KUSHINARA NIBBANA BHUMI PAGODA -PATH TO ATTAIN ETERNAL BLISS AS FINAL GOAL
From Analytic Insight Net - FREE Online Tipiṭaka Law Research & Practice University in
 111 CLASSICAL LANGUAGES in BUDDHA'S own Words through http://sarvajan.ambedkar.orgat 668, 5A main Road, 8th Cross, HAL 3rd Stage, Bangalore- Karnataka State -India Do good. Purify mind -‘The gift of Dhamma excels all other gifts – sabba danam dhamma danam to attain NIBBANA as Final Goal
Categories:

Archives:
Meta:
February 2020
M T W T F S S
« Jan    
 12
3456789
10111213141516
17181920212223
242526272829  
02/07/20
LESSON 3266 & 3267 Fri & Sat 6 & 7 Feb 2020 Free Online NIBBANA TRAINING from KUSHINARA NIBBANA BHUMI PAGODA -PATH TO ATTAIN PEACE and ETERNAL BLISS AS FINAL GOAL DO GOOD! PURIFY MIND! Even a seven year can Understand. A seventy year must practice. VOICE of ALL ABORIGINAL AWAKENED SOCIETIES (VoAAAS) Dr B.R.Ambedkar thundered “Main Bharat Baudhmay karunga.” (I will make India Buddhist) All Aboriginal Awakened Societies Thunder ” Hum Prapanch Prabuddha Bharatmay karunge.” (We will make world Prabuddha Prapanch) http://www.columbia.edu/itc/mealac/pritchett/00ambedkar/ambedkar_buddha/ THE BUDDHA AND HIS DHAMMA by Dr. B. R. Ambedkar Mahāsatipaṭṭhāna Sutta — Attendance on awareness — with best animated Buddha image in 31) Classical Estonian- klassikaline eesti keel,
Filed under: General, Vinaya Pitaka, Sutta Pitaka, Abhidhamma Pitaka, Tipiṭaka
Posted by: site admin @ 8:27 pm

LESSON 3266 & 3267  Fri & Sat  6 & 7 Feb 2020

Free Online NIBBANA TRAINING

from

KUSHINARA NIBBANA BHUMI PAGODA -PATH TO ATTAIN PEACE and ETERNAL BLISS AS FINAL GOAL



VOICE of ALL ABORIGINAL AWAKENED SOCIETIES (VoAAAS)


Dr B.R.Ambedkar thundered “Main Bharat Baudhmay karunga.” (I will make India Buddhist)


All Aboriginal  Awakened Societies Thunder ” Hum Prapanch Prabuddha Bharatmay karunge.” (We will make world Prabuddha Prapanch)


http://www.columbia.edu/itc/mealac/pritchett/00ambedkar/ambedkar_buddha/


THE
BUDDHA

AND
HIS
DHAM
MA           


by Dr. B. R. Ambedkar


Mahāsatipaṭṭhāna Sutta — Attendance on awareness — with best animated Buddha image in 31) Classical Estonian- klassikaline eesti keel,


BOOK EIGHT: THE MAN WHO WAS SIDDHARTH GAUTAMA

Book Eight, Part I—His Personality

1. *His Personal Appearance* — 2. *The Testimony of Eye-witnesses* — 3. *His Capacity to Lead*

§ 1. His Personal Appearance

1. From all accounts the Blessed Lord was a handsome person.
2. His form was like the peak of a golden mountain. He was tall and well built; with a pleasing appearance.
3. His long arms and lion gait, his bull-like eyes, and his beauty
bright like gold, his broad chest, attracted everyone to him.
4.
His brows, his forehead, his mouth or his eyes, his body, his hands,
his feet, or his gait–whatever part of him anyone beheld, that at once
riveted his eyes.
5. Whoever saw him could not help being struck
with his majesty and his strength, his splendid beauty, surpassing all
other men.
6. On seeing him, he who was going elsewhere stood
still, and whoever was standing followed him; he who was walking gently
and gravely ran quickly, and he who was sitting at once sprang up.

7. Of those who met him, some reverenced him with their hands; others
in worship saluted him with their heads; some addressed him with
affectionate words; not one went on without paying him homage.
8. He was loved and respected by all.
9. Men as well as women were ever ready to hear him.
10. His voice was singularly sweet and deep as a drum, lovely,
vibrant and eloquent. It made his speech as though it was heavenly
music.
11. His very tones convinced the hearer, and his looks inspired awe.
12. His personality alone sufficed to make him not only a leader, but a god, to the hearts of his fellows.
13. When he spoke he obtained hearers.
14. It mattered little what he said. He influenced the emotions, and bent whoever listened to his will.
15. He could create in the minds of his hearers [the sense] that
what he taught was not only a verity, but the very hope of their
salvation.
16. His hearers could recognise in his words the truth that makes of slaves, free men.
17. When he talked with men and women, his serene look inspired
them with awe and reverence, and his lovely voice struck them with
rapture and amazement.
18. Who could have converted the robber
Augulimala, or the Cannibal of Atavi? Who could have reconciled King
Pasenjit to his queen Mallika by a single word? To have come under his
spell is [=was] to be his forever. So charming was his personality.

§ 2. The Testimony of Eye-witnesses

1. This traditional view is supported by the testimony of eye-witnesses who saw him and met him while he was alive.
2. One such eye-witness is a Brahmin, by name Sale. After seeing
the Blessed One face to face, he uttered the following sentiments in
praise of him.
3. Arrived in the Lord’s presence, the Brahmin,
seating himself after greetings, scanned the Lord’s body for the two and
thirty marks of a Superman, and in time observed them.
4. Quite
sure now about the presence of the two and thirty marks, Sale still did
not know whether or not he had enlightenment. But he remembered hearing
from old and aged Brahmins, teachers of teachers, that those who became
Arahats, all enlightened, reveal themselves when their praises are
sung, and so he made up his mind to extol the Lord to his face in the
following lines of eulogy:
5. “Perfect of body, goodly, Lord,
art thou, well grown, well liking, golden-hued, with teeth which gleam
[with] lustre; vigour fills the frame; the body’s full perfection
manifests each single sign that marks a Superman.
6. “Clear-eyed
and handsome, tall, upright art thou, effulgent as a sun among thy
train, so debonair, so golden-hued–why waste thy beauty’s prime as
homeless anchorite?
7. “As world-wide monarch thou shouldst ride
in State; and indeed from sea to sea[all] should own thy sway. Proud
princes shall thy village headmen be; rule thou mankind, as sovereign,
king of kings!”
8. Ananda describes the colour of his body as
exceedingly clear and bright–so much so that the pair of [garments of]
cloth of gold, when placed on the body of the Blessed One, appears to
have lost its splendour.
9. No wonder he was called by his opponents a glamour boy.

§ 3. His Capacity to Lead

1. The Sangh had no official head. The Blessed One had no authority over the Sangh. The Sangh was a self-governing body.
2. What was, however, the position of the Blessed One over the Sangh and its members?
3. In this we have the evidence of Sakuldai and Udai, contemporaries of the Blessed One.
4. Once the Lord was staying at Rajagraha in the bamboo grove.
5. One morning the Lord went into Rajagraha for alms; but, deeming
the hour too early, he thought of going to Sakuldai in Wanderers’
Pleasance; and thither he repaired.
6. At the time, Sakuldai was
sitting with a great company of Wanderers, who were making a great
noise about being and not being.
7. When from some way off,
Sakuldai saw the Lord coming, he hushed his company by saying: “Be
quiet, sirs; do not make a noise; here comes the recluse Gautama, who is
a lover of silence.”
8. So they became silent and the Lord came
up. Said Sakuldai, “I pray the Lord to join us; he is truly welcome; it
is a long time since he last managed to come. Pray, be seated; here is a
seat for the Lord.”
9. The Lord sat down accordingly, asking
Sakuldai what had been their theme and what was the discussion which had
been interrupted.
10. “Let that pass for the moment,” answered Sakuldai; “you can easily gather that later on.”
11. Of late, when recluses and Brahmins of other creeds met
together in the Discussion Hall, the topic was mooted, what a good
thing, what a very good thing, for the Magdha people in Anga, that such
recluses and Brahmins–all at the head of confraternities or followings,
all well known and famous teachers, all founders of saving creeds, held
in high repute by many people–should have come to spend the rainy
season at Rajagraha.
12. There was Purana Kassappa, Makhali
Ghosala, Ajit Kesakambal, Pakudha Kacchayana, Sanjaya Belaiputta, and
Nata-putta the Nigantha, all men of distinction and all of them here for
the rains; and among them there is also the recluse Gautama here, at
the head of his confraternity and following, a well-known and famous
teacher, a founder of a saving creed, who is held in high repute by
many.
13. Now, which of these lords, which of these recluses and
Brahmins of such eminence as teachers, is esteemed, respected,
venerated and adored by his disciples? And on what terms of esteem and
respect do they live with him?
14. Said some: “Purana Kassappa
gets no esteem or respect; no veneration or adoration, from his
disciples; they live with him on no terms of esteem and respect.”

15. Time was when, as he was preaching his doctrine to some hundreds
of his following, a disciple broke in with–”Don’t question Purana
Kassappa, who does not know about it; ask me who do; I will explain
everything to your reverences.”
16. With arms outstretched, Purana Kassappa tearfully remonstrated, saying: “Do be quiet, sirs, do not make a noise.”


31) Classical Estonian- klassikaline eesti keel,

Mahāsatipaṭṭhāna
Sutta - osalemine teadlikkuses - parima animeeritud buddhakujutisega
klassikalises eesti keeles - klassine eesti keel

https://www.youtube.com/watch?v=NqD1-Xi1ioA
Mahasatipatthana Sutta

(9.d Yogi
843 tellijat
Mahāsatipaṭṭhāna Sutta laulmine
Kategooria
Mittetulundusühingud ja aktivism
Litsents
Creative Commonsi omistamise litsents (taaskasutamine lubatud)
Allikavideod
Vaadake atribuute
Mahāsatipaṭṭhāna Sutta - teadlikkuse suurendamine - 29-aastane), klassikaline inglise keel, rooma keel,

Seda sutta peetakse laialdaselt meditatsioonipraktika peamiseks võrdlusaluseks.
Sissejuhatus

I. Kāya vaatlus
A. Jaotis ānāpāna kohta
B. Jagu pooside kohta
C. Jaotis sampajañña kohta
D. Jaotis tõrjuvuse kohta
E. Elementide jaotis
F. Sektsioon üheksa karnelipõhja kohta

II. Vedanā vaatlus

III. Citta vaatlus

IV. Dhammase vaatlus
A. Jagu Nīvaraṇas
B. Jaotis Khandhas
C. Jaotis tajusfääride kohta
D. Bojjhaṅgas käsitlev sektsioon
E. jagu tõdedest
E1. Dukkhasacca ekspositsioon
E2. Samudayasacca ekspositsioon
E3. Nirodhasacca ekspositsioon
E4. Maggasacca ekspositsioon

Sissejuhatus

Nii olen ma kuulnud:
Ühel korral viibis Bhagavā Kuruse seas Kurmuse turulinnas Kammāsadhammas. Seal pöördus ta bhikkhusi poole:
- Bhikkhus.– Bhaddante vastas bhikkhusile. Bhagavā ütles:
- See, bhikkhus, on tee, mis viib millegi muu kui olendite
puhastamiseni, kurbusest ja lustust ülesaamiseni, dukkha-domanassa
kadumiseni, õige tee saavutamiseni, Nibbāna, st nelja satipaṭṭhānas.


Milline neli? Siin, bhikkhus, elab bhikkhu, jälgides kāya kājā, ātāpī
sampajāno, satimā, kes on loobunud abhijjhā-domanassa maailmast. Ta
elab, jälgides vedanā vedanā, ātāpī sampajāno, satimā, olles loobunud
abhijjhā-domanassa maailmast. Ta elab, jälgides sidrunit tsitraadis,
ātāpī sampajāno, satimā, loobudes abhijjhā-domanassa maailmast. Ta elab,
jälgides dhamma · s dhammas · s, ātāpī sampajāno, satimā, olles
loobunud abhijjhā-domanassa maailmast.

