysia mqreIh th Tng fndfyda l,la wys; msKsio Ăla msKsio jkafkah’ ysia
mqreIh fuh ” * fuys 5 fPAoh 3+6 *5(( .rAyd fldg oeyeus l:d fldg NsCIQkag
wduka;1Kh l
6
huz ta NsCIqflfkla w,afmpzPjQjdyqo Tjqyq * fuys 5+4+3 *4(( flfia kuz
ij. NsCIQyq tfia kik ,o lKaGl idufKarhdg ix.1y lr;ao” Wmia:dk lr;ao”
iuzfNda. lr;ao” tl f.hs ihkh lr;aoehs * fuys 5+9+3 *6((”uyfKks” f;dm
oek oek tfia kik ,o lKaGl idufKarhdg ix.1y lr;a” Wmia:dk lr;a” iuzfNda.
lr;a” tl f.hs ihkh lr;a hkq we;a;o” ” ” Nd.Hj;2ka jykai” we;a;h “Nd.Hj;a
nqĂrcdKka jykafia .rAyd l
[ \ q 559 / ] lr;ao” iuzfNda. lr;ao”tl f.hs ihkh lr;ao’ ysia mqreIfhks” fuh *fuys 5+3+6 *5(( uyfKks” fufiao jkdys fuz YsCIdmoh Wfoijz’ “
7
” boska idufKarfhl2Ă Nd.Hj;ayq jssiska huz fuz OrAu flfkla
m1:uOHdkdoshg wka;rdhlrhhs jodrk ,oaodyqo ta Ou!hka fijqkdyg wka;rdh
msKsi fkdiqĂiqhhs huz fia Nd.Hj;2ka foaikd lrk ,oo Ou!h uu tfia oksus
hhs lshkafka kuz ta fyrK f;u NsCIQka jsiska fufia lsj hq;2h’ â weje;aks”
idufKarh fufia fkdlshj’ Nd.Hj;ayg fkd.ryj” Nd.Hj;2ka jykafiag .rAyd
lsrSu hym;a fkdfjz’ Nd.Hj;a f;u fufia fkdlshkafkah’ weje;aks” idufKarh
fkdfhla l1ufhka wka;rdhlr OrAufhda wka;rdhlr OrAufhdahhs N.j;ayq jsiska
jodrk ,oaodyqh’ta OrAuhka fiajkh lrkakdyg wka;rdh msKsi iqĂiq jkafkahhs
fufia;a ta idufKar f;u NsCIQka jsiska lshkq ,nkafka tfiau oevs fldg
isgsfha kuz ta idufKar f;u NsCIQka jsiska fufia lsj hq;2 jkafkah’
weje;aks idufKarhsks” wo mgka ;d jsiska Nd.Hj;a jQ ta Ydia;DD f;u
fkdweoysh hq;af;ah’ wkHjQ idufKarfhda NsCIQka iuZ. fo;2ka /hla
iyfihHdjla ,nkafkdao ta iyfihHd f;fudao ;g ke;’ leue;s ;ekl yeisfrj’
wfmka neyer jQQ ;ek;a;” jekfijhs â lsh hq;af;ah’ huzlsis NsCIqjla oek
oek tfia fkrmQ idufKarfhl2g ix.1y flfrA kuz fyda Wjegka lrjd .kSS kuz
fyda iuzfNda. flfrA kuz fyda iyfihHdj flfrA kuz fyda mps;s weje;a fjz’
8
â iuKqoafoai â kuz *4( idufKar f;fuzhs’ *5( â fufia lsshkafkah â hkq
Nd.Hj;2ka jykafia jssiska huzfia wka;rdhlr OrAu flfkla jodrk ,oaodyqo ta
OrAu fiajkh lrkakdyg wka;rdh wka;rdj msKsi fkdfjz hhs uu tfia Nd.Hj;2ka
jykafia jod< OrAuh oksus’ â ta
[ \ q 560 /] idufKar f;fuz âkuz fufia
lshkakdjQ ta idufKar f;fuzhs’ â NsCIqj jsiska â hkq wksla NsCIQka
jsisks’ huzflfkla ols;ao” wi;ao” Tjqka jssiska weje;aks” idufKarh” fufia
fkdlshj”Nd.Hj;2ka jykafiag fodia fkdlshj’ * 0 YsCIdmofha 3 fPAoh ( ta
idufKarhdyg NsCIQka jsiska fufia lsjhq;2h’weje;aks” idufKarh” woisg ta
Nd.Hj;2ka jykafia fkdoelal hq;2h’ wksla idufKarhkao NsCIQkao iuZ. fo/hla
;2ka /hla tl f.hs ksoSula weoao” tho f;dmg ke;’ iiafkys ,eoslula ke;a;”
f;da msgfjjhs lsj hq;2h’ â hfula jkdys â hkq * fuys 5+3+35 *4( â okS â
kuz f;fuz fyda okS wksflla fyda Tyqg lsh;a’ fyf;u fyda ie,lrhs’ â tfia
neyer lrk ,oS â hkq fufia msguka l< hkqhs’ â iuKqoafoai â idufKarfhl2
lshkq ,efnz’
9
â ix.qy flfrA kuz fyda â hkq Tyqf.a md;11h fyda isjqr fyda bf.KSu fyda
jspdrSu fyda foushs ix.1y flfrhso mps;s fjz’ Wjegeka fyda flfrA kuz hkq
Tyqg iqKq fyda uegs fyda oeyegs fyda uqj fodakd meka fyda bjihso mps;s
weje;a fjz’ â iuzfNda. flfrA kuz â hkq ix lrAu flfrA kuz hkq’ * - fjks
YsCIdmofha 8 *3(( keiQ l,ays keiqfjzh hk yeZ.Su we;af;a *4( ix.1y flrA
kuz fyda Wjegeka flfrA kuz fyda iuzfNda. flfrA kuz fyda tl f.hs ihkh
flfrhs kuz fyda mps;s weje;a fjz’ keiqjyq flfrys jsu;s we;af;a *5(
keiqjyq flfrys keiqfjzh hk yeZ.Su we;af;a * fuys *4( weje;a fkdfjzh
lssshd fhdod .; hq;2hs’ ( fkdkeiQjl2 flfrys keiqfjzh hk yeZ.Su we;af;a
Ăl2,d fjz’ fkdkeiQjyq flfrys fkdkeiqfjzh hk yeZ.Su we;af;a wej;a fkdfjz’
fkdkeiQfjlehso okSo” ta oDIagsh w;ayf