I. Kāyānupassanā

A. Jaotis ānāpāna kohta


Ja kuidas, bhikkhus, elab bhikkhu kāya jälgides? Siin istub bhikkhus,
bhikkhu, metsa läinud, puu juure juurest läinud või tühja tuppa läinud,
jalad risti keerates, kāya püsti ja sati parimukhaṃ. Olles seega sato,
hingab ta sisse, olles sato, hingab ta välja. Pika hingamise ajal saab
ta aru: „Hingan pikalt sisse”; välja hingates saab ta aru: ‘ma hingan
kaua välja’; lühikese hingamisega saab ta aru: ‘ma hingan lühidalt’;
välja hingates saab aru: ‘ma hingan lühikeseks’; ta treenib ennast:
‘tundes kogu kāya, ma hingan sisse’; ta treenib ennast: “tundes kogu
kāya, ma hingan välja”; ta treenib ennast: ‘rahustades kāya-saṅkhāras,
ma hingan sisse’; ta treenib ennast: “rahustades kāya-saṅkhāras, ma
hingan välja”.

Täpselt nagu bhikkhus, osav treener või trendi
õpipoiss, kes teeb pika pöörde, mõistab: ‘Ma teen pikka pööret’;
Lühikese pöörde tehes saab ta aru: ‘Ma teen lühikese pöörde’; samamoodi
mõistab bhikkhus, pikka aega hingav bhikkhu: ‘ma hingan pikka’; välja
hingates saab ta aru: ‘ma hingan kaua välja’; lühikese hingamisega saab
ta aru: ‘ma hingan lühidalt’; välja hingates saab aru: ‘ma hingan
lühikeseks’; ta treenib ennast: ‘tundes kogu kāya, ma hingan sisse’; ta
treenib ennast: “tundes kogu kāya, ma hingan välja”; ta treenib ennast:
‘rahustades kāya-saṅkhāras, ma hingan sisse’; ta treenib ennast:
“rahustades kāya-saṅkhāras, ma hingan välja”.

Niisiis elab ta
vaatlemist kāja in kājas sisemiselt või ta vaatleb kāya in kāya väliselt
või ta vaatleb kāya in kāya seestpoolt ja väljastpoolt; ta elab
vaatledes sarjas nähtuste samudayat või kasja, või elab vaatledes
nähtuste kadumist kayas, või elab samudaya vaatlemist ja nähtuste
kadumist kadjas; või muidu, [mõistes:] “see on kāya!” sati on temas
olemas, pelgalt ñāṇa ja pelga paṭissati ulatuses, elab ta eraldatuna ega
klammerdu millegi järele maailmas. Niisiis, bhikkhus, elab bhikkhu,
jälgides kāya kāyas.

B. Jagu pooside kohta

Lisaks sellele
mõistab bhikkhus, bhikkhu kõndides: ‘Ma kõnnin’, või seistes mõistab:
‘Ma seisan’, või istudes mõistab: ‘Ma istun’ või lamades saab aru: ‘ Ma
laman pikali ‘. Või mõistab ta vastavalt sellele, kummas positsioonis
tema nagu on.

Niisiis elab ta vaatlemist kāja in kājas sisemiselt
või ta vaatleb kāya in kāya väliselt või ta vaatleb kāya in kāya
seestpoolt ja väljastpoolt; ta elab vaatledes sarjas nähtuste samudayat
või kasja, või elab vaatledes nähtuste kadumist kayas, või elab samudaya
vaatlemist ja nähtuste kadumist kadjas; või muidu, [mõistes:] “see on
kāya!” sati on temas olemas, pelgalt ñāṇa ja pelga paṭissati ulatuses,
elab ta eraldatuna ega klammerdu millegi järele maailmas. Niisiis,
bhikkhus, elab bhikkhu, jälgides kāya kāyas.

C. Jaotis sampajañña kohta


Veelgi enam, bhikkhus, bhikkhu, lähenedes ja sealt väljudes, tegutseb
sampajaññaga, ettepoole vaadates ja ringi vaadates tegutseb ta
sampajaññaga, painutades ja sirutades tegutseb sampajaññaga, kandes
samal ajal rüüd ja ülemist rüüd. kausi kandmise ajal tegutseb ta
sampajaññaga, söömise, joomise, närimise ajal, maitsmise ajal koos
sampajaññaga, roojamise ja urineerimisega tegeledes tegutseb ta
sampajaññaga, kõndides, seistes, istudes , magades, ärkvel olles,
rääkides ja vaikides tegutseb ta sampajaññaga.

Niisiis elab ta
vaatlemist kāja in kājas sisemiselt või ta vaatleb kāya in kāya väliselt
või ta vaatleb kāya in kāya seestpoolt ja väljastpoolt; ta elab
vaatledes sarjas nähtuste samudayat või kasja, või elab vaatledes
nähtuste kadumist kayas, või elab samudaya vaatlemist ja nähtuste
kadumist kadjas; või muidu, [mõistes:] “see on kāya!” sati on temas
olemas, pelgalt ñāṇa ja pelga paṭissati ulatuses, elab ta eraldatuna ega
klammerdu millegi järele maailmas. Niisiis, bhikkhus, elab bhikkhu,
jälgides kāya kāyas.

D. Jagu tagasilööguse kohta

Veelgi
enam, bhikkhus, bhikkhu, peab seda keha just jalataldadest ülespoole ja
pealaest karvadeni, mis on piiratud nahaga ja täis mitmesuguseid
lisandeid: “Selles kājas on karvad pea, kehakarvad, küüned, hambad,
nahk, liha, kõõlused, luud, luuüdi, neerud, süda, maks, pleura, põrn,
kopsud, soolestik, mesenteeria, mao koos selle sisuga, väljaheited,
sapp, flegm , mäda, veri, higi, rasv, pisarad, määrded, sülg, nina lima,
sünoviaalvedelik ja uriin. “

Just nagu bhikkhus, seal oli kott,
millel oli kaks ava ja mis oli täidetud mitmesuguste teraviljadega, nagu
näiteks kühm, koorimata koor, oa-oad, lehmaherned, seesamiseemned ja
kooritud riis. Hea silmanägemisega mees, kes on selle lahti keeranud,
kaalub selle sisu: “See on mägikoor, see on koorimata, need on mung-oad,
need on lehma-herned, need on seesamiseemned ja see on kooritud riis;”
samamoodi peab bhikkhus, bhikkhu just seda keha, jalgade talladest
ülespoole ja pea alaspidi olevatest juustest, mis on nahast eraldatud ja
täis mitmesuguseid lisandeid: “Selles kājas on seal on pea karvad,
kehakarvad, küüned, hambad, nahk, liha, kõõlused, luud, luuüdi, neerud,
süda, maks, pleura, põrn, kopsud, sooled, mesenteeria, magu koos selle
sisuga, väljaheited, sapp, flegm, mäda, veri, higi, rasv, pisarad,
määrded, sülg, nina lima, sünoviaalvedelik ja uriin. “

Niisiis
elab ta vaatlemist kāja in kājas sisemiselt või ta vaatleb kāya in kāya
väliselt või ta vaatleb kāya in kāya seestpoolt ja väljastpoolt; ta elab
vaatledes sarjas nähtuste samudayat või kasja, või elab vaatledes
nähtuste kadumist kayas, või elab samudaya vaatlemist ja nähtuste
kadumist kadjas; või muidu, [mõistes:] “see on kāya!” sati on temas
olemas, pelgalt ñāṇa ja pelga paṭissati ulatuses, elab ta eraldatuna ega
klammerdu millegi järele maailmas. Niisiis, bhikkhus, elab bhikkhu,
jälgides kāya kāyas.

E. Elementide jaotis

Veelgi enam,
bhikkhus, bhikkhu peegeldab seda väga kājat, kuid see on paigutatud,
hoolimata sellest, et see koosneb elementidest: “Selles kājas on maakera
element, veeelement, tuleelement ja õhuelement.”

Nii nagu istuks
bhikkhus, osav lihunik või lihuniku õpipoiss, tapnud lehma, ristteel,
lõigates selle tükkideks; samamoodi, bhikkhus, bhikkhu peegeldab seda
väga kājat, hoolimata sellest, et see on paigutatud, olenemata sellest,
mis ta on: “Selles kājas on maakera element, veeelement, tuleelement ja
õhuelement.”

Niisiis elab ta vaatlemist kāja in kājas sisemiselt
või ta vaatleb kāya in kāya väliselt või ta vaatleb kāya in kāya
seestpoolt ja väljastpoolt; ta elab vaatledes sarjas nähtuste samudayat
või kasja, või elab vaatledes nähtuste kadumist kayas, või elab samudaya
vaatlemist ja nähtuste kadumist kadjas; või muidu, [mõistes:] “see on
kāya!” sati on temas olemas, pelgalt ñāṇa ja pelga paṭissati ulatuses,
elab ta eraldatuna ega klammerdu millegi järele maailmas. Niisiis,
bhikkhus, elab bhikkhu, jälgides kāya kāyas.

F. Sektsioon üheksa karnelipõhja kohta

(1)
Veelgi enam, bhikkhus, bhikkhu, justkui näeks ta surnukeha, visati
jahedasse maasse, surnuks üks päev või kaks päeva või kolm päeva surnud,
paistes, sinakas ja paistev, peab ta seda väga naguya’ks: ” Ka see kāya
on sellist laadi, see saab selliseks ega ole sellisest seisundist vaba.

Niisiis elab ta vaatlemist kāja in kājas sisemiselt või ta
vaatleb kāya in kāya väliselt või ta vaatleb kāya in kāya seestpoolt ja
väljastpoolt; ta elab vaatledes sarjas nähtuste samudayat või kasja, või
elab vaatledes nähtuste kadumist kayas, või elab samudaya vaatlemist ja
nähtuste kadumist kadjas; või muidu, [mõistes:] “see on kāya!” sati on
temas olemas, pelgalt ñāṇa ja pelga paṭissati ulatuses, elab ta
eraldatuna ega klammerdu millegi järele maailmas. Niisiis, bhikkhus,
elab bhikkhu, jälgides kāya kāyas.

(2)
Veelgi enam, bhikkhus,
bhikkhu, justkui näeks ta surnukeha, heitis minema jahedas pinnasesse,
vareste poolt söödud, kullide poolt söödud, raisakotkad, harilikud
hanede söödud, koerte söödud, Tiigrite söödud, panterite söödud,
mitmesuguste olendite poolt söödud, peab ta seda väga kāyaks: “Ka see
kāya on sellist laadi, saab selliseks ega ole sellisest seisundist vaba.

Niisiis elab ta vaatlemist kāja in kājas sisemiselt või ta
vaatleb kāya in kāya väliselt või ta vaatleb kāya in kāya seestpoolt ja
väljastpoolt; ta elab vaatledes sarjas nähtuste samudayat või kasja, või
elab vaatledes nähtuste kadumist kayas, või elab samudaya vaatlemist ja
nähtuste kadumist kadjas; või muidu, [mõistes:] “see on kāya!” sati on
temas olemas, pelgalt ñāṇa ja pelga paṭissati ulatuses, elab ta
eraldatuna ega klammerdu millegi järele maailmas. Niisiis, bhikkhus,
elab bhikkhu, jälgides kāya kāyas.

(3)
Veelgi enam, bhikkhus,
bhikkhu, justkui nähes ta surnukeha, visatud jahedasse maasse, liha ja
verega küünlavarju, mida hoiavad kõõlused, peab ta seda väga kājaks: “Ka
see kāya on selline loodus, see saab selliseks ega ole sellisest
seisundist vaba. “

Niisiis elab ta vaatlemist kāja in kājas
sisemiselt või ta vaatleb kāya in kāya väliselt või ta vaatleb kāya in
kāya seestpoolt ja väljastpoolt; ta elab vaatledes sarjas nähtuste
samudayat või kasja, või elab vaatledes nähtuste kadumist kayas, või
elab samudaya vaatlemist ja nähtuste kadumist kadjas; või muidu,
[mõistes:] “see on kāya!” sati on temas olemas, pelgalt ñāṇa ja pelga
paṭissati ulatuses, elab ta eraldatuna ega klammerdu millegi järele
maailmas. Niisiis, bhikkhus, elab bhikkhu, jälgides kāya kāyas.

(4)
Veelgi enam, bhikkhus, bhikkhu, justkui nähes ta surnukeha, visatud
jahedasse maasse, ilma lihata ja verega määrdunud küünlasse, mida hoiab
kõõlused, peab ta seda väga kājaks: “Ka see kāya on selline olemus, see
saab selliseks ega ole sellisest seisundist vaba. “

Niisiis elab
ta vaatlemist kāja in kājas sisemiselt või ta vaatleb kāya in kāya
väliselt või ta vaatleb kāya in kāya seestpoolt ja väljastpoolt; ta elab
vaatledes sarjas nähtuste samudayat või kasja, või elab vaatledes
nähtuste kadumist kayas, või elab samudaya vaatlemist ja nähtuste
kadumist kadjas; või muidu, [mõistes:] “see on kāya!” sati on temas
olemas, pelgalt ñāṇa ja pelga paṭissati ulatuses, elab ta eraldatuna ega
klammerdu millegi järele maailmas. Niisiis, bhikkhus, elab bhikkhu,
jälgides kāya kāyas.

(5)
Veelgi enam, bhikkhus, bhikkhu,
justkui nähes ta surnukeha, visatud jahedasse maasse, ilma liha ega
vereta küünlavarrest, mida hoiavad kõõlused, peab ta seda väga kāyaks:
“Ka see kāya on selline loodus, see saab selliseks ega ole sellisest
seisundist vaba. “

Niisiis elab ta vaatlemist kāja in kājas
sisemiselt või ta vaatleb kāya in kāya väliselt või ta vaatleb kāya in
kāya seestpoolt ja väljastpoolt; ta elab vaatledes sarjas nähtuste
samudayat või kasja, või elab vaatledes nähtuste kadumist kayas, või
elab samudaya vaatlemist ja nähtuste kadumist kadjas; või muidu,
[mõistes:] “see on kāya!” sati on temas olemas, pelgalt ñāṇa ja pelga
paṭissati ulatuses, elab ta eraldatuna ega klammerdu millegi järele
maailmas. Niisiis, bhikkhus, elab bhikkhu, jälgides kāya kāyas.

(6)
Veelgi enam, bhikkhus, bhikkhu, justkui näeks ta surnukeha, heideti
jahedas maa sisse, lahti hajutatud luud laiali siin ja seal, siin käe
luu, seal jala luu, siin pahkluu luu, seal sääreluu , siin reieluu, siin
puusaluu, siin ribi, seljaluu, siin lülisamba luu, siin kaela luu, siin
lõualuu luu, seal hamba luu või kolju, peab ta seda väga naguyaks : “Ka
see kāya on sellist laadi, see saab selliseks ega ole sellisest
seisundist vaba.”

Niisiis elab ta vaatlemist kāja in kājas
sisemiselt või ta vaatleb kāya in kāya väliselt või ta vaatleb kāya in
kāya seestpoolt ja väljastpoolt; ta elab vaatledes sarjas nähtuste
samudayat või kasja, või elab vaatledes nähtuste kadumist kayas, või
elab samudaya vaatlemist ja nähtuste kadumist kadjas; või muidu,
[mõistes:] “see on kāya!” sati on temas olemas, pelgalt ñāṇa ja pelga
paṭissati ulatuses, elab ta eraldatuna ega klammerdu millegi järele
maailmas. Niisiis, bhikkhus, elab bhikkhu, jälgides kāya kāyas.

(7)
Veelgi enam, bhikkhus, bhikkhu, justkui näeks ta surnukeha, visati
jahedasse maasse, luud valgeks nagu merekarb, peab ta seda väga kājaks:
“Ka see kāya on sellist laadi, see läheb selliseks saada ega ole
sellisest seisundist vaba. “

Niisiis elab ta vaatlemist kāja in
kājas sisemiselt või ta vaatleb kāya in kāya väliselt või ta vaatleb
kāya in kāya seestpoolt ja väljastpoolt; ta elab vaatledes sarjas
nähtuste samudayat või kasja, või elab vaatledes nähtuste kadumist
kayas, või elab samudaya vaatlemist ja nähtuste kadumist kadjas; või
muidu, [mõistes:] “see on kāya!” sati on temas olemas, pelgalt ñāṇa ja
pelga paṭissati ulatuses, elab ta eraldatuna ega klammerdu millegi
järele maailmas. Niisiis, bhikkhus, elab bhikkhu, jälgides kāya kāyas.

(8)
Veelgi enam, bhikkhus, bhikkhu, just nagu näeks ta surnukeha, visatud
jahedasse maasse, kuhjaks üle aasta vanuseid luid, peab ta seda väga
kāyaks: “Ka see kāya on sellist laadi, see on muutuvad selliseks ega ole
sellisest seisundist vabad. “

Niisiis elab ta vaatlemist kāja in
kājas sisemiselt või ta vaatleb kāya in kāya väliselt või ta vaatleb
kāya in kāya seestpoolt ja väljastpoolt; ta elab vaatledes sarjas
nähtuste samudayat või kasja, või elab vaatledes nähtuste kadumist
kayas, või elab samudaya vaatlemist ja nähtuste kadumist kadjas; või
muidu, [mõistes:] “see on kāya!” sati on temas olemas, pelgalt ñāṇa ja
pelga paṭissati ulatuses, elab ta eraldatuna ega klammerdu millegi
järele maailmas. Niisiis, bhikkhus, elab bhikkhu, jälgides kāya kāyas.

(9
Veelgi enam, bhikkhus, bhikkhu, justkui nähes ta surnukeha, visatud
jahedasse maasse, mädanenud luud pulbriks, peab ta seda väga kāyaks: “Ka
see kāya on sellist laadi, see läheb muutuda selliseks ega ole
sellisest seisundist vaba. “

Niisiis elab ta vaatlemist kāja in
kājas sisemiselt või ta vaatleb kāya in kāya väliselt või ta vaatleb
kāya in kāya seestpoolt ja väljastpoolt; ta elab vaatledes sarjas
nähtuste samudayat või kasja, või elab vaatledes nähtuste kadumist
kayas, või elab samudaya vaatlemist ja nähtuste kadumist kadjas; või
muidu, [mõistes:] “see on kāya!” sati on temas olemas, pelgalt ñāṇa ja
pelga paṭissati ulatuses, elab ta eraldatuna ega klammerdu millegi
järele maailmas. Niisiis, bhikkhus, elab bhikkhu, jälgides kāya kāyas.

II. Vedanā vaatlus

Ja pealegi, bhikkhus, kuidas elab bhikkhu vedanā vedanā jälgides?


Siin bhikkhus, bhikkhu, kes kogeb sukha vedanā, mõistab: “Ma kogen
sukha vedanā”; kui kogeda dukkha vedanā, siis ta mõistab: “Ma koen
dukkha vedanā”; kogedes adukkham-asukhā vedanā, tähendab: “Ma kogen
adukkham-asukhā vedanā”; kogedes sukha vedanā sāmisat, väidab: “Ma kogen
sukha vedanā sāmisat”; kogedes sukha vedanā nirāmisat, mõistab: “Ma
kogenen sukha vedanā nirāmisat”; kogedes dukkha vedanā sāmisat, mõistab:
“Mul on dukkha vedanā sāmisa”; kogedes dukkha vedanā nirāmisat,
mõistab: “Ma kogenen dukkha vedanā nirāmisat”; kogedes adukkham-asukhā
vedanā sāmisat, tähendab: “Ma kogen adukkham-asukhā vedanā sāmisat”;
kogedes adukkham-asukhā vedanā nirāmisat, mõistab: “Ma kogen
adukkham-asukhā vedanā nirāmisat”.

Nii elab ta vedana vaatlemist
vedanā seesmiselt või vedanā vaatlemist vedanā väliselt või elab vedanā
jälgimist vedanā sisemiselt ja väliselt; ta elab vaatlemas vedanā
nähtuste samudayat või elab vedanā nähtuste kadumist või elab samudaya
vaatlemist ja vedanā esinevate nähtuste kadumist; või muidu, [mõistes:]
“see on vedanā!” sati on temas olemas, pelgalt ñāṇa ja pelga paṭissati
ulatuses, elab ta eraldatuna ega klammerdu millegi järele maailmas. Nii
elab bhikkhus, bhikkhu, jälgides vedanā vedanā.

III. Citta vaatlus

Ja pealegi, bhikkhus, kuidas elab bhikkhu tsitrat tsiteerides?


Siin, bhikkhus, bhikkhu mõistab tsitaat koos ragaga kui “citta ragaga”,
või ta mõistab tsitaat ilma raga kui “citta ilma rāga”, või ta mõistab
tsitaat koos dosaga kui “citta koos dosaga”, või ta mõistab tsitaatit
ilma dosata kui “tsitaat ilma dosata”, või mõistab ta tsitaati koos
mohaga kui “tsitaat koos mohaga”, või mõistab ta tsitaatit ilma mohata
kui “tsitaat ilma mohata”, või mõistab ta kogutud tsitaati kui “kogutud
tsitaati”, või mõistab hajutatud tsittat kui “hajutatud tsittat”, või
mõistab ta laiendatud tsittat kui “laiendatud tsittat”, või mõistab ta
laiendamata tsittat kui “laiendamata tsittat”, või mõistab ta ületatavat
tsittat kui “ületatavat tsittat”, või ta mõistab ületamatut tsitaati
kui “ületamatut tsitaati”, või kui ta mõistab lahendatud tsitaati kui
“lahendatud tsitaati”, või mõistab ta lahendamata tsittat kui
“lahendamata tsittat”, või mõistab ta vabastatud tsittat kui “vabastatud
tsittat”, või ta mõistab ilma elustamata sidrunit kui “viaalita
tsitaati”.

Niisiis elab ta tsitraadi jälgimist tsitraadisiseselt
või tsittat tsitaadis vaatlemist väliselt või tsittat tsitaadi
vaatlemist sisemiselt ja väliselt; ta elab tsitaadis nähtuste samudaya
vaatlemisel või tsitaatis nähtuste kadumise vaatlemisel või elab
tsiteerides nähtuste samudaya jälgimist ja nähtuste kadumist; või muidu,
[mõistes:] “see on tsitaat!” sati on temas olemas, pelgalt ñāṇa ja
pelga paṭissati ulatuses, elab ta eraldatuna ega klammerdu millegi
järele maailmas. Niisiis elab bhikkhus, bhikkhu, jälgides tsitrat
tsitruses.

IV. Dhammase vaatlus

A. Jagu Nīvaraṇas


Ja pealegi, bhikkhus, kuidas elab bhikkhu dhammas dhammasid jälgides?
Siin, bhikkhus, elab bhikkhu, jälgides dhammasid dhammas viitega viiele
nīvaraṇale. Ja pealegi, bhikkhus, kuidas elab bhikkhu dhammas dhammasid
jälgides viit nīvaraṇat?

Siin mõistab bhikkhus, bhikkhu, kus sees
on kāmacchanda, ja mõistab: “minu sees on kāmacchanda”; kui kāmacchanda
ei esine, saab ta aru: “minu sees pole kāmacchandat”; ta mõistab,
kuidas tõuseb tõusmata kāmacchanda; ta mõistab, kuidas tekkinud
karmakhandast loobutakse; ja ta mõistab, kuidas hüljatud kāmacchandat
tulevikus ei teki.

Siin mõistab bhikkhus, bhikkhu, kes on kohal
byāpāda, mõistes: “minu sees on byāpāda”; seal, kus byāpāda ei esine,
saab ta aru: “minu sees ei ole byāpāda”; ta mõistab, kuidas tõuseb üles
tõusmata byāpāda; ta mõistab, kuidas tekkinud byāpāda loobutakse; ja ta
mõistab, kuidas hüljatud byāpāda tulevikus tekkima ei hakka.

Siin
mõistab bhikkhus, bhikkhu, kes viibib thīnamiddhā sees: “minu sees on
thīnamiddhā”; kuna seal ei esine thīnamiddhā, saab ta aru: “minu sees ei
ole thīnamiddhā”; ta mõistab, kuidas tõuseb tõusmata thīnamiddhā; ta
mõistab, kuidas tekkinud thīnamiddhast loobutakse; ja ta mõistab, kuidas
hüljatud thīnamiddhā tulevikus ei teki.

Siin mõistab bhikkhus,
bhikkhu, kus uddhacca-kukkucca on kohal, ja mõistab: “minu sees on
uddhacca-kukkucca”; Kuna uddhacca-kukkucca pole minu sees, saab ta aru:
“minu sees pole uddhacca-kukkucca”; ta mõistab, kuidas tõuseb üles
tõusmata uddhacca-kukkucca; ta mõistab, kuidas tekkinud
uddhacca-kukkucca hüljatakse; ja ta mõistab, kuidas hüljatud
uddhacca-kukkucca tulevikus tekkima ei hakka.

Siin, bhikkhus,
bhikkhu, kes esindab vicikicchā, saab aru: “minu sees on vicikicchā”;
kui vicikicchā ei esine, saab ta aru: “minus pole vicikicchā”; ta
mõistab, kuidas tõuseb üles tõusmata vicikicchā; ta mõistab, kuidas
tekkinud vicikicchāst loobutakse; ja ta mõistab, kuidas hüljatud
vicikicchā tulevikus ei teki.

Nii elab ta dhammade vaatlemist
dhammas sisemiselt või elab dhammade vaatlemist dhammas väljastpoolt või
elab dhammade jälgimist dhammas nii sisemiselt kui ka väliselt; ta elab
dhammas nähtuste samudaya vaatlemisel või elab dhammas nähtuste
möödumise jälgimisel või elab samudaya vaatlemisel ja dhammas esinevate
nähtuste kadumisel; või muidu, [mõistes:] “need on dhammad!” sati on
temas olemas, pelgalt ñāṇa ja pelga paṭissati ulatuses, elab ta
eraldatuna ega klammerdu millegi järele maailmas. Nii elab bhikkhus,
bhikkhu, jälgides dhammasid dhammas, viidates viiele nīvaraīale.

B. Jaotis Khandhas


Ja peale selle elab bhikkhus, bhikkhu, jälgides dhammasid dhammas
viitega viiele khandhale. Ja pealegi, bhikkhus, kuidas elab bhikkhu
dhammas dhammasid jälgides viit khandha?

Siin, bhikkhus, bhikkhu
[tajub]: “selline on rūpa, selline on rūpa samudaya, selline on rūpa
kadumine; selline on vedanā, selline on vedanā samudaya, selline on
vedanā kadumine; selline on saññā, selline on saññā samudaya, selline on
saññā kadumine; selline on saṅkhāra, selline on saṅkhāra samudaya,
selline on saṅkhāra kadumine; selline on viññāṇa, selline on viññāṇa
samudaya, selline on viññāṇa kadumine “.

Nii elab ta dhammade
vaatlemist dhammas sisemiselt või elab dhammade vaatlemist dhammas
väljastpoolt või elab dhammade jälgimist dhammas nii sisemiselt kui ka
väliselt; ta elab dhammas nähtuste samudaya vaatlemisel või elab dhammas
nähtuste möödumise jälgimisel või elab samudaya vaatlemisel ja dhammas
esinevate nähtuste kadumisel; või muidu, [mõistes:] “need on dhammad!”
sati on temas olemas, pelgalt ñāṇa ja pelga paṭissati ulatuses, elab ta
eraldatuna ega klammerdu millegi järele maailmas. Nii elab bhikkhus,
bhikkhu, jälgides dhammasid dhammas, viidates viiele khandhale.

C. Jaotis tajusfääride kohta


Ja peale selle elab bhikkhus, bhikkhu, jälgides dhammasid dhammas,
viidates kuuele sisemisele ja välisele āyatanale. Ja pealegi, bhikkhus,
kuidas elab bhikkhu dhammasid jälgides kuut sisemist ja välist āyatanat?


Siin mõistab bhikkhus, bhikkhu mõistab cakkhu, mõistab rūpa, mõistab
saṃyojanat, mis tekib nende kahe tõttu, ta mõistab, kuidas üles tõusmata
saṃyojana tekib, ta mõistab, kuidas üles tõusnud saṃyojana hüljatakse,
ja ta mõistab, kuidas hüljatud saṃyojana tulevikus ei teki.

Ta
mõistab sota, mõistab saddat, mõistab saṃyojanat, mis tekib nende kahe
tõttu, ta mõistab, kuidas üles tõusmata saṃyojana tekib, ta mõistab,
kuidas üles tõusnud saṃyojana hüljatakse, ja ta mõistab, kuidas hüljatud
saṃyojana ei teki. tulevikus.

Ta mõistab ghāna, mõistab gandha,
mõistab sa theyojanat, mis tekib nende kahe tõttu, ta mõistab, kuidas
üles tõusmata saṃyojana tekib, ta mõistab, kuidas üles tõusnud saṃyojana
hüljatakse, ja ta mõistab, kuidas hüljatud saṃyojana ei teki.
tulevikus.

Ta mõistab džavat, ta mõistab rasa, ta mõistab
saṃyojanat, mis tekib nende kahe tõttu, ta mõistab, kuidas üles tõusmata
saṃyojana tekib, ta mõistab, kuidas üles tõusnud saṃyojana hüljatakse,
ja ta mõistab, kuidas hüljatud saṃyojana ei teki. tulevikus.

Ta
mõistab kājat, ta mõistab phoṭṭhabba, mõistab saṃyojanat, mis tekib
nende kahe tõttu, ta mõistab, kuidas tõuseb üles tõusmata sanayojana, ta
mõistab, kuidas üles tõusnud saṃyojana hüljatakse, ja ta mõistab,
kuidas hüljatud saṃyojana ei teki. tulevikus.

Ta mõistab mana,
mõistab dhammasid, mõistab saṃyojanat, mis tekib nende kahe tõttu, ta
mõistab, kuidas tõuseb üles tõusmata saṃyojana, ta mõistab, kuidas üles
tõusnud sa aryojana hüljatakse, ja ta mõistab, kuidas hüljatud saṃyojana
ei teki. tulevikus.

Nii elab ta dhammade vaatlemist dhammas
sisemiselt või elab dhammade vaatlemist dhammas väljastpoolt või elab
dhammade jälgimist dhammas nii sisemiselt kui ka väliselt; ta elab
dhammas nähtuste samudaya vaatlemisel või elab dhammas nähtuste
möödumise jälgimisel või elab samudaya vaatlemisel ja dhammas esinevate
nähtuste kadumisel; või muidu, [mõistes:] “need on dhammad!” sati on
temas olemas, pelgalt ñāṇa ja pelga paṭissati ulatuses, elab ta
eraldatuna ega klammerdu millegi järele maailmas. Nii elab bhikkhus,
bhikkhu, jälgides dhammasid dhammas, viidates kuuele sisemisele ja
välisele āyatanale.

D. Bojjhaṅgas käsitlev sektsioon

Ja
peale selle elab bhikkhus, bhikkhu, jälgides dhammasid dhammas seitsme
bojjhaṅga suhtes. Ja pealegi, bhikkhus, kuidas elab bhikkhu seitsme
bojjhaṅga suhtes dhammasid dhammas jälgides?

Siin mõistab
bhikkhus, bhikkhu, kes esindab endas sees olevat sati sambojjha ,gat,
“minu sees on sati sambojjhaṅga”; Kuna sati sambojjhaṅga ei ole kohal,
saab ta aru: “minus pole sati sambojjhaṅgat”; ta mõistab, kuidas tõuseb
tõusmata sati sambojjhaṅga; ta mõistab, kuidas tekkinud sati
sambojjhaṅga on täiuslikkuseni välja arendatud.

Kuna seal on
kohal dhammavicaya sambojjhaṅga, saab ta aru: “minu sees on dhammavicaya
sambojjhaṅga”; Kuna dhammavicaya sambojjhaṅga ei ole kohal, saab ta
aru: “minu sees pole dhammavicaya sambojjhaṅgat”; ta mõistab, kuidas
tõuseb üles tõusmata dhammavicaya sambojjhaṅga; ta mõistab, kuidas
tekkinud dhammavicaya sambojjhaṅga on täiuslikuks arenenud.

Kuna
sees on vīriya sambojjhaṅga, saab ta aru: “minu sees on vīriya
sambojjhaṅga”; kuna seal ei esine vīriya sambojjha presentga, mõistab
ta: “minu sees pole vīriya sambojjhaṅga”; ta mõistab, kuidas tõuseb üles
tõusmata vīriya sambojjhaṅga; ta mõistab, kuidas tekkinud vīriya
sambojjhaṅga on täiuslikuks arenenud.

Kui sees on pīti
sambojjhaṅga, saab ta aru: “minu sees on pīti sambojjhaṅga”; seal, kus
pīti sambojjha withinga ei esine, saab ta aru: “minu sees pole pīti
sambojjhaṅgat”; ta mõistab, kuidas tõuseb tõusmata pīti sambojjhaṅga; ta
mõistab, kuidas tekkinud pīti sambojjhaṅga on täiuslikuks arendatud.


Kuna sees on passaddhi sambojjhaṅga, saab ta aru: “minu sees on
passaddhi sambojjhaṅga”; Kuna passaddhi sambojjhaṅga ei ole kohal, saab
ta aru: “minus pole passaddhi sambojjhaṅgat”; ta mõistab, kuidas tõuseb
üles tõusmata passaddhi sambojjhaṅga; ta mõistab, kuidas tekkinud
passaddhi sambojjhaṅga on täiuslikuks arenenud.

Kuna sees on
samādhi sambojjhaṅga, saab ta aru: “minu sees on samādhi sambojjhaṅga”;
Kuna sees pole samādhi sambojjhaṅgat, saab ta aru: “minu sees pole
samādhi sambojjhaṅgat”; ta mõistab, kuidas tõuseb üles tõusmata samādhi
sambojjhaṅga; ta mõistab, kuidas tekkinud samādhi sambojjhaṅga on
täiuslikuks arenenud.

Kuna sees on upekkhā sambojjhaṅga, saab ta
aru: “minu sees on upekkhā sambojjhaṅga”; Kuna seal ei ole upekkhā
sambojjhaṅgat, saab ta aru: “minu sees pole upekkhā sambojjhaṅgat”; ta
mõistab, kuidas tõuseb tõusmata upekkhā sambojjhaṅga; ta mõistab, kuidas
tekkinud upekkhā sambojjhaṅga on täiuslikuks arenenud.

Nii elab
ta dhammade vaatlemist dhammas sisemiselt või elab dhammade vaatlemist
dhammas väljastpoolt või elab dhammade jälgimist dhammas nii sisemiselt
kui ka väliselt; ta elab dhammas nähtuste samudaya vaatlemisel või elab
dhammas nähtuste möödumise jälgimisel või elab samudaya vaatlemisel ja
dhammas esinevate nähtuste kadumisel; või muidu, [mõistes:] “need on
dhammad!” sati on temas olemas, pelgalt ñāṇa ja pelga paṭissati
ulatuses, elab ta eraldatuna ega klammerdu millegi järele maailmas. Nii
elab bhikkhus, bhikkhu, jälgides dhammasid dhammas, viidates seitsmele
bojjhaṅgale.

E. jagu tõdedest

Ja peale selle elab
bhikkhus, bhikkhu, jälgides dhammasid dhammas, viidates neljale ariya ·
saccale. Ja pealegi, bhikkhus, kuidas elab bhikkhu dhammas dhamasid
vaadeldes nelja ariya · saccas?

E1. Dukkhasacca ekspositsioon


Ja mis, bhikkhus, dukkha ariyasacca on? Jāti on dukkha, vananemine on
dukkha (haigus on dukkha) maraṇa on dukkha, kurbus, valus, dukkha,
domanassa ja häda on dukkha, seotus ebameeldivaga on dukkha, eraldamine
sellest, mis meeldib, on dukkha, mitte selleks, et saada seda, mida
keegi tahab. on dukkha; lühidalt öeldes on viis upādāna · k · khandhas
dukkha.

Ja mis, bhikkhus, on jahti? Erinevate olendite jaoks
olendite jaoks: jāti, sünd, laskumine [emakasse], tekkiv [maailm],
ilmumine, khandhade ilmutamine, āyatana omandamine. Seda, bhikkhus,
nimetatakse jāti.

Ja mis, bhikkhus, on jarā? Erinevates
olendiklassides asuvate olendite jaoks on jarā, lagunemise, hammaste
murdumise, hallide juuste, kortsude, elujõu languse ja indiaanlaste
lagunemise seisund: see, bhikkhus, nimetatakse jarā.

Ja mis,
bhikkhus, on maraṇa? Erinevate olendite jaoks olendite jaoks, olek,
surm, oleku muutumise seisund, lagunemine, kadumine, surm, maraṇa,
kadumine, khandhade lagunemine, munemine surnukeha: seda, bhikkhus,
nimetatakse maraṇa.

Ja mis, bhikkhus, on kurbus? Ühes, bhikkhus,
mida seostatakse mitmesuguste ebaõnnestumistega, puudutades
mitmesuguseid dukkha dhammasid, leina, leina, leina olekut, sisemist
kurbust, sisemist suurt kurbust: seda, bhikkhus, nimetatakse kurbuseks.


Ja mis, bhikkhus, on laimu? Ühes - bhikkhus, mida seostatakse
mitmesuguste ebaõnnestumistega, puudutades mitmesuguseid dukkha
dhammasid, hüüdeid, itkemist, nutmist, nutmist, nutmise olekut, laimu
olekut: seda bhikkhus nimetatakse laisaks.

Ja mis, bhikkhus,
dukkha on? Mis iganes, bhikkhus, kehaline dukkha, kehaline ebameeldivus,
kehalisest kontaktist tulenev dukkha, ebameeldivad vedayitas: seda,
bhikkhus, nimetatakse dukkha.

Ja mis, bhikkhus, on domanassa? Mis
iganes, bhikkhus, vaimne dukkha, vaimne ebameeldivus, vaimse kontakti
tekitatud dukkha, ebameeldivad vedayitas: seda, bhikkhus, nimetatakse
domanassaks.

Ja mis, bhikkhus, on meeleheide? Ühes - bhikkhus,
mida seostatakse mitmesuguste ebaõnnestumistega, mida puudutavad
mitmesugused dukkha dhammad, hädad, meeleheide, hädas olek, meeleheites
olek: seda, bhikkhus, nimetatakse meeleheiteks.

Ja mis, bhikkhus,
on dukkha seostatav sellega, mis on ebameeldiv? Mis puutub vormidesse,
helidesse, maitsesse, lõhnadesse, kehalistesse nähtustesse ja
vaimsetesse nähtustesse, siis need, mis on ebameeldivad, pole
nauditavad, ebameeldivad, või siis need, kes soovivad oma puudust, need,
kes soovivad kaotust, need, kes soovivad oma ebamugavust, need, kes
soovivad, et nad ei vabastaks kiindumusest, kohtumisest, seotusest, koos
olemisest, nendega kokkupuutumisest: seda, bhikkhus, nimetatakse
dukkha’ks olemise seotuseks sellega, mis on ebameeldiv.

Ja mis,
bhikkhus, on dukkha eraldumine sellest, mis on meeldiv? Mis puutub
vormidesse, helidesse, maitsetesse, lõhnadesse, kehalistesse nähtustesse
ja vaimsetesse nähtustesse, siis need, mis on meeldivad, nauditavad,
meeldivad, või siis need, kes soovivad oma eelist, need, kes soovivad
eeliseid, need, kes soovivad oma mugavust, need, kes soovite vabaneda
kiindumusest, mitte kohtuda, mitte olla seotud, mitte olla koos, mitte
kohtuda nendega: seda, bhikkhus, nimetatakse dukkhaks, et ta eralduks
sellest, mis on meeldiv.

Ja mis, bhikkhus, on see dukkha, kes ei
saa seda, mida tahab? Olendites, bhikkhusidel, millel on sündimise
tunnus, tekib selline soov: “oh tõesti, võib-olla pole meie jaoks jāti
ja tõesti, kui me ei tule jahti juurde”. Kuid seda ei taheta saavutada.
See on dukkha mitte saada seda, mida keegi tahab.

Olendites,
bhikkhusidel, millel on vananemise tunnus, tekib selline soov: “oi
tõesti, võib-olla pole meie jaoks jarā ja tõesti, kui me ei tule
jarāsse.” Kuid seda ei taheta saavutada. See on dukkha mitte saada seda,
mida keegi tahab.

Olendites, bhikkhus, millel on haigestumise
tunnus, tekib selline soov: “oh tõesti, võib-olla ei ole meil haigust ja
tõesti, kas me ei peaks haigestuma”. Kuid seda ei taheta saavutada. See
on dukkha mitte saada seda, mida keegi tahab.

Olendites,
bhikkhusidel, millel on vananemise tunnus, tekib selline soov: “oh
tõesti, võib juhtuda, et meie jaoks ei ole maraṇat ja tõesti, kui me ei
tule maraṇa juurde.” Kuid seda ei taheta saavutada. See on dukkha mitte
saada seda, mida keegi tahab.

En estaĵoj, bhikkhus, havante la
karakteron de malĝojo, lamentado, dukkha, domanassa kaj mizero, tia
deziro ekestas: “Ho vere, eble ne ekzistas malĝojo, lamentado, dukkha,
domanassa kaj mizero, kaj vere, eble ni ne venu al malĝojo, lamentado,
dukkha, domanassa kaj mizero. ” Sed tion ni ne volas deziri. Ĉi tio
estas la dukkha de ne ricevi tion, kion oni volas.

Kaj kio,
bhikkhus, mallonge estas la kvin upādānakkhandhas? Ili estas: la rūpa
upādānakkhandha, la vedanā upādānakkhandha, la saññā upādānakkhandha, la
saṅkhāra upādānakkhandha, la viññāṇa upādānakkhandha. Ĉi tiuj estas
nomataj mallonge, bhikkhus, la kvin upādānakkhandhas.

Ĉi tio nomiĝas, bhikkhus, la dukkha ariyasacca

E2. Ekspozicio de Samudayasacca


Kaj kio, bhikkhus, estas la dukkha-samudaya ariyasacca? Ĉi tiu taṇhā
kondukas al renaskiĝo, ligita kun deziro kaj ĝuo, trovanta ĝojon ĉi tie
aŭ tie, tio estas: kāma-taṇhā, bhava-taṇhā kaj vibhava-taṇhā. Sed ĉi tiu
taṇhā, bhikkhus, kiam ŝprucas, kie ĝi leviĝas kaj kiam ĝi ekloĝas, kie
ĝi ekloĝas? En tiu mondo, kiu ŝajnas plaĉa kaj plaĉa, jen kie taṇhā
ekestas, kie ekloĝas ĝi ekloĝas.

Kaj kio en la mondo estas
agrabla kaj agrabla? La okulo en la mondo estas agrabla kaj agrabla, tie
taṇhā ekestas, tie, kiam oni ekloĝas, ekloĝas. La orelo en la mondo
estas agrabla kaj agrabla, tie taṇhā ekestas, tie, kiam oni ekloĝas,
ekloĝas. La nazo en la mondo estas agrabla kaj agrabla, tie taṇhā
ekestas, tie, kiam oni ekloĝas, ekloĝas. La lingvo en la mondo estas
agrabla kaj agrabla, tie taṇhā ekestas, ekestas, ekloĝante, ekloĝas.
Kāya en la mondo estas agrabla kaj agrabla, tie taṇhā ekestas, ekestas,
tie, kiam oni ekloĝas, ekloĝas. Manao en la mondo estas agrabla kaj
agrabla, tie taṇhā ekestas, tie, kiam oni ekloĝas, ekloĝas.


Videblaj formoj en la mondo estas agrablaj kaj agrablaj, tie taṇhā
ekestas, tie, kiam oni ekloĝas, ekloĝas. Sonoj en la mondo estas
agrablaj kaj agrablaj, tie taṇhā ekestas, ekestas, ekloĝas, ekloĝas.
Odoroj en la mondo estas agrablaj kaj agrablaj; tie taṇhā ekestas,
ekestas, ekloĝinte. Gustoj en la mondo estas agrablaj kaj agrablaj, tie
taṇhā ekestas, tie, kiam oni ekloĝas, ekloĝas. Korpaj fenomenoj en la
mondo estas agrablaj kaj agrablaj, tie taṇhā ekestas, kiam ĝi ekloĝas,
ekloĝas. Dhammas en la mondo estas agrabla kaj agrabla, tie taṇhā
ekestas, tie, kiam oni ekloĝas, ekloĝas.

La okulo-viññāṇa en la
mondo estas agrabla kaj agrabla, tie taṇhā ekestas, ekestas, ekloĝinte,
ekloĝas. La aŭdo-viññāṇa en la mondo estas agrabla kaj agrabla, tie
taṇhā, ekestas, ekestas, ekloĝas, ekloĝas. La nazo-viññāṇa en la mondo
estas agrabla kaj agrabla, tie taṇhā ekestas, ekestas, ekloĝinte,
ekloĝas. La lingvo-viññāṇa en la mondo estas agrabla kaj agrabla, tie
taṇhā, ekestas, ekestas, ekloĝas, ekloĝas. Kāya-viññāṇa en la mondo
estas agrabla kaj agrabla, tie taṇhā ekestas, ekestas, tie, kiam oni
ekloĝas, ekloĝas. Mana-viññāṇa en la mondo estas agrabla kaj agrabla,
tie taṇhā ekestas, ekestas, ekloĝinte, ĝi ekloĝas.

La okula
samphassa en la mondo estas agrabla kaj agrabla, tie taṇhā ekestas,
ekestas, ekloĝinte, ekloĝas. La orela samphassa en la mondo estas
agrabla kaj agrabla, tie taṇhā, ekestas, stariĝas tie, kiam ĝi ekloĝas,
ekloĝas. La nazo-samphassa en la mondo estas agrabla kaj agrabla, tie
taṇhā ekestas, ekestas, tie, kiam oni ekloĝas, ekloĝas. La
lingvo-samphassa en la mondo estas agrabla kaj agrabla, tie taṇhā
ekestas, ekestas, tie, kiam oni ekloĝas, ekloĝas. Kāya-samphassa en la
mondo estas agrabla kaj agrabla, tie taṇhā ekestas, ekestas, tie, kiam
oni ekloĝas, ekloĝas. Mana-samphassa en la mondo estas agrabla kaj
agrabla, tie taṇhā ekestas, ekestas, tie, kiam oni ekloĝas, ekloĝas.


Silma-samphasast sündinud vedanā on maailmas meeldiv ja meeldiv, seal
tekkides tekib taṇhā, seal asumisel see asustab. Kõrva-samphasast
sündinud vedanā on maailmas meeldiv ja meeldiv, seal tekkides tekib
taṇhā, seal asumisel see settib. Nina-samphasast sündinud vedanā
maailmas on meeldiv ja meeldiv, seal tekkides tekib taṇhā, seal asumisel
see asustab. Keele-samphasast sündinud vedanā on maailmas meeldiv ja
meeldiv, seal tekkides tekib taṇhā, seal asumisel see settib.
Kāya-samphassast sündinud vedanā maailmas on meeldiv ja meeldiv, seal
tekkides tekib taṇhā, seal asumisel see settib. Mana-samphassas sündinud
vedanā maailmas on meeldiv ja meeldiv, seal tekkides tekib taṇhā, seal
asumisel see aga settib.

Maailmas nähtavate vormide saññā on
meeldiv ja meeldiv, seal tekkides tekib ta ,hā, seal asumisel see
settib. Maailmas on helide saññā meeldiv ja meeldiv, seal tekkides tekib
ta ,hā, seal aga settides. Lõhnade saññā on maailmas meeldiv ja
meeldiv, seal tekkides tekib taṇhā, seal aga settides. Maailma maitsete
saññā on meeldiv ja meeldiv, seal tekkides tekib taṇhā, siis asumisel
see settib. Maailmas esinevate kehaliste nähtuste saññā on meeldiv ja
meeldiv, seal tekkides tekib taṇhā, seal asumisel see aga settib.
Dhammaste saññā on maailmas meeldiv ja meeldiv, seal tekkides tekib
taṇhā, seal aga asumisel.

Kavatsus [seotud] nähtavate vormidega
maailmas on meeldiv ja meelepärane, seal taṇhā, kui see ilmneb, tekib,
seal, kui asumisel, see settib. Maailma helidega seotud kavatsus on
meeldiv ja meeldiv, seal tekkides tekib taṇhā, siis asumisel see settib.
Tahe [seotud] lõhnadega maailmas on meeldiv ja meeldiv, siis kui ta
arisinghā tekib, tekib, siis asumisel see settib. Maailma maitsetega
seotud kavatsus on meeldiv ja meeldiv, siis kui taṇhā tekib, tekib, siis
asumisel see settib. Kehaliste nähtustega seotud [maailma] kavatsus on
meeldiv ja meeldiv, seal tekib taṇhā, kui see ilmneb, seal, siis, kui
see lahendab, see astub. Maailma dhammadega seotud kavatsus on meeldiv
ja meeldiv, siis kui ta ,hā tekib, tekib, seal aga asudes.

Ta
visiblehā nähtavate vormide jaoks maailmas on meeldiv ja meeldiv, seal
tekkides tekib ta ,hā, seal asumisel see settib. Helide taṇhā maailmas
on meeldiv ja meeldiv, seal kui taṇhā tekkib, tekib, seal asumisel see
settib. Taṇhā lõhnade kohta maailmas on meeldiv ja meeldiv, seal
tekkides tekib taṇhā, seal aga settides. Maailma maitsete ta tashā on
meeldiv ja meeldiv, seal tekkides tekib taāhā, asumisel see aga settib.
Taṇhā kehaliste nähtuste jaoks maailmas on meeldiv ja meeldiv, seal
tekib taṇhā, kui see ilmneb, siis asumisel, see asustab. Maailma
dhammade jaoks mõeldud taṇhā on meeldiv ja meeldiv, seal tekkides tekib
taṇhā, kus see lahendab, siis see settib.

Maailmas nähtavate
vormide vitakka on meeldiv ja meeldiv, seal taṇhā, kui tekib, tekib,
seal, kui asustab, see settib. Helide vitakka maailmas on meeldiv ja
meeldiv, seal taṇhā, kui tekkib, tekib, seal, kui asustatakse, see
settib. Lõhnade vitakka maailmas on meeldiv ja meeldiv, seal tekkides
tekib taṇhā, seal asudes see settib. Maitsete vitakka maailmas on
meeldiv ja meeldiv, seal taṇhā, kui tekib, tekib, seal siis, kui
asustatakse, see settib. Kehaliste nähtuste vitakka maailmas on meeldiv
ja meeldiv, seal tekkib taāhā, seal asumisel see aga settib. Dhammaste
vitakka maailmas on meeldiv ja meeldiv, seal tekkides tekib taṇhā, seal
asumisel see settib.

Maailmas nähtavate vormide vikaar on meeldiv
ja meeldiv, seal taṇhā, kui see ilmneb, tekib, seal asumisel see astub.
Helide vikaar maailmas on meeldiv ja meeldiv, seal taṇhā, kui see
ilmneb, tekib, seal asumisel see astub. Lõhnade vikaar maailmas on
meeldiv ja meeldiv, seal tekkides tekib taṇhā, seal asumisel see settib.
Maitsete vikaar maailmas on meeldiv ja meeldiv, seal taṇha, kui see
ilmneb, tekib, seal asumisel see astub. Kehaliste nähtuste vikaar
maailmas on meeldiv ja meeldiv, seal tekib taṇhā, kui see ilmneb, siis
asumisel, see asustab. Dhammaste vikaar maailmas on meeldiv ja meeldiv,
seal kui taṇhā tekib, tekib, seal aga asumisel. Seda nimetatakse
bhikkhus, dukkha · samudaya ariyasacca.

E3. Ekspozicio de Nirodhasacca


Kaj kio, bhikkhus, estas la dukkha-samudaya ariyasacca? Ĉi tiu taṇhā
kondukas al renaskiĝo, ligita kun deziro kaj ĝuo, trovanta ĝojon ĉi tie
aŭ tie, tio estas: kāma-taṇhā, bhava-taṇhā kaj vibhava-taṇhā. Sed ĉi tiu
taṇhā, bhikkhus, kiam forlasite, kie ĝi estas forlasita kaj kiam ĉesas,
kie ĝi ĉesas? En tiu mondo, kiu ŝajnas plaĉa kaj agrabla, jen kie
taṇhā, forlasita, estas forlasita, kie ĉesante, ĝi ĉesas.

Kaj kio
en la mondo estas agrabla kaj agrabla? La okulo en la mondo estas
agrabla kaj plaĉa, tie taṇhā, forlasita, forlasita, tie ĉesante, ĝi
ĉesas. La orelo en la mondo estas agrabla kaj agrabla, tie taṇhā,
forlasita, forlasita, tie ĉesante, ĝi ĉesas. La nazo en la mondo estas
agrabla kaj agrabla, tie taṇhā, forlasita, forlasita, tie ĉesante, ĝi
ĉesas. La lingvo en la mondo estas agrabla kaj agrabla; tie taṇhā,
forlasita, estas forlasita, tie ĉesante, ĝi ĉesas. Kāya en la mondo
estas agrabla kaj agrabla, tie taṇhā, forlasita, estas forlasita, tie
ĉesante, ĝi ĉesas. Manao en la mondo estas agrabla kaj agrabla, tie
taṇhā forlasas sin forlasas, tie ĉesas, ĝi ĉesas.

Videblaj formoj
en la mondo estas agrablaj kaj agrablaj, tie taṇhā, forlasita,
forlasita, tie ĉesante, ĝi ĉesas. Sonoj en la mondo estas agrablaj kaj
agrablaj; tie taṇhā forlasas sin forlasas, tie ĉesas, ĉesas. Odoroj en
la mondo estas agrablaj kaj agrablaj; tie taṇhā forlasas sin forlasas,
tie ĉesas, ĉesas. Gustoj en la mondo estas agrablaj kaj agrablaj, tie
taṇhā, forlasita, estas forlasita, tie ĉesante, ĝi ĉesas. Korpaj
fenomenoj en la mondo estas agrablaj kaj agrablaj, tie taṇhā forlasas
sin forlasas, tie ĉesas, ĉesas. Dhammas en la mondo estas agrabla kaj
agrabla, tie taṇhā, forlasita, estas forlasita, tie, kiam ĉesas, ĝi
ĉesas.

La okulo-viññāṇa en la mondo estas agrabla kaj agrabla,
tie taṇhā, forlasita, forlasita, tie ĉesante, ĝi ĉesas. La aŭdo-viññāṇa
en la mondo estas agrabla kaj agrabla, tie taṇhā, forlasita, estas
forlasita, tie kiam ĝi ĉesas, ĝi ĉesas. La nazo-viññāṇa en la mondo
estas agrabla kaj agrabla, tie taṇhā, forlasita, estas forlasita, tie
ĉesante, ĝi ĉesas. La lingvo-viññāṇa en la mondo estas agrabla kaj
agrabla, tie taṇhā, forlasita, estas forlasita, tie ĉesante, ĝi ĉesas.
Kāya-viññāṇa en la mondo estas agrabla kaj agrabla, tie taṇhā,
forlasita, estas forlasita, tie, kiam ĝi ĉesas, ĝi ĉesas. Mana-viññāṇa
en la mondo estas agrabla kaj agrabla, tie taṇhā, forlasita, estas
forlasita, tie ĉesante, ĝi ĉesas.

La okula samphassa en la mondo
estas agrabla kaj agrabla, tie taāhā, forlasita, forlasita, tie ĉesante,
ĝi ĉesas. La orelo-samphassa en la mondo estas agrabla kaj agrabla, tie
taṇhā, forlasita, estas forlasita, tie kiam ĉesas, ĝi ĉesas. La
nazo-samphassa en la mondo estas agrabla kaj agrabla, tie taṇhā,
forlasita, estas forlasita, tie ĉesante, ĝi ĉesas. La lingvo-samphassa
en la mondo estas agrabla kaj agrabla, tie taṇhā, forlasita, estas
forlasita, tie ĉesante, ĝi ĉesas. Kāya-samphassa en la mondo estas
agrabla kaj agrabla, tie taṇhā, forlasita, estas forlasita, tie kiam
ĉesas, ĝi ĉesas. Mana-samphassa en la mondo estas agrabla kaj agrabla,
tie taṇhā, forlasita, estas forlasita, tie kiam ĉesas, ĝi ĉesas.


La vedanā naskita okul-samphassa en la mondo estas agrabla kaj agrabla,
tie taṇhā, forlasita, estas forlasita, tie kiam ĉesas, ĝi ĉesas. La
vedanā naskita de orela samphassa en la mondo estas agrabla kaj agrabla,
tie taṇhā, forlasita, forlasita, tie, kiam ĝi ĉesas, ĝi ĉesas. La
vedanā naskita de nazo-samphassa en la mondo estas agrabla kaj agrabla,
tie taṇhā, forlasita, estas forlasita, tie kiam ĉesas, ĝi ĉesas. La
vedanā naskita lingvo-samphassa en la mondo estas agrabla kaj plaĉa, tie
taṇhā, forlasita, forlasita, tie kiam ĉesas, ĝi ĉesas. La vedanā
naskita de kāya-samphassa en la mondo estas agrabla kaj agrabla, tie
taṇhā, forlasita, estas forlasita, tie kiam ĉesas, ĝi ĉesas. La vedanā
naskita de mana-samphassa en la mondo estas agrabla kaj agrabla, tie
taṇhā, forlasita, estas forlasita, tie kiam ĉesas, ĝi ĉesas.

E3. Nirodhasacca ekspositsioon


Ja mis, bhikkhus, dukkha-samudaya ariyasacca on? See taṇhā viib
taassünnini, mis on seotud soovi ja naudingutega, pakkudes siin või seal
rõõmu, see tähendab: kāma-taṇhā, bhava-taṇhā ja vibhava-taṇhā. Kuid see
taṇhā, bhikkhus, kui hüljatakse, kus see hüljatakse ja kui see lakkab,
kus see siis lõpeb? Selles maailmas, mis tundub meeldiv ja meeldiv, siis
hüljatakse taṇhā, kus hüljatakse, kus see lakkab.

Ja mis
maailmas on meeldiv ja meeldiv? Silm maailmas on meeldiv ja meeldiv,
seal taṇhā, kui hüljatakse, hüljatakse, seal kui lakkab, see lakkab.
Kõrv maailmas on meeldiv ja meeldiv, seal hüljatakse taṇhā, seal kui see
lakkab, see lakkab. Nina on maailmas meeldiv ja meeldiv, seal
hüljatakse taṇhā, seal kui see lakkab, see lakkab. Keel maailmas on
meeldiv ja meeldiv, seal hüljatakse taṇhā, hüljatakse seal, kui see
lakkab. Kāya maailmas on meeldiv ja meeldiv, seal hüljatakse taṇha, seal
kui see lakkab. Mana on maailmas meeldiv ja meeldiv, seal hüljatakse
taṇhā, seal kui see lakkab, see lakkab.

Nähtavad vormid maailmas
on meeldivad ja meeldivad, seal loobutakse taṇhā, seal, kus see lakkab,
see lakkab. Helid maailmas on meeldivad ja meeldivad, seal hüljatakse
taṇha, seal kui see lakkab. Lõhnad maailmas on meeldivad ja meeldivad,
seal hüljatakse taāha, hüljatakse seal, kui lakkab, lakkab. Maailmas on
maitsed meeldivad ja meeldivad, seal loobutakse taṇhā, seal kui see
lakkab, siis see lakkab. Kehalised nähtused maailmas on meeldivad ja
meeldivad, seal hüljatakse taṇhā, seal kui lakkatakse, siis see lakkab.
Dhammad maailmas on meeldivad ja meeldivad, seal hüljatakse taṇha,
hüljatakse seal, kus lakkatakse.

Silma-viññāṇa maailmas on
meeldiv ja meeldiv, seal taṇhā, kui hüljatakse, hüljatakse, seal, kui
lakkab, see lakkab. Kõrva-viññāṇa on maailmas meeldiv ja meeldiv, seal
hüljatakse ta whenhā, seal kui see lakkab, see lakkab. Nina-viññāṇa on
maailmas meeldiv ja meeldiv, seal hüljatakse taṇhā, seal kui see lakkab,
see lakkab. Keel-viññāṇa on maailmas meeldiv ja meeldiv, seal
hüljatakse taṇhā, seal kui see lakkab, see lakkab. Kāya-viññāṇa on
maailmas meeldiv ja meeldiv, seal hüljatakse taṇhā, seal kui see lakkab,
see lakkab. Mana-viññāṇa on maailmas meeldiv ja meeldiv, seal
hüljatakse taṇhā, seal kui see lakkab, see lakkab.


Silma-samphassa on maailmas meeldiv ja meeldiv, seal taṇhā, kui
hüljatakse, hüljatakse, seal kui lakkab, see lakkab. Kõrva-samphassa on
maailmas meeldiv ja meeldiv, seal hüljatakse taṇhā, seal, kui lakkab,
see lakkab. Nina-samphassa on maailmas meeldiv ja meeldiv, seal taṇhā,
kui hüljatakse, hüljatakse, seal kui lakkab, see lakkab. Keele-samphassa
on maailmas meeldiv ja meeldiv, seal hüljatakse taāhā, seal, kui
lakkab, see lakkab. Kāya-samphassa on maailmas meeldiv ja meeldiv, seal
hüljatakse taṇhā, seal kui see lakkab, see lakkab. Mana-samphassa on
maailmas meeldiv ja meeldiv, seal hüljatakse taṇha, hüljatakse seal, kui
lakkab, see lakkab.

Silma-samphasast sündinud vedanā maailmas on
meeldiv ja meeldiv, seal hüljatakse taṇhā, seal kui see lakkab, see
lakkab. Kõrva-samphasast sündinud vedanā maailmas on meeldiv ja meeldiv,
seal hüljatakse taāhā, seal kui see lakkab, siis see kaob.
Nina-samphasast sündinud vedanā on maailmas meeldiv ja meeldiv, seal
hüljatakse taāhā, seal kui see lakkab, siis see kaob. Maailmas
keele-samphasast sündinud vedanā on meeldiv ja meeldiv, seal hüljatakse
taāhā, seal kui see lakkab, siis see kaob. Kāya-samphassa sündinud
vedanā maailmas on meeldiv ja meeldiv, seal hüljatakse taāhā, seal kui
see lakkab, siis see kaob. Mana-samphassast sündinud vedanā maailmas on
meeldiv ja meeldiv, seal hüljatakse taāhā, seal kui see lakkab, siis see
kaob.

Maailmas nähtavate vormide saññā on meeldiv ja meeldiv,
seal hüljatakse taṇhā, seal kui see lakkab, see lakkab. Helide saññā
maailmas on meeldiv ja meeldiv, seal hüljatakse taāhā, seal kui see
lakkab, see lakkab. Lõhnade saññā on maailmas meeldiv ja meeldiv, seal
loobutakse taṇhā, seal kui see lakkab, siis see lakkab. Maailma maitsete
saññā on meeldiv ja meeldiv, seal loobutakse taṇhā, kui see hüljatakse,
seal kui see lakkab, see lakkab. Maailmas esinevate kehaliste nähtuste
saññā on meeldiv ja meeldiv, seal kui taāhā hüljatakse, siis hüljatakse,
seal kui lakkab, see lakkab. Dhammase saññā on maailmas meeldiv ja
meeldiv, seal hüljatakse taāhā, seal kui see lakkab, see lakkab.


Kavatsus [seotud] nähtavate vormidega maailmas on meeldiv ja meeldiv,
seal loobutakse taṇhast, kui see hüljatakse, seal kui see lakkab,
lakkab. Maailma helidega seotud kavatsus on meeldiv ja meeldiv, seal
loobutakse taṇhā, kui see lakkab, siis lõpeb. Kava [seotud] lõhnadega
maailmas on meeldiv ja meeldiv, siis loobutakse taṇhā, kui loobutakse,
kui see lakkab, siis see kaob. Maailma maitsetega seotud kavatsus on
meeldiv ja meeldiv, siis loobutakse taṇhā, kui see hüljatakse, kui see
lakkab, siis see kaob. Kehaliste nähtuste [seotud] kavatsus maailmas on
meeldiv ja meeldiv, siis hüljatakse taāha, kui see lakkab, siis kui see
lakkab, see lakkab. Maailma dhammadega seotud kavatsus on meeldiv ja
meeldiv, siis kui taṇhā hüljatakse, siis hüljatakse, seal kui see
lakkab, see lakkab.

Ta visiblehā nähtavate vormide jaoks maailmas
on meeldiv ja meeldiv, seal hüljatakse taṇhā, seal kui see lakkab, see
lakkab. Ta soundshā helide jaoks maailmas on meeldiv ja meeldiv, seal
loobutakse taṇhā, kui see hüljatakse, seal kui see lakkab, siis see
kaob. Taṇhā lõhnade kohta maailmas on meeldiv ja meeldiv, seal
loobutakse taṇhā, seal kui see lakkab, siis see kaob. Maailma maitsete
ta tashā on meeldiv ja meeldiv, seal loobutakse taṇhā, kui see
hüljatakse, seal kui see lakkab, see lakkab. Taṇhā kehaliste nähtuste
jaoks maailmas on meeldiv ja meeldiv, seal kui taṇhā hüljatakse, siis
hüljatakse, seal kui lakkab, see lakkab. Maailma dhammade jaoks mõeldud
taṇhā on meeldiv ja meeldiv, seal kui taṇhā hüljatakse, loobutakse, seal
kui see lakkab, see lakkab.

Maailmas nähtavate vormide vitakka
on meeldiv ja meeldiv, seal taṇha, kui hüljatakse, hüljatakse, seal, kui
lakkab, lakkab. Helide vitakka maailmas on meeldiv ja meeldiv, seal
taṇha, kui hüljatakse, hüljatakse, seal, kui lakkab, lakkab. Lõhnade
vitakka maailmas on meeldiv ja meeldiv, seal loobutakse taṇhā, seal
loobutakse, kui see lakkab, siis see kaob. Maitsete vitakka maailmas on
meeldiv ja meeldiv, seal loobutakse taṇhast, kui see hüljatakse, seal,
kui lakkab, lakkab. Kehaliste nähtuste vitakka maailmas on meeldiv ja
meeldiv, seal taṇhā, kui hüljatakse, hüljatakse, seal kui lakkab, see
lakkab. Dhammaste vitakka maailmas on meeldiv ja meeldiv, seal ta ,hā,
kui hüljatakse, hüljatakse, seal kui lakkab, siis see lakkab.


Maailmas nähtavate vormide vikaar on meeldiv ja meeldiv, seal hüljatakse
taṇha, hüljatakse seal, kui lakkab, siis see lakkab. Helide vikaar
maailmas on meeldiv ja meeldiv, seal hüljatakse taṇha, hüljatakse, seal
kui see lakkab. Lõhnade vikaar maailmas on meeldiv ja meeldiv, seal
hüljatakse taṇha, hüljatakse seal, lakkades see lakkab. Maitsete vikaar
maailmas on meeldiv ja meeldiv, seal loobutakse taṇhast, kui see
hüljatakse, seal, kui see lakkab, lakkab. Kehaliste nähtuste vikaar
maailmas on meeldiv ja meeldiv, seal hüljatakse taṇhā, seal kui see
lakkab, see lakkab. Dhammaste vikaar maailmas on meeldiv ja meeldiv,
seal hüljatakse taṇha, hüljatakse seal, lakkades see lakkab. Seda
nimetatakse bhikkhus, dukkha · nirodha ariyasacca.

E4. Maggasacca ekspositsioon


Ja mis, bhikkhus, on dukkha · nirodha · gāminī paṭipadā ariyasacca?
Just see ariya aṭṭhaṅgika magga, see tähendab sammādiṭṭhi,
sammāsaṅkappo, sammāvācā, sammākammanto, sammā-ājīvo, sammāvāyāmo,
sammāsati ja sammāsamādhi.

Ja mis, bhikkhus, on sammādiṭṭhi? See,
bhikkhus, mis on dukkha ñāṇa, dukkha-samudaya ñāṇa, dukkha-nirodha ñāṇa
ja dukkha-nirodha-gāmini paṭipada ñāṇa, mida nimetatakse bhikkhus,
sammādiṭṭhi.

Ja mis, bhikkhus, on sammāsaṅkappad? Neid, bhikkhus,
mis on nekkhamma saṅkappas, abyāpāda saṅkappas, avihiṃsā saṅkappas,
neid nimetatakse bhikkhus, sammāsaṅkappas.

Ja mis, bhikkhus, on
sammāvācā? See, bhikkhus, mis hoidub musāvādā, erapooletuks pisuṇa vācā,
erapooletuks pharusa vācā ja erapooletuks samphappalāpa’st, mida
nimetatakse bhikkhus, sammāvācā.

Ja mis, bhikkhus, on
sammā-kammanta? See, bhikkhus, mis hoidub pāṇātipāta, hoidub adinnādāna,
hoiab abrahmacariya, mida nimetatakse bhikkhus, sammā-kammanta.


Ja mis, bhikkhus, on sammā-ājīva? Siin toetab üllas jünger bhikkhus, kes
on loobunud valest elatisest, oma elu õigete elatusvahenditega, mida
nimetatakse bhikkhus, sammā-ājīva.

Ja mis, bhikkhus, on
sammāvāyāma? Siin, bhikkhus, genereerib bhikkhu oma šanadi üles tõusmata
pāpaka ja akusala dhamma mitteesinemiseks, ta avaldab ennast, ärgitab
viriya, rakendab jõuliselt oma tsittat ja pingutab; ta genereerib oma
chanda tekkinud pāpaka ja akusala dhamma hülgamiseks, ta avaldab ennast,
ärgitab viriya, rakendab jõuliselt oma tsittat ja pingutab; ta
genereerib oma chanda üles tõusmata kusala dhammade tekkeks, ta avaldab
ennast, ärgitab viriya, rakendab jõuliselt oma tsittat ja pingutab; ta
genereerib oma chanda tekkinud kusala dhammade vankumatuse, nende
segaduse puudumise, nende suurenemise, arengu, kasvatamise ja
lõpuleviimise eest, ta avaldab ennast, ärgitab oma viriya, rakendab
jõuliselt oma tsittat ja püüdleb. Seda nimetatakse bhikkhus,
sammāvāyāma.

Mis, bhikkhus, on sammāsati? Siin, bhikkhus, elab
bhikkhu, jälgides kāya kājā, ātāpī sampajāno, satimā, kes on loobunud
abhijjhā-domanassa maailmast. Ta elab, jälgides vedanā vedanā, ātāpī
sampajāno, satimā, olles loobunud abhijjhā-domanassa maailmast. Ta elab,
jälgides sidrunit tsitraadis, ātāpī sampajāno, satimā, loobudes
abhijjhā-domanassa maailmast. Ta elab, jälgides dhamma · s dhammas · s,
ātāpī sampajāno, satimā, olles loobunud abhijjhā-domanassa maailmast.
Seda nimetatakse bhikkhus, sammāsati.

Ja mis, bhikkhus, on
sammāsamādhi? Siin püsib bhikkhus, mis on irmast, bhikkhu, eraldunud
akusala dhammadest, sisenenud esimesse jhanasse, kus on vitakka ja
vicāra, pīti ja sukha on eraldunud. Vitakka-vicāra vaikimisega,
sisenenud teise jhanasse, püsib ta selles sisemise tanquilization,
tsitaadi ühendamisega, ilma vitakka ja vicāra, samadhi sündinud pita ja
sukhaga. Ja ükskõikselt pīti suhtes jääb ta upekkha, sato ja sampajāno
juurde ning kogeb kājā seda sukha, mida ariiad kirjeldavad: ‘kes on
üksmeelne ja mõistlik, elab [selles] sukhas’, sisenenud kolmandasse
jhanasse, ta jääb püsima. selles. Sukha mahajätmine ning dukkha,
somanassa ja domanassa hülgamine, mis on varem kadunud, ilma sukha ega
dukkhata, upekkha ja sati puhtusega, sisenenud neljandasse jhanasse,
jääb ta sinna. Seda nimetatakse bhikkhus, sammāsamādhi.

Seda nimetatakse bhikkhus, dukkha · nirodha · gāminī paṭipadā ariyasacca.


Nii elab ta dhammade vaatlemist dhammas sisemiselt või elab dhammade
vaatlemist dhammas väljastpoolt või elab dhammade jälgimist dhammas nii
sisemiselt kui ka väliselt; ta elab dhammas nähtuste samudaya
vaatlemisel või elab dhammas nähtuste möödumise jälgimisel või elab
samudaya vaatlemisel ja dhammas esinevate nähtuste kadumisel; või muidu,
[mõistes:] “need on dhammad!” sati on temas olemas, pelgalt ñāṇa ja
pelga paṭissati ulatuses, elab ta eraldatuna ega klammerdu millegi
järele maailmas. Nii elab bhikkhus, bhikkhu, jälgides dhammasid dhammas,
viidates neljale ariya · saccale.

Satipaṭṭhāna harjutamise eelised


Kes iganes, bhikkhus, neid nelja satipaṭṭhānu seitsme aasta jooksul
praktiseerib, võib eeldada ühte kahest tulemusest: kas [täiuslikke]
teadmisi nähtavates nähtustes või kui on mingit klammerdumist,
anāgāmita.

Rääkimata seitsmest aastast, bhikkhus. Kes iganes,
bhikkhus, neid nelja satipaṭṭhānu kuue aasta jooksul praktiseerib, võib
eeldada ühte kahest tulemusest: kas [täiuslikke] teadmisi nähtavates
nähtustes või kui on mingit klammerdumist, anāgāmita.

Rääkimata
kuuest aastast, bhikkhus. Kes iganes, bhikkhus, neid nelja satipaṭṭhānu
viis aastat harjutaks, võib oodata ühte kahest tulemusest: kas
[täiuslikke] teadmisi nähtavates nähtustes või kui on mingit
klammerdumist, anāgāmita.

Rääkimata viiest aastast, bhikkhus. Kes
iganes, bhikkhus, neid nelja satipaṭṭhānat neli aastat praktiseerib,
võib eeldada ühte kahest tulemusest: kas [täiuslikke] teadmisi
nähtavates nähtustes või kui on mingit klammerdumist, anāgāmita.


Rääkimata neljast aastast, bhikkhus. Kes iganes, bhikkhus, neid nelja
satipaṭṭhāna praktiseerib sel viisil kolme aasta jooksul, võib oodata
ühte kahest tulemusest: kas [täiuslikke] teadmisi nähtavates nähtustes
või kui on mingit klammerdumist, anāgāmita.

Rääkimata kolmest
aastast, bhikkhus. Kes iganes, bhikkhus, neid nelja satipaṭṭhānu kahe
aasta jooksul praktiseerib, võib eeldada ühte kahest tulemusest: kas
[täiuslikke] teadmisi nähtavates nähtustes või kui on mingit
klammerdumist, anāgāmita.

Rääkimata kahest aastast, bhikkhus. Kes
iganes, bhikkhus, praktiseerib neid nelja satipanashānu sel viisil ühe
aasta jooksul, võib oodata ühte kahest tulemusest: kas [täiuslikke]
teadmisi nähtavates nähtustes või kui on mingit klammerdumist,
anāgāmita.

Rääkimata ühest aastast, bhikkhus. Kes iganes,
bhikkhus, neid nelja satipaṭṭhānu seitsme kuu jooksul praktiseerib, võib
eeldada ühte kahest tulemusest: kas [täiuslikke] teadmisi nähtavates
nähtustes või kui on mingit klammerdumist, anāgāmita.

Rääkimata
seitsmest kuust, bhikkhus. Kes iganes bhikkhus neid nelja satipaṭṭhānu
kuue kuu jooksul praktiseerib, võib oodata ühte kahest tulemusest: kas
[täiuslikke] teadmisi nähtavates nähtustes või kui on mingit
klammerdumist, anāgāmita.

Rääkimata kuuest kuust, bhikkhus.
Kõigile, kes bhikkhusid seda nelja satipanashānu viis kuud harjutavad,
võib oodata ühte kahest tulemusest: kas [täiuslikke] teadmisi nähtavates
nähtustes või kui on mingit klammerdumist, anāgāmita.

Rääkimata
viiest kuust, bhikkhus. Kes iganes bhikkhus neid nelja satipaṭṭhānat
neli kuud praktiseerib, võib oodata ühte kahest tulemusest: kas
[täiuslikke] teadmisi nähtavates nähtustes või kui on mingit
klammerdumist, anāgāmita.

Neljast kuust rääkimata, bhikkhus. Kes
iganes, bhikkhus, harjutaks neid nelja satipanashānu sel viisil kolme
kuu jooksul, võib eeldada ühte kahest tulemusest: kas [täiuslikke]
teadmisi nähtavates nähtustes või kui on mingit klammerdumist,
anāgāmita.

Rääkimata kolmest kuust, bhikkhus. Kes iganes bhikkhus
neid nelja satipaṭṭhānu kahe kuu jooksul praktiseerib, võib oodata ühte
kahest tulemusest: kas [täiuslikke] teadmisi nähtavates nähtustes või
kui on mingit klammerdumist, anāgāmita.

Rääkimata kahest kuust,
bhikkhus. Kõigile, kes bhikkhusid seda nelja satipaṭṭhānu ühe kuu
jooksul harjutavad, võib oodata ühte kahest tulemusest: kas [täiuslikke]
teadmisi nähtavates nähtustes või kui on mingit klammerdumist,
anāgāmita.

Rääkimata ühest kuust, bhikkhus. Kes iganes bhikkhus
neid neli satipaṭṭhāna pool kuud harjutaks, võib oodata ühte kahest
tulemusest: kas [täiuslikke] teadmisi nähtavates nähtustes või kui on
mingit klammerdumist, anāgāmita.

Rääkimata pool kuud, bhikkhus.
Kes iganes, bhikkhus, nädala jooksul neid nelja satipaṭṭhānat harjutaks,
võib oodata ühte kahest tulemusest: kas [täiuslikke] teadmisi
nähtavates nähtustes või kui on mingit klammerdumist, anāgāmita.


“See, bhikkhus, on tee, mis viib millegi muu kui olendite puhastamiseni,
kurbusest ja lustist ülesaamiseni, dukkha-domanassa kadumiseni, õige
tee saavutamiseni, Nibbāna, st nelja satipaṭṭhānas. ” Nii on öeldud ja
kõige selle põhjal on öeldud.

Nii rääkis Bhagavā. Rõõmustavalt tervitasid bhikkhusid Bhagavā sõnu.

https://en.wikisource.org/wiki/The_Constitution_of_India_(Original_Calligraphed_and_Illuminated_Version)/Part_5/Chapter_5

The Constitution of India (Original Calligraphed and Illuminated Version)/Part 5/Chapter 5


Jump to navigation
Jump to search






Constitution of India (calligraphic) 129.jpg

Constitution shall be construed as including references to any
substantial question of law as to the interpretation of the Government
of India Act, 1935 (including any enactment amending or supplementing
that Act), or of any Order in Council or order made thereunder, or of
the Indian Independence Act, 1947, or of any order made thereunder.

Chapter V.—Comptroller and Auditor-General of India

148. (1) There shall be a Comptroller and Auditor-General of India
who shall be appointed by the President by warrant under his hand and
seal and shall only be removed from office in like manner and on the
like grounds as a Judge of the Supreme Court.

(2) Every
person appointed to be the Comptroller and Auditor-General of India
shall, before he enters upon his office, make and subscribe before the
President, or some person appointed in that behalf by him, an oath or
affirmation according to the form set out for the purpose in the Third
Schedule.

(3) The
salary and other conditions of service of the Comptroller and
Auditor-General shall be such as may be determined by Parliament by law
and, until they are so determined, shall be as specified in the Second
Schedule:

Provided
that neither the salary of a Comptroller and Auditor-General nor his
rights in respect of leave of absence, pension or age of retirement
shall be varied to his disadvantage after his appointment.

(4) The
Comptroller and Auditor-General shall not be eligible for further office
either under the Government of India or under the Government of any
State after he has ceased to hold his office.

(5)
Subject to the provisions of this Constitution and of any law made by
Parliament, the conditions of service of persons serving in the Indian
Audit and Accounts Department and the administrative powers of the
Comptroller and Auditor-General shall be such as may be prescribed by
rules made by the President after consultation with the Comptroller and
Auditor-General.

(6) The administrative expenses of the office of the Comptroller

Comptroller and Auditor-General of India.


Constitution of India (calligraphic) 131.jpg

and Auditor-General, including all salaries, allowances and pensions
payable to or in respect of persons serving in that office, shall be
charged upon the Consolidated Fund of India.

149. The Comptroller and Auditor-General shall perform such
duties and exercise such powers in relation to the accounts of the Union
and of the States and of any other authority or body as may be
prescribed by or under any law made by Parliament and, until provision
in that behalf is so made, shall perform such duties and exercise such
powers in relation to the accounts of the Union and of the States as
were conferred on or exercisable by the Auditor-General of India
immediately before the commencement of this Constitution in relation to
the accounts of the Dominion of India and of the Provinces respectively.

150. The accounts of the Union and of the States shall be kept in
such form as the Comptroller and Auditor-General of India may, with the
approval of the President, prescribe.

151. (1) The reports of the Comptroller and Auditor-General of
India relating to the accounts of the Union shall be submitted to the
President, who shall cause them to be laid before each House of
Parliament.
(2) The reports
of the Comptroller and Auditor-General of India relating to the accounts
of a State shall be submitted to the Governor or Rajpramukh of the
State, who shall cause them to be laid before the Legislature of the
State.

Duties and powers of the Comptroller and Auditor-General.

Power of Comptroller and Auditor-General to give directions as to accounts.

Audit reports.



comments (0)